• Keine Ergebnisse gefunden

KAARDISTAMINE KOOLIDE SPORTIMISTINGIMUSTE

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "KAARDISTAMINE KOOLIDE SPORTIMISTINGIMUSTE"

Copied!
28
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

KOOLIDE

SPORTIMISTINGIMUSTE KAARDISTAMINE

Reele Remmelkoor, Kairis Ulp, Veiko Ulp 25.09.2013

(2)

KOOLIDE SPORTIMISTINGIMUSTE KAARDISTAMINE

• Eesmärk: sportimistingimuste hetkeolukorra arvuline kaardistamine põhikoolides ja

gümnaasiumides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides

• Aeg: 02.01-30.08.2013

(3)

Mida tahtsime teada

1. Spordivahendid

2. Puuduolev spordiinventar 3. Sportimispaigad

4. Tunnivälised spordiringid

(4)

Sihtrühm

Põhikoolid ja

gümnaasiumid Kutseõppe-

asutused Rakendus-

kõrgkoolid Ülikoolid Kokku

Koolide arv 552 42 20 7 621

Õppekavas kehaline kasvatus

535 30 7 4 576

Kaardistatud koolid, mille õppekavas kehaline kasvatus

532

(99,4%) 30 (100%)

7 (100%)

1 (25%)

570 (99%)

Kaardistatud koolid (570) õppeasutuste liikide kaupa

532 30

7 1

Põhikoolid ja

gümnaasiumid (532 - 93,3%)

Kutseõppeasutused (30 - 5,3%)

Rakenduskõrgkoolid (7 - 1,2%)

Ülikoolid (1 - 0,2%)

(5)

KOOLIDE SPORDIVAHENDID:

kaardistamine

• Elektrooniline ankeetküsitlus: õppevahendite arv ja reaalne kasutussagedus

– võimlemise inventar - jõusaali inventar – kergejõustiku inventar - muu inventar

– sportmängude inventar - talispordi inventar

• 570 kooli

• Hinnang põhikooli õppekava elluviimiseks kasutatava kehalise kasvatuse soovitusliku nimekirja alusel

(6)

Koolide spordivahendid:

tulemused

Võimlemise inventar

Kerge- jõustiku inventar

Sportmängude inventar

Jõusaali inventar

Muu inventar Talispordi inventar Keskmiselt

kaetud 56% 60% 64% 49% 44% 52%

Palju vahendeid

hüpitsad

võimlemismatid

tennispallid teatepulgad

jalgpallid korvilauad

vabad raskused tõstekang

stopperid, viled tähised

suusakepid suusad Vähe

vahendeid

võimlemiskastid võimlemislindid

odad eraldussärgid (3-4. värv)

kükipukk kardioseadmed jõutrenažöörid

ujumislestad, - lauad

käsipallid

uisud

Vahendeid

piisavalt 45% 40% 54% 44% 6%

Keskmine kasutus- sagedus 0-100

67 63 90 80 73 79

Kasutatakse palju

hüpitsad

võimlemismatid varbseinad

tennispallid jalgpallid korvpallid

kardioseadmed jõutrenažöörid

stopperid, viled tähised

ujumislauad

suusa- varustus Kasutatakse

vähe

rööbaspuud võimlemishobune

kettad võrkpallipostid ja -võrk

tõstekang kompassid käsipallid

uisud

(7)

Võimlemise inventar

• Kõige rohkem: hüpitsad (94% koolidest), võimlemismatid (93%), mida ka kõige

sagedamini kasutatakse.

• Sageli kasutatakse ka: varbseinad ja võimlemispingid.

• Kõige vähem: võimlemiskastid (11%),

võimlemislindid (18%) ja eri kõrgustega

rööbaspuud naistele (18%).

(8)

Võimlemise inventar:

võrdlus soovitusliku arvuga

50

149 189

252

393 216

135 20

134 121 10

17 60

158

520

421 381

318

177 354

435 550

436 449 560

553 510

412

Varbseinad Rööbaspuud Poom Kang Võimlemiskits Võimlemishobune Hoolaud Võimlemismatid Võimlemispink Hüpitsad Võimlemispallid Võimlemisrõngad Topispallid Eriotstarbelised pallid

piisav ebapiisav

(9)

Kergejõustiku inventar

• Kõige rohkem: tennispallid (86%), 150- grammised viskepallid ja teatepulgad

• Kõige vähem: 500- ja 600-grammised odad (34% ja 36%) ning kõrgushüppe

mõõdupuud (36%).

• Kõige väiksema kasutussagedusega on

erinevad kettad.

(10)

Kergejõustiku inventar:

võrdlus soovitusliku arvuga

34 17

28

325 351 41

170 62

536 553

542

245 219 529

400 508

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kuulid Odad Kettad Kõrgushüppematid Kõrgushüppe kompl.

Stardipakud Teatepulgad Viskepallid (150 g)

piisav ebapiisav

(11)

Sportmängude inventar

• Sportmängude inventar on spordivahendite erinevatest gruppidest koolides kõige levinum

• Kõige rohkem: jalgpallid (96%), korvi ja võrguga korvpalli tagalauad (89%) ja võrkpallivõrgud

(86%)

• Kõige vähem: 3. ja 4. värviga eraldussärgid

• Suur kasutussagedus: korvpallid, jalgpallid jm sportmängude inventar

(12)

Sportmängude inventar:

võrdlus soovitusliku arvuga

23

370 23

461 453 410 18

126

547

200 547

109 117 160 552

444

Jalgpallid Jalgpalliväravad Korvpallid Korvpalli kompl.

Võrkpalli kompl.

Pallipump-kompressor Pallikäru Eraldussärgid

piisav ebapiisav

(13)

Talispordi inventar

• Suusavarustusega kaetus 60%

• Uiskudega kaetus 29%

• Kasutatakse sageli

• Ebapiisav arv paljudes koolides

(14)

Talispordi inventar: võrdlus soovitusliku arvuga

16 24 10

14

554 546 560

556

Uisud (paaride arv) Suusad (paaride arv) Suusakepid (paaride arv) Suusasaapad (paaride arv)

piisav ebapiisav

(15)

SPORDIVAHENDITE VAJADUSED

• Elektrooniline ankeetküsitlus: nimetada 3

spordivahendit, millest on kõige enam puudus

• 500 kooli

• 424 kooli märkisid kõik kolm vajadust

• Suusavarustus 11 maakonnas esimesel kohal

(16)

Spordivahendite vajadused top 10

185

96

66 72 56

54 47

40

35

34 suusavarustus

kõrgushüppe vahendid jõusaali inventar

võimlemise vahendid erinevad pallid

rööbaspuud

võimlemismatid saalihoki varustus poom

jalgpalliväravad

(17)

TUNNIVÄLISED SPORDIRINGID

• Elektrooniline ankeetküsitlus põhikoolidele ja

gümnaasiumidele ning kutsekoolidele (562 kooli)

• Spordiringid 434 (77%) koolis

• 21 225 õpilast (13% õpilaste koguarvust)

• 53 spordiala

• Takistavad asjaolud:

– ringitundide juhendajatele makstav tasu liiga väike (203 kooli)

– transpordi ebasobivad kellaajad (194 kooli) – spordibaaside puudumine (160 kooli)

(18)

Tunnivälised spordiringid top 10

3296

3119

2653 2605

2047 1026

810 664

549 543

Korvpall Võrkpall Jalgpall

Kergejõustik

Muud spordialad Ujumine

Saalihoki Võimlemine Male

Suusasport

(19)

KOOLIDE SPORTIMISPAIGAD:

kaardistamine

• Eesti spordiregistri andmed + täiendav küsitlus

• 573 kooli

• Kaardistati 95%:

– 1321 spordiobjekti, 2298 sportimispaika

1118 siseportimispaika

1180 välissportimispaika

(20)

Sisesportimispaigad

(21)

Välissportimispaigad

(22)

Koolide sportimispaigad:

tulemused

• 20 liiki spordiobjekte

• 44 liiki sportimispaiku

• Kõige levinumad:

– mitmesugused spordisaalid (894 paika – 39%) – välispalliväljakud (562 – 24%)

– staadionid (262 – 11%)

(23)

Koolide sportimispaigad:

tulemused

Võimlad Jõusaalid Siseujumis- basseinid

Staadionid Suusarajad

Sportimispaikade

arv 453 207 83 262 47

Tehniline seisukord

väga hea või hea 64% 70% 78% 32% 80%

Sportimispaiku kasutavaid koole

441 213 80 277 53

77% 37% 14% 48% 9%

(24)

Võimlad

• 441 koolil (77%)

• 502 m2

• 1 võimla kohta: 435 õpilast

• Normaalmõõtmeline korvpalliväljak 42%, normaalmõõtmeline võrkpalliväljak 93%

võimlates

• 1 võimla kohta: 2,8 riietusruumi ja 9,4 dušikohta

(25)

KAARDISTAMISE TULEMUSED

• Kogutud andmed, peamised elektroonilised aruanded:

http://www.spordiregister.ee/spordivahendid/

- maakondade (15) ja KOVide (226) kaupa - õppeasutuste liikide (4) kaupa

- omandivormide (4) kaupa - koolide (621) kaupa

• Spordivahendid: arvud, kasutamissagedused

• Spordiobjektid Eesti spordiregistris: asukoht, omanik, valdaja, spordialane teenindus, sportimispaikade

tehnilised andmed, spordialad

(26)

Andmed, aruanded

• Elektroonilised aruanded:

http://www.spordiregister.ee/spordivahendid/

- maakondade (15) ja KOVide (226) kaupa - õppeasutuste liikide (4) kaupa

- omandivormide (4) kaupa - koolide (621) kaupa

• Spordivahendid:

arvud, kasutamissagedused

• Spordiobjektid Eesti spordiregistris: asukoht, omanik, valdaja, spordialane teenindus,

sportimispaikade tehnilised andmed, spordialad

(27)

Kokkuvõtteks

• Loodame, et saadud teadmised aitavad kaasa

– koolide sportimistingimuste parandamisele – kehalise kasvatuse õppekava paremale

elluviimisele

– koolispordi tähtsustamisele

(28)

TÄNAME

koostööpartnereid ja kõiki

andmete esitajaid!

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kuidas hindavad Põlvamaa lasteaiaõpetajad enda aine-, pedagoogika- ja tehnoloogiateadmisi ning millised on nende võimalused IKT vahendite

Laopidaja kompetentsidest valiti peaaegu pooled vastusevariandid väga olulisteks (100%): oskus pakkuda välja uusi lahendusi, erialaste arvutiprogrammide kasutamise oskus,

Üldist koostööd puudutavatest küsimustest tuli välja, et LP-mudelit kasutavate koolide õpetajate jaoks on tööajast eraldatud aega õpetajate koostöö jaoks, seega võib eeldada,

Vastustest võib järeldada, et tulevikus muutuvad veelgi olulisemaks - teadmised töövaldkonna kohta ja oskus välja pakkuda uusi lahendusi – seda nii oskustööliste võtmeameti kui

Uurimuse tulemuste põhjal võib väita, et enamus õpetajaid peab arvutite kasutamist vajalikuks või väga vajalikuks ning selliseid õpetajaid, kelle arvates arvuti

Leiti kinnitus Fiedleri juhtimisstiilide kahele hüpoteesile, mille kohaselt selgus, et Eesti ettevõtte juhtide ning spetsialistide seas on juhtimisstiilid oluliselt erinevad

Kuuendal rahvusvahelisel OECD õpetajaameti tippkohtumisel Berliinis (3. a) toodi Eesti puhul välja just õpetajate kõrge autonoomsus ehk vabadus otsustada ise oma töökorralduse

Kuna ka Liikuma Kutsuv Kool tegeleb laste ja noorte vähese liikumisaktiivsusega seotud sotsiaalse probleemiga ja soovib luua sotsiaalset muutust, siis on kohane kõnelda sellest nii