TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND
Avaliku õiguse instituut
Vladimir Dratšjov
SPORDIKIHLVEDUDELE ASUTAMISVABADUSE JA TEENUSTE VABA LIIKUMISE KOHALDAMINE
Magistritöö
Juhendaja PhD Carri Ginter
Tallinn 2014
2 Olen koostanud magistritöö iseseisvalt.
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
Autor: Vladimir Dratšjov ...
/allkiri/
...
/kuupäev/
Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele.
Juhendaja: PhD Carri Ginter ...
/allkiri/
...
/kuupäev/
Kaitsmisele lubatud ...
Kaitsmiskomisjoni esimees ... ...
/allkiri/
3
SISUKORD
SISSEJUHATUS ... 4
1 SPORDIKIHLVEDUDE SEKTORI ARENGU ETAPID EUROOPAS ... 11
1.1 Spordikihlvedudele teenuste vaba liikumise kohaldamise esimene katse ... 11
1.2 Hall ja must turg spordikihlvedude sektoris ... 13
1.3 Rahvuslike regulatsioonide kitsaskohad ning halli turu kasv ... 17
2 PROPORTSIONAALSUSE PRINTSIIBI KOHALDAMINE EUROOPA KOHTU POOLT ASUTAMISVABADUSE JA TEENUSTE VABA LIIKUMISE KAITSEKS ... 22
2.1 Proportsionaalsuse printsiibi sisuline eiramine ... 23
2.2 Mitmetasandilise proportsionaalsuse testi rakendamine ... 27
2.3 Pettuste ärahoidmine riive õigustusena ... 36
2.4 Monopolide erikohtlemine proportsionaalsuse testi rakendamisel ... 40
2.5 Spordikihlvedude võrdsustamine tavateenustega riive hindamisel ... 51
3 ASUTAMISVABADUSE JA TEENUSTE VABA LIIKUMISE REALISEERIMISE TAKISTUSED NING NENDE ÜLETAMINE ... 57
3.1 Spordikihlvedude pakkumise majanduslikud eeltingimused ... 58
3.2 Euroopa Komisjoni kohanematus ja tegevuse kaasajastamise vältimatus ... 64
KOKKUVÕTE ... 71
KASUTATUD LÜHENDID ... 76
THE APPLICATION OF FREEDOM OF ESTABLISHMENT AND PROVIDING OF SERVICES TO SPORTS BETTING ... 77
ALLIKATE LOETELU ... 84
LISAD ... 92
Lisa 1. Joonised ... 92
Lisa 2. Valemid ... 94
Lisa 3. Autori arvutused ... 94
4
SISSEJUHATUS
Käesoleva magistritöö teemaks on spordikihlvedudele asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise kohaldamine. Olukorras, kus reegleid on väga palju ning nad erinevad üksteisest oluliselt, tekivad sektoris tegutsevatel üleeuroopalistel ettevõtetel opereerimisraskused.
Sellistel puhkudel on vaidluste lahendajaks EK ning viimase otsuste põhjal riigisisesed kohtud. Sealt edasi tuleb märkida ka Euroopa Komisjoni rolli, kes EL õiguse valvurina peab liidu õigust rikkuvaid liikmesriike korrale kutsuma.
Viimase kümnendi jooksul ongi spordikihlvedude leviku ja osalt ühiskonna hoiakute muutuste tõttu EK oma lahenditega muutnud liidus kehtivaid arusaamu ning asetanud kogu sektori uude olukorda. Muutuste taustal peavad liikmesriigid tegema valiku, kas allutada spordikihlvedude sektor järelevalve tingimustes vabaturumajanduse põhimõtetele või sulgeda see monopoli kehtestamise kaudu sootuks. EK viimaste lahendite taustal muutub nende valikute edasilükkamine üha keerulisemaks, samal ajal kui probleeme liidu õiguse rakendamisega on siiani rohkelt. Magistritööga analüüsitakse sektori probleeme ning antakse hinnang sellele, kas regulatsioonide ühtlustamise aeg on käes või tuleks liidu tasemel harmo- neerimisega oodata. Magistritöö peab leidma vastuse küsimusele, milliste vahenditega on võimalik saavutada sektori efektiivne toimimine ning tagada õnnemängudest tulenevate negatiivsete tagajärgede vähendamine.
Hasartmängu aktuaalsus on aastate jooksul näidanud tõusvat trendi, peamiselt oma majandusliku tähtsuse kasvu tõttu. Euroopa Komisjon avaldas oma hasartmängu puudutavas teatises, et tegemist on EL’is kõige kiiremini kasvava teenusega ehk 15% a, brutotulude kogu- summaks oodatakse 2015. a lõpuks 13 miljardit eurot.1 Hasartmängu sektori kõige tähtsam segment on omakorda spordikihlvedude sektor, seda mitte niivõrd oma suure majandusliku tähtsuse pärast, vaid üleüldiselt talle osutatava meedia ja reklaami tähelepanu tõttu. On üldteada fakt, et spordikihlvedude suurkorporatsioonid üle kogu Euroopa sponsoreerivad aktiivselt suuremaid ja prestiižsemaid spordialasid ning klubisid. Ent vahest veelgi olulisem asjaolu, et hasartmängusektoris on suurem osa juriidilistest vaidlustest ja kohtupraktika konkretiseerimisest algatatud just spordikihlvedude firmade poolt. EK praktikas on hästi tuntud sellised nimed nagu Stanleybet, Unibet, Bwin jt, kes on saanud rea olulisi võite ning
1 Euroopa Komisjon. The EU Single Market. Gambling. – Arvutivõrgus:
http://ec.europa.eu/internal_market/gambling/index_en.htm (21.03.3014).
5 muutnud meie arusaama hasartmängusektoris lubatud ja keelatud juriidilistest võtetest, mida liikmesriigid eelnevalt olid kasutanud. Euroopa Komisjoni avaldatud roheline raamat
„Interneti hasartmängude kohta siseturul“ tõi välja, et spordikihlveod on suurim hasart- mänguteenuste segment 32% brutotuluga.2 Vaadates Ühendkuningriikide turgu on näha, et suurimad tegijad teenivad kõige enam raha just spordiennustusest.3 Näiteks Unibeti aasta aruandest selgub, et spordiennustuse osakaal tulust on koguni 45%. Viimase puhul on tegemist ühe Euroopa suurima ettevõttega.
Väga aktuaalseks on tänapäeval muutunud seetõttu küsimus sellest, kas näiteks Prantsusmaal kahjumi piiril tegutsev Unibet on õigustatult Saksamaal nimetatud illegaalseks operaatoriks ning jäetud ilma võimalusest oma klientidele seal riigis teenust pakkuda. Siinkohal ei ole kahtlust, et kliente on Unibetil Saksamaal piisavalt ning võimaluse korral teeks ettevõte kõik endast oleneva, et Saksamaal tegevuslitsentsi saada. Paralleelselt eeltoodud küsimusega muutuvad vaidlused ühiskonna erinevate huvigruppide vahel üha sagedasemaks. Praktika on näidanud, et nii suurt rahvusvaheliselt hästituntud spordikihlvedude pakkujat, nagu seda on Unibet, ei pea kasutajad isiklikult illegaalseks või mingis mõttes lubamatuks ettevõtteks.
EK on ajalooliselt hasartmängu erilist staatust oma lahendites korduvalt käsitlenud ning selgitanud, miks on piirangud liikmesriikide seisukohalt õigustatud. Üks esimesi hasartmängu teemat käsitlevaid EK lahendeid pärineb 1994. a ning on tuntud Schindler’i kaasuse nime all.
Selles öeldi, et hasartmäng on “veidra iseloomuga” ning kätkeb endas riske, mistõttu on liikmesriikidele jäetud suur diskretsiooniõigus piirangute kehtestamisel.4 Kohtuasjas väljaöeldud seisukoht jäi pea kaheks aastakümneks kandvaks aluseks ning sama seisukohta on hilisemates lahendites ka korratud. Ühiskonna hoiakute muutust peegeldavad EK järjepidev hasartmängu piirangute konkretiseerimine ning raamistamine, sisustades selgemalt seda, millal ja millistel alustel võib riik piiranguid kehtestada. Seisukohtade evolutsiooni kinnitab EK 24. jaanuari 2013. a tehtud otsus asjas Stanleybet jt, millega kohus sisuliselt tunnistas Kreeka spordikihlvedude turul riigi poolt eraõigusliku aktsiaseltsi vormis asutatud ja laienevat tegevust viljelenud monopoolses seisundis ettevõtte hoidmist mitteõigustatuks, öeldes, et piirang ei ole kooskõlas asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise põhimõtetega.5
2 Euroopa Komisjon. Roheline Raamat Interneti hasartmängude kohta siseturul, lk 9. – Arvutivõrgus: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0128:FIN:ET:PDF (21.03.2014).
3 Regulated European Online Markets Data Report – Summer 2012. GamblingCompliance Ltd 2012, lk 4-11.
4 EK 24.03.1994, C-275/92, Schindler, eelotsustustaotlus.
5 EK 24.01.2013, C-186/11, Stanleybet jt, eelotsustustaotlus.
6 Paralleelselt EK otsustega on muutunud ka ühiskonna hoiakud hasartmängude suhtes.
Viimasel kümnendil on mitmekesistunud ja liberaliseerunud liidu riikide sellealased seadused.
Järjest vähem seostatakse hasartmänge ühiskonnas kuritegevuse ja pettustega ning üha rohkem nähakse seda ühiskonnas aktsepteeritud meelelahutuse viisina.6 Vaatamata mainitud muudatustele, eksisteerib EL’is rida riike, kes ei ole astunud samme oma seaduste kaasajastamiseks, rakendades selle asemel protektsionismi status quo hoidmise läbi. Sellise tegevuse parimaks näiteks on Rootsi, kus spordiennustust võib pakkuda üksnes riiklik monopolettevõte Svenska Spel. Viimase suhtes on Euroopa Komisjon alustanud juba 2006. a aprillis rikkumismenetlust, kuid pole seni asja EK viinud7. Olukord tekitab küsitavusi komisjoni järjepidevuse suhtes peamiselt seetõttu, et käesolevaks ajaks on EK praktika andnud konkreetsed tõlgendused lubatud ning mittelubatud meetmetele, mida liikmesriigid võivad hasartmängudest tulenevate ohtude eest oma siseturul rakendada. Viimase väite kasuks räägivad ka Euroopa Komisjoni poolt välja antud dokumendid, mis sisaldavad endas ekspertkomisjonide hinnanguid ja ettepanekuid, mida võiks EL tasemel ette võtta selleks, et paremini kaitsta tarbijaid illegaalselt turult tulenevate ohtude eest, vähendada mängusõltuvust, kaitsta ühiskonna nõrgemaid liikmeid, tõkestada kokkuleppemängude levikut spordis jpm.8
HasMS § 2 lg 1 alusel on hasartmänguga tegemist siis, kui see vastab järgmistele tunnustele:
1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. Lisaks määratleb sama seadus neli erinevat hasartmängude alaliiki § 3 lg 1 punktide 1-4 alusel, nendeks on: 1) õnnemängud; 2) loteriid; 3) totod; 4) osavusmängud.9
Ilmselt on kõigile hästi teada, et kasiino- ja loteriimängude mängimisel on negatiivsete tagajärgede saabumise oht kardinaalselt erinev ning sellest tulenevalt erinevad õiguslikult neid piiravad meetmed. Viimatimainitud asjaolu annab liikmesriikidele võimalused piirata enam kasiino ja pokkeri mänge, mis kannavad endas suuremat sõltuvusohtu. Eelpoolmainitud põhjenduste tõttu on käesoleva magistritöö teemana käsitletav peaasjalikult HasMS mõistes toto ehk spordiennustuse alaliik. Praktikast on ühtlasi teada, et kasiino-, bingo-, pokkeri ning spordikihlvedude kliendid on täiesti erinevate huvide ning harjumustega inimtüübid, seetõttu
6 V. Dratšjov. Erinevate kihlveomeetodite analüüs 2009. ja 2010. aasta andmete põhjal. Lõputöö. TTÜ Tallinn 2011, lk 9-10.
7 Market Barriers: A European Online Gambling Study 2012. Part 1: Topics. Infringement Proceedings.
Gambling Compliance 2012, lk 18-19.
8 Euroopa Komisjoni Roheline Raamat (vt viide 2), lk 14.
9 Hasartmänguseadus 15.10.2008 – RT I 2008, 47, 261; RT I, 29.06.2012, 62.
7 oleks ebaõige neid samastada. Lisaks on ka empiirilised uuringud näidanud, et mänguautomaatide mängijad omavad suurimat sõltuvusriski ning osalejate ootused erinevad oluliselt teiste liikide mängijatest.10
Eelnevat on rõhutanud ka EK asjas Markus Stoß, öeldes, et on selge, et eri liiki hasartmängud on märkimisväärselt erinevad, eelkõige osas, mis puudutab korraldusviise, panuste ja võitude mahte, potentsiaalsete mängijate arvu, nende esitlust, sagedust, lühidust või korduvat laadi ja reaktsioone, mida nad mängijates tekitavad.11 Kohtujurist lisas oma ettepanekus, et erinevus seisneb mh selles, kas need eeldavad mängija füüsilist kohalolekut või mitte, nagu näiteks kasiinodes pakutavate mängude puhul või internetis analoogseid mänge mängides.12 Lisaks leidis kohus Schindler’i kohtuasjas veel, et kuigi teised hasartmänguliigid võivad hõlmata loteriidega võrreldavaid panuseid ja sisaldada märkimisväärset osa õnne, on muud rahamängud, nagu näiteks jalgpallivõistlustel ennustamine, nii oma eseme, reeglite kui ka korraldusliku külje poolest erinevad ning neid ei saa samastada.13 Seetõttu on oluline piiritleda käesoleva magistritöö teema konkreetse hasartmängu alaliigiga, jättes välja asjasse mittepuutuva kohtupraktika käsitlemise.
Empiirilised uuringud näitavad, et kõige suurem on oht sattuda sõltuvusse mänguautomaatide mängimisel. Samuti on Euroopa Komisjon ja hasartmängusõltuvuse ekspertgrupp leidnud, et hobuvõistluste panustamise puhul tekib sõltuvus kergemini, kui spordipanuste puhul.
Kasiinomängudel ja pokkeril on tugev korduvuse iseloom, mis kinnistab sõltuvust märksa kiiremini. Eeltoodust tulenevalt on kasiinomängude, pokkeri ja hobuvõistluste totalisaatori mängude piiramist seadusandjal tunduvalt lihtsam põhjendada, andes seega ühtlasi põhjuse kohelda neid erinevalt tavalisest vabaturu tingimustele allutatud teenusest.14 Spordikihlvedude puhul on korduvuse iseloom väiksem ning mängija emotsionaalne side spordimängu endaga oluliselt tugevam. Spordikihlvedudest tulenev hasart on väiksem ja panuseid tehakse reeglina arvuliselt tunduvalt vähem, kui näiteks kasiinos. Samuti kasvab ajas erinevate spordialade populaarsus ning rahastamine15. Üsna oluline osa sellest rahast tuleb spordikihlvedudest, läbi
10 G. Mayer. T. Hayer. M. Griffiths. Problem Gambling in Europe: Challenges, Prevention, and Interventions.
New York: Springer 2009, lk 27-28.
11 EK 8.09.2010, C-316/07, Markus Stoß jt, eelotsusetaotlused.
12 EK 8.09.2010, C-316/07, Markus Stoß jt, kohtujurist P.Mengozzi ettepanek, p 61.
13 EK 24.03.1994, C-275/92, Schindler, eelotsustustaotlus.
14 G. Spindler. W. Hambach. B.Berberich. The Carmen Media Case - The Expected Catalyst from Brussels for a New Approach to German Gambling Law? Heinonline 2011, lk 137-138.
15 T.V.Riper. Thanks To Media, Sports Industry Growth Set To Accelerate. Forbes 13.11.2013. – Arvutivõrgus:
http://www.forbes.com/sites/tomvanriper/2013/11/13/thanks-to-mediasports-industry-growth-set-to-accelerate/
(21.03.2014).
8 klubide ja liigade sponsoreerimise. Seetõttu võib eeldada, et tulevikus on need kaks ala veelgi tihedamalt seotud. Viimast ei saa öelda kasiinomängude kohta.
HasMS eelnõu seletuskirja kohaselt on sõna“toto” totalisaatori algkeelne vorm ning eelnõu koostajad on arvamusel, et sõnale “totalisaator” võiks jätta tema tavapärase tähenduse.
Totalisaatori jt ennustusmängude üldnimetusena võiks kasutusele võtta uue termini “toto”, millel ei ole välja kujunenud nimetatud alaliikidest kitsamat tähendust. Eelnõu kohaselt on oluliseks praktilist tähendust omavaks muudatuseks kihlvedude, ennustusmängude ja totalisaatorite „toto“ mõiste alla ühendamine, tänases redaktsioonis hõlmab see enda alla mh ka laulukonkursside või valimiste tulemustele ennustusmängu korraldamise.16 Probleem on aga selles, et sõna „toto“ algne päritolu tuleneb kõige tõenäolisemalt Suurbritanniast pärit hobu- ja traavivõistlusi korraldavast tuntud ettevõttest „The Tote“.17 Nii ettevõte Tote kui ka totalisaator tähistavad tegevust, mis seisneb isikute panuste vastuvõtmist ja võidusummade proportsionaalset jaotamist18. HasMS „toto“ mõistega on silmas peetud fikseeritud koefitsientidele panuste vastuvõtmist.19 Viimased kaks omavad põhimõttelist teoreetilist erinevust ning on terminoloogiliselt vastandid, mitte sünonüümid, nagu eelnõu seletuskirja põhjal järeldada võiks. Sellest tulenevalt on käesolevas magistritöös kasutatud läbivalt terminit “spordiennustus” ning hoidutud seaduse terminist “toto”, et vältida eksliku seose tekkimist totalisaator tüüpi ennustusega. Spordiennustuse all on silmas peetud lisaks spordi- sündmuste panustamisele ka muid mittespordi pakkumisi, millele koefitsiente pakutakse.
Seetõttu on nimetus “spordiennustus” jäigemalt seotud just fikseeritud koefitsientidele panuse tegemisega, mille vastandiks, nagu eelnevalt öeldud, on totalisaatori võidusummade proportsionaalse jaotamise meetod. Lisaks on kõigis EK otsustes kasutatud eestikeelset terminit „spordikihlveod“20 ning sellele vastandina „hobuste võiduajamise korraldus“21, mis spetsiifilisemalt tähendab totalisaatorit.
Täiendavalt tuleks märkida, et uue terminina on HasMS § 5 lg 1 kasutusele võetud mõiste
„kaughasartmängud”, mis hõlmab kõikide kommunikatsioonivahendite liikide vahendusel läbiviidavaid hasartmänge.Uus mõiste viitab paremini asjaolule, et reguleeritakse igasugust kaughasartmängu - Interneti, mobiilside jt vahendusel korraldatavat, kusjuures mängimisel
16 Hasartmänguseaduse seletuskiri 2008. 216 SE III, lk 41. – Arvutivõrgus:
http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=262129 (21.03.2014).
17 Vt lähemalt Betfred Corporate. – Arvutivõrgus: http://www.betfredcorporate.com/?s=tote (21.03.2014).
18 V. Dratšjov lõputöö (vt viide 6), lk 7.
19 Seletuskiri 216 SE III (vt viide 16), lk 41.
20 EK 8.09-2010, C-409/06, Winner Wetten, eelotsusetaotlus.
21 EK 30.06.2011, C-212/08, Zeturf, eelotsustustaotlus.
9 vajaliku info edastamise viis ei oma tähtsust22. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on Euroopa suurettevõtete näol valdavalt tegemist spordiennustusekesksete ettevõtetega. Seda kinnitab nende turundusstrateegia ning asjaolu, et kõigi mainitud portaalide menüüs on esivalikus just sport. Nimetatud asjaolu on oluline seetõttu, et spordiennustus on mitmekesine ning võimaldab ettevõtetel üksteisest eristuda. Põhjus peitub selles, et erinevaid spordi koefitsiente peavad ettevõtted ise koostama, samal ajal kui kasiinomängud ja pokkerivõrgud on ettevõtetel ühised ning ostetakse teenusena sisse.23 Sellisel juhul on erinevus üksnes turunduslikes võtetes. Samuti on viimatimainitud tooted oma tehniliste piirangute tõttu märksa ühekülgsemad ning võidud on sõltuvad juhusliku numbri generaatori valikutest.24
Taolist lähenemist, mille puhul on ettevõtete jaoks keskseks tooteks spordiennustus, võib põhjendada asjaoluga, et näiteks Eestis on 2012. a sügisel korraldatud uuringu kohaselt kõige enam spordiennustustele panustanud mängijaid vanuses 20-39 a ehk umbes kolm neljandikku kõigist kihlveo ja spordiennustuse mängijatest.25 Sisuliselt tähendab see seda, et enim on spordipanustamisest huvitatud nooremad mängijad, kes ise tegelevad aktiivselt spordiga ning on enim kaasa haaratud. Sellest tulenevalt üritatakse spordiennustuse näol müüa niiöelda eluaegset toodet. Spordiennustus on seega hasartmänguportaalidel peamine klientide meelitamise viis ehk nn acquisition tool.
Eelnevast tõusetub käesoleva magistritöö uurimisprobleem, milleks on asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise kohaldamise küsimus spordikihlvedude sektoris. Töö eesmärgiks on vastata küsimusele, kuidas tagada asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise toimimine EL’is spordikihlvedude sektoris. Jälgides sektoris asetleidnud arutelusid on magistritöö hüpoteesiks väide, et spordikihlvedude sektoris kriitilise tähtsusega teenuse aspekte tuleks EL'i tasemel harmoneerida. Operaatorite seisukohalt on kriitilise tähtsusega eelkõige mõistlik maksukoormus ning reaalne liikmesriigilt litsentsi saamise võimalus.
Magistritöö esimene peatükk käsitleb sektori ajaloolist arengut, mis on probleemide sisu avamiseks ja mõistmiseks möödapääsmatu ning kaardistab olemasolevaid spordikihlvedude sektoris eksisteerivaid probleeme. Ajaloolises ülevaates analüüsib töö Euroopa Komisjoni 23
22 Euroopa Komisjoni Roheline Raamat (vt viide 2), lk 14.
23 Triobet. Live-diileriga Kasiino reeglid. – Arvutivõrgus
https://www.triobet.ee/est/docs?content=live_dealer_help_video_rule&content_only (21.03.2014).
24 Poker Stars. Juhusliku numbri generaator. – Arvutivõrgus: http://www.pokerstars.ee/poker/rng/ (21.03.2014).
25 Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega 2012. TNS Emor. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus 2012.
– Arvutivõrgus: http://www.slideshare.net/rahamin/eesti-elanike-kokkupuuted-hasartmngudega-2012-tns-emor (21.03.2014).
10 a tagust ettepanekut reguleerida sektor ning selles sisalduvaid põhilisi komponente. Samuti tutvustab töö esimene osa liikmesriikides hetkel kehtivaid regulatsioone, sh neid, millega sektori ettevõtetel ja regulaatoritel kõige rohkem probleeme esineb. Töö teine peatükk annab konkreetsema ülevaate sellest, millised on olnud liikmesriikide erinevad põhjendused, et õigustada asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise piiranguid spordikihlvedude sektoris.
Lähemalt on käsitletud nende põhjenduste paikapidavust ning erialateadlaste sellealast kriitikat. Peatükk annab analüüsist tulenevalt ülevaate sellest, miks ei ole liikmesriikide põhjendused EK ja teiste huvipoolte kriitikale suutnud vastu seista. Järgnev analüüs peab näitama, kas taotletavaid eesmärke oleks võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega.
Magistritöö kolmas peatükk uurib lähemalt eraettevõtluse seisukohalt kriitilise tähtsusega aspekte teenuste efektiivsel osutamisel, tuues esile nende reguleerimise vajalikkuse.
Reguleerimisvajadust on peamiselt käsitletud läbi maksustamise põhimõtete ning nende ühtlustamise võimalikkuse. Töö viimane peatükk analüüsib sellise reguleerimise võimalikkust ning selle tulemusel sõnastab eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja vahendid.
Käesolevas töös on kasutatud peaasjalikult võõrkeelset erialakirjandust, nagu näiteks Gianmaria Ajani, Antonio Gambaro jt raamat Studi in onore di Aldo Frignani : nuovi orizzonti del diritto comparato europeo e transnazionale. Lisaks on kasutatud erinevate teadlaste rahvusvahelisi erialaseid publikatsioone, nagu näiteks European Law Rerview’s Gerald Spindler’i, Wulf Hambach’i ja Bernd Berberich’i artikkel. Magistritöös kasutatakse ajaloolist ja võrdlevat uurimismeetodit. Aluseks on valdavalt võetud erinevate liikmesriikide õigusaktid. Kohtupraktika osas on peamine fookus pööratud EK otsustele, kui liikmesriikide ülesele praktika kujundajale, kuid käsitletud on ka Eesti jt liikmesriikide kohtuotsuseid.
11
1 SPORDIKIHLVEDUDE SEKTORI ARENGU ETAPID EUROOPAS
1.1 Spordikihlvedudele teenuste vaba liikumise kohaldamise esimene katse
Euroopa Komisjon üritas esmakordselt ühtlustada hasartmängu turgu juba üsna ammu. 1991.
a soovitas Komisjon uurimustööle „Gambling in the single market - A study of the current legal and market situation“26 toetudes, et hasartmängusektor peaks olema samuti ühtse turu tingimustele allutatud. Ent toona kukkus algatus läbi mõjuvõimsate liikmesriikide vastuseisu tõttu ning edaspidi jätkati rahvuslikul tasemel reguleerimise teed.27 Juba toona leidis Euroopa Komisjon oma uuringus, et sektor on tugevalt reguleeritud. Lisaks nenditi, et riigisiseste regulatsioonide erinevused olid juba siis märkimisväärsed, vastavalt liikmesriikide ajaloolis- sotsiaalsele arengule. Eraldi rõhutati analüüsis, et hasartmängusektor kogumis on väga arvestatav rahvuslike tulude allikas kogu Euroopa kogukonnas. Seetõttu väitis Komisjon, et hasartmängud omavad riigikassa seisukohalt väärtuslikku sotsiaalset rolli.28 Antud analüüsi lugedes ei ole sugugi üllatav, et põhiargumendina toodi juba siis välja hasartmängude suur majanduslik olulisus, vaatamata sellele, et 1989. a andmete põhjal oli kogu hasart- mängusektori käive 46.5 miljardit eküüd29, võrreldes näiteks 2011. a 84.9 miljardise brutotuluga30. Viidatud andmete põhjal oli sektor olnud 1989. a andmete põhjal suuruselt 13.
kohal arvuti ning kontoritarvete tööstuse ees.31
Vahest veelgi olulisem oli Komisjoni rõhuasetus, et toimumas on suur murrang, mis väljendus ülepiirilise panustamise suurenemises. See omakorda oli tingitud inimeste suuremast liikumisest liikmesriikide vahel, aga eriti telekommunikatsiooni tehnoloogia arengu tõttu.
Komisjon nägi muutustes nii negatiivseid kui ka positiivseid aspekte, mis riigiti erinesid.
Eriti üllatava aspektina toodi välja, et pea igas liikmesriigis tuleks eraoperaatorite arusaama kohaselt hasartmänge kasvatada ja arendada läbi eresektori ettevõtete, samal ajal kui liikmesriikide valitsusorganid nägid hasartmängu arengu eeltingimuseks selle mingil moel
26 Gambling in the single market - A study of the current legal and market situation. Volume III. Official Publications of the European Communities, BrussEL’is · Luxembourg, 1991.
27 Conclusions of the Presidency. Subsidiarity - Examples of the Review of Pending Proposals and Existing Legislation, lk 24. European Council in Edinburgh 1992.
28 Gambling in the single market. Volume III (vt viide 26), lk 3.
29 Euroopa ühtse rahaühiku Euro eelkäija vastavalt allikale: Gambling in the single market - A study of the current legal and market situation. Volume I. Official Publications of the European Communities, BrussEL’is · Luxembourg, 1991, lk 2.
30 Ibid, lk 2.
31 Ibid.
12 seadusega piiramist (kas täielikult või osaliselt).32 Juba see vaatepunkti erinevus viitas, et liikmesriigid on valmis oma hasartmängusektori tulusid aktiivselt kaitsma. Toona, erinevalt tänapäevast, rõhutati kogu raportis korduvalt ka asjaolu, et hasartmängudelt saavad kõik riigid väga arvestatavat tulu ning turu kiire kasvu juures on oodata ka maksutulu edasist suurenemist. Seetõttu võib öelda, et olukord on paljuski sarnane tänasele päevale, kuigi rõhuasetus on vahepeal oluliselt muutunud. Seda paljuski tänu EK otsustele, mis välistasid mitmel korral täielikult legitiimse argumendina liikmesriikide maksude kogumise vajaduse, kuid seda analüüsib käesolev töö juba järgnevas peatükis.
Euroopa Komisjoni 1991. a analüüs „Gambling in the Single Market“ tõi välja tänapäeva seisukohalt teisigi olulisi aspekte. Nimelt öeldi seal expressis verbis, et mõnel puhul on legislatiivse kontrolli tõeline tulemus olnud see, et sellega välistatakse koduturul kogu mitterahvuslik konkureerimine. Lisakommentaarina on öeldud, et näiteid sellest võib leida üle kogu liidu ja kõigis segmentides, näiteks loteriide ning hobuvõistluste puhul, eriti aga kasiinonduse alal. Lisaks toodi segmentide vahena välja, et põhimõtteliselt jaotub hasartmängu turg kahe liigi vahel – soft ning hard gambling ehk pehmem ja kõvem hasartmäng 33. Viimasesse kuulusid jaotuse järgi kasiino ning spordikihlveod.34
Uuring leidis, et operaatorite ning reguleerijate vahel on tugev konsensus selles, et esmane hasartmängude reguleerimine peaks toimuma rahvuslikul tasemel. See peegeldab eelkõige muret rahvuslike eelistuste ja maksude üle. Reguleerijad said enamasti garanteeritud fiskaaltulude näol ning operaatorid läbi ainulitsentsi omamise otsest kasu. Rahvusvahelised eraõiguslikud operaatorid avaldasid seevastu soovi saada võrdsetel tingimustel ligipääs liikmesriikide siseturgudele ehk teisisõnu regulatsiooni EL tasandil.
1991. a dokumentide põhjal tulevad selgelt välja liikmesriikide huvid. Spordikihlvedude ning loteriide sektoris on selleks otseselt riikide poolt soovitav rahaline tulu, uuringus on seda nimetatud maksutulude veduriks.35 Teise aspektina võib välja tuua ka riigipiiriülese mängimise võimaluste keelamise (eriti loteriide korraldamise puhul), mida riigid juba siis üritasid ennetada ning turult välja juurida.36 Seda tõendab ka 1992. a asetleidnud Schindler’i kohtuvaidlus, mida käesolev töö analüüsib lähemalt teises peatükis. Vaatamata eelnevale
32 Ibid, lk 4.
33 Kuigi siinkohal on tegelikult silmas peetud tõsisemate (hard) ja vähemtõsiste (soft) tagajärgedega hasartmängu.
34 Ibid, lk 4.
35 Ibid, lk 16.
36 Ibid, lk 18
13 toodi uuringus välja, et totalisaatorite ning hobuvõistluste sektoris on riigipiiriülene panustamine laialt levinud ning ka aktsepteeritud. Põhjendusena toodi näiteks asjaolu, et Prantsusmaal pidi miinimumpanus olema suurem, kui näiteks Belgias37. Tolleaegne olukord oli mängija jaoks sarnane praegusega, kui siis oli kasulik panustada mujal väiksema miinimumpanuse tõttu totalisaatoril, siis praegu on vahe näiteks selles, kui suur on maksutase erinevates riikides ehk see kui palju mängija peab pikas perspektiivis emotsiooni saamiseks raha kulutama.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tehtud uuringud keskendusid peaasjalikult maksutaseme ning tulude uurimisele, seega üleeuroopalise reguleerimise ideena nähti nii üldiselt seaduste reguleerimist kui ka maksude ühtlustamist. Viimast just seetõttu, et riigiti olid erinevused väga suured ning oluliselt erines ka see, kuhu ja kuidas maksutulu suunati. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et Euroopa Komisjon pidas turgude ühtlustamise plaani puhul silmas, et ühtlustada tuleks täielikult kõik asjassepuutuvad aspektid, sealhulgas maksustamine, reklaam, turule sisenemise tingimused jpm.
Tänapäeva seisukohalt vaadates tundub tollane plaan ülimalt ambitsioonikas. Paljuski seetõttu, et hasartmängude areng oli 23 a tagasi riikliku reguleerimise seisukohalt väga varajases staadiumis ning selle ühtlustamisel tulnuks liikmesriikidel teha palju olulisi kompromisse. Vahest seetõttu loobuti plaanist juba 1992. a, pärast kolme põhjaliku analüüsi koostamist. Suur osa probleeme oli kaardistatud, kuid lahendusi ning konsensust oli liikmesriikide vahel sel hetkel vähe. Probleem oli ka selles, et tolleaegsed maksustamise alused ning määrad on niivõrd erinevad tänapäevastest, et näiteks internetihasartmängu tulekuga oleks tulnud kõike veelkord väga põhjalikult muuta juba kümmekond aastat hiljem või veelgi tõenäolisemalt protsessi käigus, isegi kui liikmesriigid oleks selle heaks kiitnud.
1.2 Hall ja must turg spordikihlvedude sektoris
Suurt revolutsiooni hasartmängude sektoris laiemalt võib seostada interneti tulekuga. Esimene internetis opereeriv spordikihlvedude pakkuja oli Intertops.com, kes alustas tegevust 1996. a.
Kiirem arenguetapp hakkas peale umbes millenniumi paiku, kui olid asutatud enamus Euroopa suurtest ettevõtetest nagu Unibet, Expekt, Bwin jt38. Interneti kasutuselevõtt ja
37 Ibid, lk 20.
38 OnlineGambling.com. The History of Online Gambling From the '90s to today... – Arvutivõrgus:
http://www.onlinegambling.com/online-gambling-history.htm (22.03.2014).
14 kaughasartmängu võimaluste kiire kasv koos erinevate riiklike õigusnormidega ei ole mitte üksnes suurendanud hasartmänguteenuste seaduslikku pakkumist teatavates liikmesriikides, vaid on toonud kaasa ka ulatusliku loata tegutseva piiriülese turu. See hõlmab halli ning musta turgu. Esimene on kolmandas liikmesriigis litsentseerimata, kuid oma litsentsiriigis seaduslikult tegutsev operaator. Teine on ebaseaduslikke kihlvedusid ning mänge pakkuvad isikute ühendused. Viimased ei ole operaatorid legaalses mõttes, pigem on tegemist organiseeritud kuritegevuse ühe alaliigiga. Teisisõnu puuduvad nende tegevusel igasugused legaalselt väljastatud litsentsid või load.39 Probleem seisneb selles, et halli turu ettevõtted reklaamivad ja pakuvad hasartmänguteenuseid teiste liikmesriikide kodanikele. Kõnealune loata tegutsev piiriülene turg jääb tarbijatele kättesaadavaks, valdavalt seetõttu, et puudub tulemuslik ligipääsu piiramise vahend. Sel viisil konkureerivad nad liikmesriikides seaduslike pakkumistega, mis on tarbijatele riigisiseselt vabalt kättesaadavad.
Varem oli suurem osa ärist registreeritud offshore piirkondadesse ning tegutseti pigem näilise litsentsi alusel, kui reaalse legaalse õigusega. Taolised ettevõtjad kujutasid endast midagi halli ja musta turu vahepealset, sõltuvalt konkreetsest offshore piirkonnast. Näiteks Betsson Group’i40 kuuluva ettevõtte, varasemalt iseseisva operaatorina tuntud, Nordicbet.com’i (NGG Group)41 hetkel kehtiv spordiennustuse litsents omab numbrit CL2/355/200742, seejuures on litsents kehtiv alates 15.detsembrist 2009.a. Litsentsi numbri viimased neli järjekohta viitavad aastale, mil Nordicbet litsentsi taotlema hakkas. Enne Malta litsentsi saamist omas firma juriidilist aadressi ning tegevusluba Costa Rical. Viimane on hea näide eelpoolmainitud olematust litsentsist ning sisuliselt seisnes juriidilise aadressi registreeringus kohalikus äriregistris. Ettevõtte on asutatud 2002. a ning seega tegutses viis aastat offshore litsentsi alusel, võttes vastu panuseid pea eranditult Euroopa klientidelt.43
Analoogsetest piirkondadest pärit litsentse omasid aastatel 1996-2004. a mitmed turu suurettevõtted, kes aegamisi enda likviidsuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks vahetasid need Euroopa litsentside vastu välja. Nende uued litsentsid ei olnud endiselt tõsiseltvõetavad suurriikide tegevusload, kust pärinesid ka näiteks vastavate ettevõtete kliendid, vaid Euroopa sisesed offshore load, näiteks Jersey ja Küpros. Siinkohal on asjakohane meenutada, et kuni
39 Euroopa Komisjoni Roheline Raamat (vt viide 2), lk 6.
40 Betsson AB - Interim Report for the period 01.01.2012 – 30. 06.2012. Stockholm 2012, lk 1. Arvutivõrgus:
http://files.shareholder.com/downloads/AMDA-1D21B7/3037053953x0x699017/8939EC27-BC2F-4181-8FBD- 17345ED01338/062012.pdf (22.03.2014)
41 Ibid, lk 6.
42 Nordic Odds Ltd operating under License CL2/355/2007 effective date 15.12.2009. Info kõttesaadav: Nordic Gaming Ltd kodulehel. – Arvutivõrgus: https://www.nordicbet.com/eng/home_page/ (23.03.2014).
43 Nordic Gaming Group Shareholders Newsletter May 2007 (Avaldamata allikas, materjal kättesaadav autorile).
15 tänase päevani on üks populaarsemaid riike Malta, kus juriidilist aadressi omab suur hulk sektori ettevõtteid, liitus EL’iga 2004. a.44 Seega on Malta puhul tänasel päeval tegemist riigiga, kes on oma offshore’i staatusest teatud mõttes välja kasvanud, kuid vaatamata kõigele, ei oma piisavalt usaldusväärsust suurriikide silmis. Teisalt on Costa Rica taolisi saareriike Euroopa mandril küllaldaselt tänase päevani ning osa neist EL’ist väljas. Nad väljastavad jätkuvalt enda teiste poolt tunnustamata litsentse. Üheks selliseks näiteks on Jersey, mis ei ole EL liige, kuid kellel on viimasega niinimetatud eriline suhe, mille alusel võib lihtsamalt öeldes saareriiki pidada liikmeks kaupade vaba liikumise mõttes, kuid muus mõttes ei ole tegemist liidu liikmega.45
Vahest kõige markantsem ning kurvem näide offshore litsentside alusel opereerinud ettevõttest on Pointbet. See firma pakkus valdavalt tol ajal populaarseid Aasia koefitsiente, mis on oma olemuselt spordikihlvedude tasapanused. 46 Ettevõte pakkus tundmatu litsentsi alusel Euroopa klientidele teenust aastatel 2004-2007. Kinnitamata andmetel oli tegemist Indoneesias Batami saarel registreeritud ettevõttega, kes omas ka antud riigis väljastatud litsentsi kaughasartmänguturul tegutsemiseks. Vaatamata oma juriidilisele aadressile, turundas Pointbet end valdavalt Euroopa turul läbi mitmete hüpikreklaamide ning foorumite47. Pointbeti klientide näol oli tegemist professionaalsete või vähemasti teadlike panustajatega, kes hoidsid kontodel suhteliselt suurt hulka raha. 2006. a viimastel kuudel hakkasid rahulolematud foorumi kasutajad kurtma, et firma on jäänud hiljaks mitmete väljamaksete teostamisega ning juba 17.märtsi.2007.a raporteeris spordiennustusportaalide hindamise sait Sportsbook Review oma lehel, et Pointbet’i koduleht on maas, seega sellest võis järeldada, et ettevõte on tegevuse lõpetanud.48
Sportsbook Review hinnangul oli firma mängijatelt varastanud miljoneid ning teadaolevalt ei eksisteerinud ühtegi juriidilist vahendit, mis tagaks mängijate vara tagastamist või seda, et Indoneesia riigiorganid oleksid asjasse kuidagiviisi sekkunud. Antud näites realiseerus
44 European Union. How EU works. History 2000 – 2009. – Arvutivõrgus: http://europa.eu/about-eu/eu- history/2000-2009/index_en.htm (22.03.2014).
45 States of Jersey. Jersey’s relationship with the UK and EU. – Arvutivõrgus:
http://www.gov.je/Government/JerseyWorld/InternationalAffairs/Pages/RelationshipEUandUK.aspx (21.03.2014).
46 Olybet. Juhised, punkt 2.5.7.2 jjv. – Arvutivõrgus:
https://ee.olybet.com/et/Sports/Static.bet?Page=SportsPreMatch-Instructions (22.03.2014).
47 Autorile teadaolevalt on Betting advice kasutajafoorumis Pointbet viinud läbi turunduskampaaniat, näiteks võib tuua foorumi teema, mis on arvutivõrgus: http://forum.bettingadvice.com/showthread.php?t=5027 (22.03.2014).
48 Sportsbook Review. SBR Review: Pointbet. – Arvutivõrgus: http://www.sportsbookreview.com/pointbet/
(22.03.1014).
16 offshore’i risk täielikult ning Euroopa ja teiste piirkondade mängijad ei omanud ka ühtegi kaebeinstantsi, mis oleks nende õigusi mingilgi viisil kaitsnud. Pointbet’i tekitatud kahju ei toonud suure tõenäosusega endaga kaasa kiiret ja otsustavat tegutsemist Euroopa riikide seadusandjate poolt, kuid on tänase päevani üks eredamaid näiteid selle kohta, milliseid negatiivseid tagajärgi võib reguleerimata turg endas kätkeda. Selles osas tuleks kahtlemata nõustuda nendega, kes ei poolda teenuste vaba liikumise erandite eemaldamist hasartmängu turult ning ühtse liidu tasandil regulatsiooni vastuvõtmist paindlikkuse saavutamiseks.
Suurem õitseng internetis tegutsevatele hasartmängu ettevõtetele järgnes dot.com buumi ajal vahetult enne aastatuhande vahetust ning peale seda. Eestis ja Euroopas hästi tuntud spordiennustuse operaatorid nagu Expekt.com, Nordicbet.com, Triobet ning Betway.com asutati kõik aastatel 1999-2006. Just aastad 1998-2006 olid ilmselt antud sektoris kõige kiirema kasvuga, mil turule sisenes enim uustulnukaid. Enamasti suutis iga uustulija sel perioodil kasumit teenida ka väga kesise teenusega tulenevalt asjaolust, et nõudlus ületas mitmekordselt pakkumise.49 Ülikiire kasvuperioodi lõpuks võib lugeda USA Senati poolt vastu võetud Unlawful Internet Gambling Enforcement Act’i vastuvõtmist, mis pidurdas mõneks ajaks sfääri kasvu, sest keelas illegaalseid operaatoreid, ehk neid, kes ei omanud USA poolt väljastatud litsentsi, vastu võtmast panuseid USA kodanikelt. Peamine USA Senati põhjendus seaduse vastuvõtmiseks oli asjaolu, et läbiviidud uuringu alusel oli kaughasartmängu populaarsuse kasv pankade ja krediidiasutuste jaoks suurenev probleem.50
Mõned sfääri suurettevõtted nagu Sportingbet, OnGame, Betandwin kaotasid päeva pealt suure osa oma väärtusest, tulenevalt asjaolust, et panustas kõige enam kasvule USA turul.
Sellele ajastule järgnevat etappi võib kirjeldada kui valdkonna küpsemise ajajärku. Tegemist ei olnud enam reguleerimata kõrge tootlikkusega äriideega. Omanikel tuli arvestada riikide tahtega ning väga hästi planeerida oma tegevust ja turundust tulevasteks perioodideks.51 Kuigi otsese seose väljatoomiseks napib teaduslikku materjali, on USA Senati poolt vastuvõetud otsus litsentseerimata ettevõtete suhtes USA kodanikelt panuste vastuvõtmise keelustamine otseseks suunanäitajaks Euroopa riikidele. Sisuliselt tähendas see, et iga riik annab täna välja oma litsentsi ning ettevõttel peab rahvusvahelistumise korral olema mitukümmend kehtivat
49 V. Dratšjov lõputöö (vt viide 6), lk 10.
50 N. Rose. Viewpoint: The Unlawful Internet gambling Enforecement Act of 2006 Analyzed. Gaming Law Review Volume 10, Number 6, 2006, lk 537.
51 V. Dratšjov lõputöö (vt viide 6), lk 11.
17 litsentsi üle Euroopa, et opereerida nõnda, nagu seni oli kombeks.52 Selle suunaga on kaasa läinud ka üks Euroopa spordipanustamise suurettevõtetest Unibet, kes muuhulgas tühistas oma Malta litsentsi53, mille alusel opereeris varasematel perioodidel üle Euroopa ning omab hetkel mitmeid riiklikke litsentse liidu liikmesriikides sh Taanis, Itaalias, Belgias, Prantsus- maal ja Eestis. Unibet on vähemalt neli oma litsentsidest saanud viimase kahe aasta jooksul ehk vahetult peale erinevate liikmesriikide seaduste jõustumist.54
1.3 Rahvuslike regulatsioonide kitsaskohad ning halli turu kasv
Prantsusmaal jõustus hasartmänge reguleeriv õigusakt 2010. a. Selle alusel ei saa spordiennustuse ettevõtted pakkuda koefitsiente, mille teoreetiline kasumimarginaal on alla 15%. Teoorias tundub see sektori ettevõtjatele atraktiivsena, sest garanteerib vähemalt 15%
bruto kasumimarginaali, kuid reaalsus on Prantsusmaal osutunud vastupidiseks – alates seaduse jõustumisest on mitmed ettevõtted loobunud turul opereerimisest. Põhjus on selles, et esiteks on seaduse alusel spordiennustuse efektiivne maksukoorem väga kõrge, see moodustub mitmetest komponentidest ning selle absoluutväärtus ulatub 9% käibest. Teiseks oli enne seaduse jõustumist musta turu hinnanguline maht käibe alusel ca 35 miljardit eurot.55 Unibet PLC märgib oma 2012. a aruandes, et nende spordiennustuse segmendi pealt makstud maks moodustas aasta peale kokku 9,3% käibest ehk pisut enam, kui seadusejärgne arvutus näidata võiks56.
ARJEL57 ehk Prantsusmaa kaughasartmängude reguleerimisorgan, tegi oma 2011. a septembri ametlikus pöördumises riigi valitsusele ettepaneku muuta maksustamist. Soovituse kohaselt tuleks regulatsiooni muuta Taani, Eesti jt liikmesriikide sarnaseks, sel juhul maksustatakse mitte pandud panuste summat, vaid müügi brutotulu. Prantsusmaa toonane valitsus jättis märkuse tähelepanuta. ARJEL’i soovitus seisnes minimaalse teoreetilise marginaali määra tõstmises kehtivalt 85%-lt 95%-le.58 Gambling Data koostatud Prantsusmaa turu 2011. a analüüsi kokkuvõte andis samuti värskele õigusaktile negatiivse hinnangu, öeldes et
52 Study of gambling services in the internal market of the European Union. Final Report. 14 June 2006.
European Commission 2006. – Arvutivõrgus: http://ec.europa.eu/internal_market/gambling/docs/study1_en.pdf (22.03.2014).
53 Lotteries & Gaming Authority Malta. Cancelled Licenses. – Arvutivõrgus:
http://www.lga.org.mt/content.aspx?id=121763 (22.036.2014).
54 Unibet PLC Annual Report 2012. Unibet Group PLC, lk 20. – Arvutivõrgus:
http://www.unibetgroupplc.com/pages/951/Unibet%20Annual%20Report%202012.pdf (21.03.2014).
55 Ibid, lk 91-92.
56 Ibid, lk 36.
57 Autorité de Regulation des Jeux en Ligne (Autori selgitus: Prantsusmaa hasartmängu järelevalveorgan).
58 Market Barriers (vt viide 7), lk 24-25.
18 litsentseeritud internetipõhised spordipanustamise, hobuvõidusõidu totalisaatorite või pokkeri operaatorid, kes tegutsevad Prantsuse turul, vaevlevad kõik kahjumi piiril. Turgu iseloomustavad kõrged maksumäärad, piiratud tootevalik ja seaduslik raamistik. Viimase mitteametlik eesmärk on kaitsta eelnevalt monopoliseisus olnud riiklikke operaatoreid.59
Sama raporti spordiennustuse kokkuvõte märgib, et just see segment on olnud uue seaduse järgi suurim kaotaja. Raport kannab seadus sisuliselt maksukoorma üle panustajatele, sest väiksemad väljamaksed tähendavad seda, et meelelahutusse investeeritud raha kulutatakse märksa kiiremini ning see põhjustab omakorda kiire huvi kaotuse toote vastu. Kuna spordiennustuses tegutsevate ettevõtete minimaalne teoreetiline kasumimarginaal ei tohi ületada 85%, siis sisuliselt tähendab see 60% müügi brutotulu maksutaset, mis on 30 korda enam, kui näiteks Eesti HasMS alusel makstav summa.60 Joonis 1 illustreerib Prantsusmaa ja Eesti kliendile pakutavaid sama mängu koefitsiente 61. Nagu näha, on sisuline erinevus märkimisväärne.
Prantsuse kaughasartmängu turu ülevaade lõpeb tõdemusega, et suur osa mängijatest, kes on enne mänginud niinimetatud illegaalsetel lehtedel, kuna nende IP-aadresse enne 2010. a seaduse jõustumist ei blokeeritud, on praeguseks õppinud taolistest piirangutest mööduma, kasutades selleks virtuaalseid privaatseid võrgustikke ehk VPN ühendusi. Ka maksete blokeerimist, mida kehtiv seadus samuti ette näeb, saab neutraliseerida, kasutades internetipõhist rahakotti62, kuhu raha kandmine on igati lubatud ning kust omakorda kantakse raha edasi spetsiifilisele mängukontole. Operaatorid kinnitavad, et mitmed nende suurmängijad on lõpetanud mängimise ning üldine aktiivsus on märgatavalt vähenenud.63 Kokkuvõttes on Prantsuse turu operaatorid kurtnud järelvalve organitele seda, et illegaalse turu ehk riigi litsentsi mitteomavate ettevõtete juures panustamine on väga kõrge ning kasvav trend. ARJEL vaidleb vastu, et ligi 80% Prantsusmaa kaughasartmängu turust toimub legaalsete operaatorite kaudu. Litsentseeritud operaatorid viitavad samas asjaolule, et ligi 2/3 internetipõhisest spordipanustamisest toimub illegaalselt 64.
59 French Gaming Market Report. GamblingCompliance Ltd July 2011, lk 7. – Arvutivõrgus:
http://www.gamblingdata.com/files/French%20Gaming%20Market%20Report%20FINAL%20July2011_0.pdf (23.03.2014).
60 Ibid, lk 10.
61 Vt Lisa 1, joonis 1.
62 nt Skrill ja PayPal.
63 French Gaming Market Report (vt viide 59), lk 7.
64 Market Barriers (vt viide 7), lk 92-93.
19 Nagu eelnevast analüüsist nähtub, on Prantsuse uus seadus äärmiselt konservatiivne ning soosib turul eelnevalt monopoli rollis olnud riigiettevõtteid FDJ ja PMU. Esimene neist pakub loterii teenuseid ning teine hobuvõidusõidu totalisaatorit ning pokkerimänge. FDJ omanikuks on Prantsuse riik 72% aktsiate kontrollpakiga65 ning PMU on majandushuvi ühing (eestipäraselt MTÜ). Viimase erilist sidet riigiga on keeruline alahinnata, vastavale asjaolule viitab ka Euroopa Esimese Astme Kohtu 1989. a otsus T-67/94, kus leiti, et Prantsusmaa on PMU’le andnud ebaõiglast riigiabi mitmetes episoodides66. Seega on antud seadust hinnates lihtne märgata ühe huvigrupi kaitsmist ning teiste, eraettevõtete, huvide ignoreerimist. Võib üksnes eeldada, et taoline seadustega manipuleerimine maksab pikas perspektiivis kätte, sest sektori areng on pärsitud ning välisinvesteeringute pidurdumine ja kapitali väljavool halvendavad veelgi tavaklientide olukorda. Arvestades asjaolu, et juba praegu, kõigest 3 aastat peale seaduse jõustumist, on selgelt märgata illegaalse turu osakaalu kasvu, on vaid aja küsimus, mil riik oma seadusi jälle muutma asub.
Kuigi Prantsusmaal veel märke seaduse reformimisest ei ole, on värsked uudised Itaaliast, kes uuendas hasartmängualaseid seadusi varem, viidates sellele, et riik on otsustanud kiirelt ja resoluutselt tegutseda. Nimelt esitas Itaalia Maksupolitsei Senatile aruande 2013. a kohta, mis kinnitas kartusi selle kohta, et illegaalne turg on kiirelt kasvamas ning hinnangud näitasid, et saamata jäänud maksutulu kasv 2012. a võrreldes moodustas 240%. Seejuures oli illegaalsete operaatorite käive 2013. a 23 miljardit eurot ning legaalsete oma 80 miljardit. Itaalia seadusandja otsustas kiirelt tegutseda ning võttis RaM nõuande maksustamise muutmise kohta kuulda. Järgmisest aastast rakendub Itaalias spordikihlvedude, loto ning superenalotto hasartmänguliikidele brutotulu põhine maks, senise käibepõhise maksu asemel. Selleks muudeti jaanuari lõpus Senati poolt kiirkorras ka seadust, et anda valitsusele muudatuste sisseviimiseks vajalikud 12 kuud. Kuigi antud töö kirjutamise hetkel on veel teadmata, kui palju efektiivne maksumäär väheneb, on siiski tegemist reguleeritud ettevõtete jaoks positiivse uudisega ning oodata võib märksa väiksemat maksukoormust.67 Üks markantne näide on Rootsi, kus kohalik hobuste võidusõite korraldav totalisaator ATG kaalus mõtet kolida oma internetiteenused offshore riiki, nagu näiteks Malta, sest oli väga rahulolematu ühelt poolt ebaausa konkurentsiga ning teiselt poolt ülikõrge maksukoormusega. ATG nõudis Rootsi riigilt kiiret seaduse muutmist, kuid viimane oli pigem äraootaval seisukohal, et
65 Hayat Gazzane. Jackpot pour La Française des jeux en 2012. le Figaro, 02.01.2013. – Arvutivõrgus:
http://www.lefigaro.fr/societes/2013/01/03/20005-20130103ARTFIG00280-jackpot-pour-la-francaise-des-jeux- en-2012.php (21.03.2014).
66 EK 12.08.1998, C-51/90, Comos Tank jt vs. komisjon.
67 G. Wood. Tax Changes Step Closer As Italy’s Finance Police Claim Illegal Gambling Is Growing. Gambling Compliance 2014. – Arvutivõrgus: http://www.gamblingcompliance.com/node/53246 (23.03.2014).
20 vaadata, mis saab teistes liikmesriikides (nagu ülal kirjeldatud Itaalia ja Prantsusmaa).68 ATG on töö kirjutamise ajaks siiski loobunud offshore piirkonda kolimise mõttest, sest jõudis Rootsi valitsusega maksukoorma vähendamise osas kokkuleppele69.
Prantsusmaa ja Itaalia värske õppetund on kaughasartmängude turu arengut silmas pidades väga oluline, sest tuletab selgelt seaduseandjatele meelde, et loomulikku ja evolutsioonilist rada pidi arenenud vabaturumajandust on ülimalt keeruline ja vahest isegi mõttetu allutada totaalsele kontrollile. Seejuures eriti kaudse või otsese eesmärgiga inimestelt rohkem maksuraha saada. Ajaloolisi eesmärki mittetäitvaid näiteid on olnud selleks liiga palju.
Võtame näiteks kasvõi USA niinimetatud kuiva seaduse. Ajaloolased on välja toonud, et toona oli eesmärgiks vähendada tarbimist, elavdada majandust ning vähendada riiklikke kulutusi seoses alkoholist põhjustatud kuritegevusega, kuid tulem oli risti vastupidine – kuritegevus ja korruptsioon tõusis, tarbimine jäi samaks. Seatud eesmärgid jäid saavutamata, kuid see eest toodeti kõrvalproduktina juurde uusi, märksa hullemaid.70 Prantsuse ja Itaalia võrdlemisi uued kaughasartmänguseadused viitavad täpselt samale: tarbimine on jäänud hinnanguliselt samaks, ent legaalsete operaatorite tulud kahanevad ning kõrvalproduktina on teenuse kvaliteet oluliselt kehvem, kui teistes riikides, kus hasartmängud on mõistlikult reguleeritud. Juriidiliselt on riigid seega teelahkmel, kas jääda kindlaks oma senistele seadustele, või leppida kokku teatud raamides, mille piires suudaks neil teenust pakkuvad ettevõtted legitiimsel teel halli ja musta nimekirja ettevõtetega võidelda.
Tasub lisada, et mõnes mõttes oli halli turu vaba tegutsemine parem, sest sinnamaani arenes turg pigem loomulikku teed ning puudus otsene vastuolu. Paljud ettevõtted, kelle meetodid ja litsentsid äratasid esialgu kahtlust, kasvasid hiljem välja spordikihlvedude tippbrändideks.
Viimased üritavad igal võimalikul moel tõsta oma usaldusväärsust ja täita kõiki vastavusnõudeid. Mõistagi on siinkohal kriitiliseks küsimuseks, kas reguleeritud turul suudetakse mh kasumlikult opereerida. Kui vastus eelnevale küsimusele on eitav, saavad sellistest operaatoritest automaatselt halli turu liikmed. Ent mängijate jaoks on endiselt tegemist usaldusväärsete firmadega ning teiseks on suhteliselt lihtne mööda minna riiklikest IP-aadresside blokeerimise meetoditest. Käitumist soodustab inimeste arusaam, et varem oli blokeeritud ettevõte lubatud ning usaldusväärne, kuid nüüd piiratakse sellele ligipääs
68 ATG’s plight highlights need for “structural solution” in Sweden. World Online Gambling Law Report.
Volume: 12 Issue: 8 (August 2013), lk 5.
69 L. Sennevall. Swedish Monopolies Embrace Regulatory Changes. Gambling Compliance 2014. – Arvutivõrgus: http://www.gamblingcompliance.com/node/53237 (23.03.2014).
70 M. Thornton. Cato Institute Policy Analysis No. 157:Alcohol Prohibition Was a Failure. CATO Institute 1991.
21 meelevaldselt ja suunatakse operaatorite juurde, kelle juures mängimine seondub kehvema teenusega. Teisisõnu tekib mängijal kognitiivne dissonants, mille tulemusel sildistatakse riiklik reguleerija halvaks, kuid siiani kasutatud brändi kuvand jääb samaks või isegi paraneb.
Seega võib järeldada, et liikmesriigid on endale loonud kunstliku vastuolu. Operaatoritel ei jää midagi muud üle, kui jääda oma endistelt turgudelt kõrvale ning mängijatel omakorda leppida kehvema teenusega. Üheselt on selge, et rahvuslikult range reguleerimise teed läinud liikmesriikide rohkus suurendab eeltoodu vastasseisu, mitte ei too sellele leevendust.
Töö esimene peatükk on näidanud, et liikmesriikide 20 aasta tagused valikud on osutunud problemaatiliseks turu efektiivse toimimise seisukohalt ning tänaseks päevaks toonud endaga kaasa ulatusliku halli turu. Viimase vastu on liikmesriigid rakendanud erinevaid meetmeid, mis kriitikute arvates ei õigusta asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumise piirangute kehtestamist. Magistritöö järgnev peatükk käsitlebki lähemalt taoliste meetmete rakendamist ja nende õigustatust kohtupraktika seisukohalt. Samuti analüüsib töö teine peatükk seda, kas kõiki spordikihlvedude ettevõtteid on mõistlik a priori halli turu liikmeteks nimetada ning miks võib taoline lahterdamine olla ebaõiglane.
22
2 PROPORTSIONAALSUSE PRINTSIIBI KOHALDAMINE EUROOPA KOHTU POOLT ASUTAMISVABADUSE JA TEENUSTE VABA LIIKUMISE KAITSEKS
Kuigi kaughasartmängu turu algusperioodiks võib lugeda millenniumi saabumist71, ulatub EK sellealane praktika isegi kaugemale, kui saabus esimene lahend Schindler’i kohtuasjas, mille olulisust on ka tänapäeval raske alahinnata. Seega saab käesoleval aastal 20 a esimese lahendi ilmumisest ning sektori reguleeritud arengust72. Vaatamata sellele, et kohtud ei ole otseselt liikmesriikidele või Komisjonile tegevuskava ette andnud, on nad siiski selle aja jooksul vastanud reale väga olulistele küsimustele, mis otseselt mõjutavad EL seadusandjate tegevust.
Lisaks on EK läbi mitmete eelotsustusmenetluste aidanud riigisisestel kohtutel lahendada kaughasartmängualaseid probleeme ja kui mitte ühtlustada, siis vähemalt liikuda koherentsete põhimõtete poole, mis loodetavasti aitavad tulevikus luua ka kaughasartmängu turul ühtse ja kontrollitud, mängijate huve primaarseks pidava õigusaktide kogumiku, mis ei pärsiks liigselt sektori arengut.
Alates komisjoni esimesest katsest luua supranatsionaalne õigusakt 1991. a, on põhjendused, miks mitte lubada üksikutele riigisisestele turgudele rahvusvahelisi ettevõtteid, liikunud üha kaugemale esialgsetest nähtavatest asjaoludest ja läinud juriidiliselt üha keerulisemaks. Selle algpõhjuseks võib lugeda Schindler’i otsust, mis lubas liidu õiguse eranditena üksnes ülekaalukat avalikku huvi ning eitas kõikvõimalike muid, sh rahalisi motiive. Võib ennatlikult öelda, et kõik järgnev on olnud osa ühest suurest juriidilisest strateegiamängust, kus üheks pooleks on liikmesriigid ja nende esindajad ning teiseks pooleks tõusva mõjuvõimuga eraettevõtted. Suures plaanis on esimeste huviks kaitsta oma õigust otsustada iseseisvalt selle üle, kuidas spordikihlvedude sektorit riigisiseselt reguleerida ning teiste huviks laieneda uutele turgudele ja maksimeerida oma kasumid. Seega on vaatamata juriidilistele põhjendustele üheks keskseks komponendiks ikkagi sektorist teenitav raha.
Töö teine peatükk toob välja peamised liikmesriikide põhjendused, mida on aastate jooksul kasutatud selleks, et säilitada autonoomset otsustamisõigust hasartmängusektori laiema reguleerimise üle. EK on oma lahendites püüdnud leida tasakaalu liikmesriikide diskretsiooniõiguse ja EL’i õiguse ülimuslike põhimõtete kaitsmise vahel. Kohus on
71 V. Dratšjov lõputöö (vt viide 6), lk 4.
72 EK 24.03.1994, C-275/92, Schindler, eelotsustustaotlus.
23 sekkunud seal, kus rahvuslike huvide kaitsmisel on mindud piiravate meetmetega liiga kaugele. Kohtuotsustega seotud põhimõtteliste probleemide kohta on rohkelt avaldanud arvamusi ka erinevad huvigrupid, sh erialateadlased. Järgnev peatükk käsitlebki üksikasjalikult viimatimainitute põhjendusi ja sektori arengu seisukohalt olulisi arvamusi.
2.1 Proportsionaalsuse printsiibi sisuline eiramine
Esimeseks oluliseks verstapostiks üleeuroopalise hasartmänguturu reguleerimisel tuleb pidada Schindler’i kaasust ning sellel perioodil valitsenud hoiakuid. Schindler’i kaasuse puhul on tegemist esimese kohtuotsusega, mis puudutab üleeuroopalist hasartmängu. Tänaseks päevaks on antud otsusest möödunud pea 20 a, kuid selles välja öeldud põhimõtted ei ole mingil moel aegunud, EK on lahendis öeldut tihti korranud.
3. aprillil 1992.a alustas High Court of Justice of England and Wales eelotsustusmenetlust, küsides EK’lt seisukohta asjas, mis puudutas loteriipiletite reklaami ja levitamist Suurbritannia territooriumil. Vastustajad Gerhard ja Jörg Schindler, kes tegutsesid tollal iseseisvate agentidena Saksamaa loto korraldaja kasuks, saatsid Inglismaal asuvatele adressaatidele laiali kirju, mis sisaldasid üleskutset osalemaks Saksamaal korraldatavas loteriis. Süüdistavate poolt laiali saadetud kirjad konfiskeeriti Suurbritannia Tolliameti poolt, kuna olid vastuolus sealkehtinud seadusega. Selle järgi oli loterii reklaamimine ning üleskutse selles osalemiseks keelatud. Vastustajad vaidlesid vastu, et müüvad kaupu, mis on teises riigis seaduslikult korraldatud ning seetõttu piiratakse ebaõiglaselt liidu õigusega tagatud asutamisvabadust ning teenuste vaba liikumist.73 Tolliamet ei nõustunud vastustajatega, kuna nende arvates ei kohaldunud kumbki mainitud vabadustest. Nad leidsid, et keeld reklaamida puudutas loteriide päritolust sõltumata kõiki korraldatavaid loteriisid. Samuti olid nad seisukohal, et seaduses kehtestatud piirangud on õiguspärased loteriide mõju tõttu ühiskonnale ja pettuste tõkestamiseks. Siseriigi kohus küsis EK’lt selgitust selle kohta, kas loteriipiletid või piletite reklaam on kaup ehk goods ELTL mõttes ning kas art 49 ja 56 mainitud vabaduste piirangud on Suurbritannia seaduste eesmärkidest lähtudes õigustatud .74
EK ei nõustunud seisukohaga, et lendlehtede ja muude materiaalsete objektide importimine ning jaotamine, mille eesmärgiks on inimeste üleskutsumine loteriis osalemiseks, on seotud
73 EL TOIMIMISE LEPINGU KONSOLIDEERITUD VERSIOON. EL Teataja C 326 , 26.10.2012. – Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/et/treaties/new-2-47.htm (23.03.2014).
74 EK 24.03.1994, C-275/92, Schindler, eelotsustustaotlus.
24 kaupade vaba liikumisega. Kohtu arvates oli selline tegevus vaadeldav teenusena, mis on otseselt seotud loterii organiseerimise ja opereerimisega.75 Otsus toonitas õnnemängude küsitavat moraalset loomu ning tõdedes, et loteriide puhul on taolised tegevused de facto lubatud, kuigi tugevalt reguleeritud, enamikes liikmesriikides.76
Täiendavalt oli vaja hinnata, kas keeld on ülekaalukat avalikku huvi arvestades õigustatud.
Ühendkuningriigi seaduse eesmärkideks olid kuritegevuse ärahoidmine, mängijate aus kohtlemine ja nõudluse liigse stimuleerimise vältimine, mis omakorda tooks endaga kaasa mängusõltuvuse kasvu. Lisaks oli välja toodud heategevus-, spordi- ja kultuurisündmuste toetamine. EK nõustus, et kirjeldatud abinõud teenivad kokkuvõtlikult tarbijate kaitse ja ühiskonna heaolu eesmärke ning seetõttu õigustavad legitiimselt piirangut, mis kehtestatud teenuste ja kaupade vabale liikumisele. Kohus lisas, et moraalset, religioosset ning kultuurilist aspekti ei ole võimalik eitada, rõhutades sellega, et tegemist ei ole tavapärase teenuste müügiga.77 Otsuses tõi kohus välja, et üldiselt kalduvad liikmesriigid piirama või takistama hasartmängudel olemast eraettevõtluse tulu allikas. Kohus märkis, et arvestades summasid, mida saab loterii mängudele panustada ning võite, mida mängijatele välja makstakse, hõlmavad loteriid endas suurt pettuste riski. Samuti soosivad sellised mängud liigset kulutamist, mis võib üksikisikule kaasa tuua negatiivseid tagajärgi. Viimase asjaoluna tõi kohus välja, et loteriid on heategevus-, spordi- ja kultuuriürituste rahastamise allikaks, kuigi see ei saa olla nende õigustamise allikaks. Kokkuvõttes järeldas kohus, et eelnevad põhjendused annavad liikmesriikidele laia diskretsiooni, et ühiskonna heaolu eesmärgid oleks tagatud.78
Enne kui otsuse mõju lähemalt analüüsida, tuleks välja tuua 1994. a valitsenud ühiskonna hoiakud, mida nii kaebaja kui ka kohus ise korduvalt ja detailselt rõhutavad. Esiteks tuuakse välja õnnemängude veidrat iseloomu (ingl. k. peculiar) ning rõhutatakse otsesõnu, et hasartmängud on ohtlikud ja sõltuvust tekitavad. Tänasel päeval on keeruline nii resoluutse ja karmi hinnanguna nõustuda. Loteriisid propageerivaid telesaateid, mida nimetatakse ka kogupere saadeteks, on mitmeid ning Eestis on HasMS’is § 34 lg 4 sisalduv loteriisid puudutav vanusepiirang toodud allapoole täiskasvanuks saamise iga ehk 16 a peale.
Tänapäeval on mitmekesistunud sellealaste toodete nomenklatuur ning Euroopas ei ole ühtegi riiki, kus loteriide mängimine oleks keelatud. Hasartmängusektor on tänasel päeval muutunud
75 Ibid, p 23-26.
76 Ibid, p 59-61.
77 Ibid.
78 Ibid, p 62-63.
25 arvestatavaks äriks ja meelelahutuseks. Viiteid sellele leiab ka mainekast ajakirjast European Law Review, kus kritiseerides nenditakse, et liikmesriigid näevad end mitte ainult avalikkuse kaitsjatena, vaid arvestatava tulu saajatena, näiteks loteriidelt laekuvate maksude näol.79 See viitab sellele, et viimase 20 a jooksul on ühiskonna hoiakud muutunud ning selgelt on välja kujunenud trend reguleerimise poole. Vaatamata eeltoodule, on pea kõigis edasistes lahendites EK järginud Schindler’is väljaöeldut ning rõhutanud korduvalt, et liikmesriikide poliitika võib olla ühtaegu kokkusobiv eesmärgiga välistada hasartmängude ärakasutamine kuritegelikel või pettuslikel ajenditel kui ka eesmärgiga ennetada hasartmängudega seotud liigsele kulutamisele õhutamist ja võidelda mängusõltuvuse vastu80. Seejuures on oluline välja tuua, et Schindleri’s väljaöeldu kehtib spordiennustuse jt liikide puhul81.
Schindler’i kohtuotsus on problemaatiline seetõttu, et selles puudub igasugune viide rakendatava piirangu proportsionaalsusele. Kohus ütles expressis verbis, et piirangud on õigustatud ning kooskõlas ELTL art 56, kuid ei põhjendanud seda ega hinnanud, kas meede on eesmärkide saavutamiseks vajalik, sobiv ja mõõdukas. Antud juhul oli eesmärgiks ühiskonna heaolu saavutamine ja loteriide levikuga seotud negatiivsete mõjude piiramine.
Hilisemates ja ka mõnedes varasemates lahendites on EK pea alati rakendanud proportsionaalsuse testi.82 Küsitavusi tekitas ka asjaolu, et Suurbritannialt ei nõutud loteriide levikust tingitud kahjulike mõjude olemasolu tõestamiseks mingeid tõendeid, vaid nõustuti üheselt, et nad eksisteerivad ja prevaleerivad positiivsete omaduste üle, mida nende levik kaasa toob.83
Schindler`i kaasuse tulemina tekkis liikmesriikidel riigisiseste piirangute õigustamiseks tugev alus. Piirangute olemasolu ei olnud vajalik õigustada ning piisas kui toodi välja umbmäärased viited õnnemängude halvale iseloomule. Lahendis öeldud põhimõte jäi kehtivaks pikaks ajaks ning teenis edukalt liikmesriikide huve riigisisestele turgudele ligipääsu piiramisel.
Kuna internetieelsel ajal oli hasartmängudega seotud vaidlusi vähem, siis järgmine täpsustav lahend tuli alles 1999. a, kui EK pidi täpsustama Schindler’is öeldut. Kohtuasjas Läära vs Soome oli põhiküsimusteks see, kas mänguautomaadid (ingl k slot machines) on analoogselt Schindler’ile käsitletavad teenusena ELTL mõttes ning kas Soomes kehtestatud monopol on
79 A. Dawes, K. Struckmann. Rien ne va plus? Mutual recognition and the free movement of services in the gambling sector after the Santa Casa judgment. European Law Review 2010, 35(2), 236-262, lk 236.
80 EK 30.06.2011, C-212/08, Zeturf, eelotsustustaotlus, p 67.
81 EK 21.09.1999, C-124/97, Läärä jt, eelotsustustaotlus, p 15.
82 Näiteks EK 6.03.2007, C-338/04, Placanica jt, eelotsustustaotlus.
83 EK 24.03.1994, C-275/92, Schindler, eelotsustustaotlus, p 61.
