20Ш/2041

(1)

: • :

Tartu Ülikool

JATKUOPE 20 Ш/2041

Magistri õpe Doktoriõpe

)lituse kutseaasta

Internatuur Residentuur Õpetajakoolituse

*

(2)

JÄTKUÕPE

(3)

TARTU ÜLIKOOL

JATKUOPE

2000/2001

Magistriõpe Doktoriõpe

Õpetajakoolituse kutseaasta Internatuur

Residentuur

Tartu 2000

(4)

Koostanud Uile Hendrikson (õpetajakoolitus)

Anita Kärner (internatuur, residentuur, magistri- doktoriõpe)

Keelekorrektor Marika Kullamaa

TÜ Raamatukogu N

Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410

Tellimus nr. 217

(5)

SISUKORD

Jätkuõppest Tartu Ülikoolis 7

Diplomijärgne kutsekoolitus 7

Kraadiõpe 8

Õppevormid 8

Õppeteenustasu 8

Õppeastmestik 9

Stipendiumid 9

Doktorantide teadustöö toetus 10

Õppetöö korraldus 10

Sisseastumisinfo 13

Avalduste vormid 19

Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendiumid 22

Usuteaduskond 26

Õigusteaduskond 29

Arstiteaduskond 31

Filosoofiateaduskond 36

Bioloogia-geograafiateaduskond 49

Füüsika-keemiateaduskond 57

Kehakultuuriteaduskond 62

Majandusteaduskond 65

Matemaatikateaduskond 69

Sotsiaalteaduskond 76

Kaij äärikonsultatsioon 86

(6)

JÄTKUÕPPEST TARTU ÜLIKOOLIS

Akadeemiline õpe ülikoolis on kolmeastmeline: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. Käesolevas teatmikus käsitletakse baka- lureuseõppele järgnevaid õppeastmeid magistri-ja doktoriõpet ning õpetajakoolituse kutseaastat. Samuti arstidiplomile järgnevat üld

arsti kutsekoolitust internatuuri ning selle järel eriarsti koolitust residentuuri.

Diplomijärgne kutsekoolitus

Õpetajakoolituse kutseaasta on bakalureuse- või diplomiõppele järgnev koolitusprogramm 40 ainepunkti mahus, mille käigus omandatakse vastava aine põhikooli-ja gümnaasiumiõpetaja kutse.

Internatuur on üldarsti, hambaarsti ja proviisori põhiõppele järg

nev kutseõpe, mis kestab arstiõppe puhul 11 kuud, proviisoriõppe puhul 4 kuud ja mille lõpetamise järel saadakse üldarsti, hamba

arsti või proviisori kutse.

Residentuur on eriarsti õpe, mis kestab vastavalt erialale 2-5 aas

tat. Lõpetanud saavad eriarsti kutse.

(7)

8 Jätkuõpe

Kraadiõpe

Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mis koosneb õpin

gutest, teadus- ja kutsealasest või muust loometööst. Magistriõppe eesmärk on anda üliõpilasele süvendatud üldteoreetilisi ja eriala

seid teadmisi ning arendada temas iseseisva teadus- ja kutsealase või muu loometöö oskusi, et neid praktikas rakendada. Magistriõpe kestab 1-2 aastat.

Tartu Ülikooli magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutse

kraadideks. Teadus- ja kutsekraade saab anda ülikooli nõukogu poolt kinnitatud õppekava alusel. Kutsekraade antakse rakendus

likel erialadel, mis eeldavad universaalset ülikoolitasemega haridust ja kõrgprofessionaalseid kutseoskusi.

Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mis koosneb ulatuslikust teadus- ja kutsealasest või muust loometööst ja sellega seotud õpingutest. Doktoriõppe eesmärk on anda teadmised ja oskused valitud erialal tegutsemiseks iseseisva professionaalina.

Doktoriõpe kestab 4 aastat.

Õppevormid Kutseõpe toimub statsionaarses õppevormis.

Kraadiõpe toimub nii statsionaarses vormis kui ka avatud üli

koolis. Täpsem ülevaade erialadest, mida õpetatakse erinevates õppevormides, on toodud teaduskondade ja õppekavade peatükis.

Õppeteenustasu

Ülikoolil on õigus luua õppekohti väljaspool riiklikku koolitus- tellimust. Nendel õppekohtadel õppimise eest maksab tellija õppe

teenustasu. Tasude määrad 2000/2001. õppeaastal on toodud teaduskondade ja õppekavade peatükis.

(8)

Jätkuõppest Tartu Ülikoolis 9

Õppeastmestik

magistriõpe

arsti-, hambaarsti-, proviisoriõpe diplomiõpe bakalaureuseõpe

residentuur

internatuur doktoriõpe

õpetajakoolituse kutseaasta

Stipendiumid

Riiklikku stipendiumi saavad õpetajakoolituse kutseaasta üliõpila

sed ja magistrandid väga hea õppeedukuse korral ning atesteeritud doktorandid.

Magistrantide ja doktorantide juhendajad võivad Eesti Teadus

fondi grandilt maksta enda juhendatavatele lisastipendiumi.

Tartu Ülikooli Sihtasutus vahendab igal aastal mitmeid mitte

riiklikke stipendiume, millest paljud on mõeldud kraadiõppe üliõpilastele (vt nimekiri lk 22).

(9)

10 Jätkuõpe

Doktorantide teadustöö toetus

Doktorandid saavad taotleda Haridusministeeriumilt igal õppe

aastal teadustöö toetust, mida on võimalik kasutada tehnilise varustuse ostmiseks või üürimiseks, doktoritööks kasutatava arvutitarkvara ostmiseks, lähetuskulude katmiseks, teaduskirjan

duse ning ajakirjanduse ostmiseks ja tellimiseks, laborimaterjalide ostmiseks, kantseleitarvete ostmiseks ja postikulude tasumiseks, trükikulude tasumiseks, teenustööde eest tasumiseks (andme

töötlus, programmide installeerimine, kliinilised ja laboratoorsed uuringud, remonditööd, raamatukogudevaheline laenutus, tõlke

tööd jne), uurimistööga seotud enesetäienduseks (näit tasulised keelekursused).

Teadustöö toetust võivad taotleda kõik atesteeritud doktorandid.

Taotlused esitatakse hiljemalt 11. oktoobriks teadus- ja arendus- osakonda (info Valve Soome, tel 375 614, valve@admin.ut.ee).

Õppetöö korraldus

Õpetajakoolituse korraldus on sätestatud TÜ õpetajakoolituse raamnõuetes.

Õpetajakoolituses valmistatakse ette õpetajaid. Õpetajakutset saab omandada:

(1) põhikooli õpetaja ettevalmistusena diplomiõppes;

(2) bakalaureuse astmele järgnevas õpetajakoolituses;

(3) erialase bakalaureuseõppega samaaegselt.

Õpetajakoolitust korraldavad teaduskonnad koostöös ülikooli filosoofiateaduskonna pedagoogikaosakonnaga.

Õpetajakutset on võimalik omandada ühel põhierialal ja ühel või enamal lisaerialal. Lisaeriala eeltingimuseks on ainealane ettevalmistus nõutud mahus.

Õpetajakutse omandamiseks vajaliku õpetajakoolituse maht on 40 AP.

(10)

Jätkuõppest Tartu Ülikoolis 11 Õpetajakoolituse lõpus tuleb kaitsta lõputöö pedagoogikast või ainedidaktikast. Paralleelse eriala- ja kutseõpingute läbimise korral on õpetajakoolituse lõputööd lubatud kaitsta pärast bakalaureuse

töö kaitsmist.

Õpetajakoolituse läbinud saavad õpetaja kutsetunnistuse, mis näitab kooliastet ja ainet, mida on õigus koolis õpetada.

Õpetaja kutsetunnistusele lisatakse akadeemiline õiend soori

tatud eksamite ja arvestuste kohta.

Magistriõppe maht on 40-80 AP. Doktoriõppe maht on 160 AP.

Magistrandile ja doktorandile määratakse teaduskonna/osakonna/

instituudi nõukogu otsusega juhendaja.

Magistrandi juhendajaks määratakse doktori- või tasemelt sellele vastava kraadiga õppejõud või teadur, erandina magister.

Doktorandi juhendajaks määratakse doktori- või tasemelt sellele vastava kraadiga professor, dotsent või vanemteadur.

Vähemalt üks magistrandi või doktorandi juhendaja peab töö

tama töölepingu alusel Tartu Ülikoolis.

Vajaduse korral võib magistrandile või doktorandile määrata kaasjuhendaja, kes ei pea olema Tartu Ülikooliga seotud töö

lepingu kaudu.

Juhendajaks määramisel arvestatakse teaduslikku produktiiv

sust, grantide saamist ning varasema juhendamise tulemuslikkust.

Magistrante atesteeritakse 2. ja 4. semestri esimese kuu jooksul ning doktorante iga õppeaasta viimase kuu jooksul, jälgides aine

punktide saamist, konverentsidel osalemist, teadusartiklite ette

valmistamist. Atesteerimise korralduse kehtestab teaduskonna nõukogu.

Magistri- ja doktoriõppes ei ole lubatud õppekava vahetada.

Magistri- ja doktorikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadi

deks.

Magistri- ja doktorikraadi andmise õigused, nõuded magistri- ja doktorikraadi saamiseks ning magistri- ja doktorikraadi kaitsmise korra sätestavad Tartu Ülikooli teadus- ja kutsekraadide põhi

määrused.

(11)

12 Jätkuõpe

Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri :

http://www.ut.ee/dokumendid/oppekorraldus.99.html Tartu Ülikooli teaduskraadide põhimäärus:

http://www.ut.ee/teaduskr.html

Tartu Ülikooli kutsekraadide põhimäärus:

http://www.ut.ee/dokumendid.kutsekr.html

Õppekavaga määratud õppetöö kajastub tunniplaanis, mis on paberkandjal saadaval teaduskondade infostendidel ning veebi- aadressil http://oppe.admin.ut.ee/tunniplaan.

(12)

SISSEASTUMISINFO

Tartu Ülikooli vastuvõtueeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Tartu Ülikooli (edaspidi ülikool) vastuvõtueeskiri reguleerib vastuvõttu kõikidesse õppeastmetesse ja õpetajakoolitusse ning internatuuri ja residentuuri.

2. Vastuvõtueeskiri koosneb põhiosast ja lisadest. Vastuvõtuees

kirja lisad kinnitab ülikooli nõukogu igal aastal hiljemalt novembrikuu istungil.

3. Vastuvõtt ülikooli toimub avaliku konkursi korras üldjuhul üks kord aastas, väliskülalisüliõpilastel kaks korda aastas. Riigieel- arvevälistele avatud ülikooli õppekohtadele võetakse õppima aastaringselt.

4. Üliõpilasi võetakse vastu erialati ja õppeastmeti moodustatud paremusjärjestuse alusel. Avatud ülikooli kandideerijatest moo

dustatakse eraldi paremusjärjestus. Riigieelarvelised ja riigieel- arvevälised õppekohad täidetakse ühtse paremusjärjestuse alusel.

Riigieelarvelised õppekohad täidetakse paremusjärjestuses parima

tega.

5. Riigieelarveliste õppekohtade jaotuse erialati kinnitab rektor.

6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

põhiõpe üldnimetus diplomi-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppele;

(13)

14 Jätkuõpe

riigieelarveline õppekoht — riikliku koolitustellimuse alusel moo

dustatud õppekoht; õppijale ülikooli poolt osutatavate haridus

teenuste kulud kaetakse riigieelarvest eraldatud vahenditega;

riigieelarveväline õppekoht — väljaspool riiklikku koolitu stell i- must moodustatud õppekoht; õppijale ülikooli poolt osutatavate haridusteenuste eest tasub vastava lepingu sõlminud füüsiline või juriidiline isik.

välisüliõpilane — õppekavaga kehtestatud nominaalõppeajaks üli

kooli immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelunev isik;

väliskülalisüliõpilane — ülikooli semestriks kuni õppeaastaks immatrikuleeritud Eestis alaliselt mitteelunev isik.

***

Ш. MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE

13. Magistriõppesse võivad kandideerida bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustasemega isikud. Doktoriõppesse võivad kandideerida magistrikraadi või sellele vastava haridustasemega isikud.

14. Dokumendid:

14.1. vormikohane avaldus;

14.2. eelmise õppeastme diplomi ja akadeemilise õiendi koopia (kui diplom ei ole välja antud ülikoolis, esitatakse dokumendi väljaandnud õppeasutuse või notari kinnitatud koopia).

Ülikoolis jooksval õppeaastal sama eriala lõpetanult diplomi koopia esitamist ei nõuta.

15. Magistri-ja doktoriõppesse võetakse eelmise õppeastme tule

muste (akadeemilise õiendi) põhjal koostatud paremusjärjestuse alusel. Lisas 3 ja 4 toodud erialadel arvestatakse paremusjärjestuse koostamisel lisaks vestlust, sisseastumiseksami tulemusi ning magistritöö kavandit/doktoritöö projekti. Kutsemagistriõppesse kandideerijatel arvestatakse varasemat töökogemust.

16. Magistri- ja doktoriõppesse kandideerijate paremusjärjestuse kinnitab teaduskonna/ osakonna/ instituudi nõukogu.

(14)

Sisseastumisinfo 15 17. Immatrikuleerimine riigieelarvelisele õppekohale toimub õppe

aasta alguseks, avatud ülikooli astumisel õppetöö alguseks.

18. Riigieelarvevälisele õppekohale õppima asumisel sõlmib üli

kool õppeteenuse tellijaga lepingu, mis jõustub esimese semestri õppeteenustasu sissemaksega. Immatrikuleerimine toimub pärast lepingu jõustumist.

19. Kõik käesoleva eeskirja III peatükis reguleerimata küsimused otsustab teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu.

IV. INTERNATUUR JA RESIDENTUUR

20. Internatuuri on õigus astuda ülikooli arsti, hambaarsti või proviisori põhiõppesse enne 1997/98. õppeaastat õppima asunuil pärast vastava eriala põhiõppe lõpetamist.

Residentuuri on õigus astuda üldarsti või hambaarsti kutse omandanui l.

21. Internatuuri kandideerimisel nõutavad dokumendid:

21.2. põhiõppe diplomi ja akadeemilise õiendi koopia enne jooksvat õppeaastat Tartu Ülikooli või muu ülikooli lõpetanul.

22. Residentuuri kandideerimisel nõutavad dokumendid:

22.1. vormikohane fotoga avaldus;

22.2. põhiõppe diplomi ja akadeemilise õiendi koopia;

22.3. üldarsti või hambaarsti kutsetunnistuse koopia;

22.4. passi isikukoodiga lehekülje koopia;

22.5. curriculum vitae;

22.6. välismaalastel, kellel puudub Eestis alaline elamisluba, tööluba Eestis arstina töötamiseks.

23. Internatuuri võetakse vastu esitatud dokumentide põhjal.

24. Residentuuri võetakse vastu sisseastumiseksami tulemuste ning põhiõppe ja internatuuri hinnete alusel moodustatud paremus

järjestuse põhjal.

25. Internatuuri immatrikuleeritakse 1. augustiks, residentuuri 1. septembriks.

(15)

16 Jätkuõpe

26. Kõik käesoleva eeskirja IV peatükis reguleerimata küsimused otsustab arstiteaduskonna nõukogu.

V. ÕPETAJAKOOLITUSE KUTSEAASTA

27. Õpetajakoolitusse võivad kandideerida bakalaureusekraadi või sellele vastava haridustasemega isikud.

28. Dokumendid

28.2. diplomi ja akadeemilise õiendi koopia;

28.3. avatud ülikooli kandideerijal curriculum vitae.

29. Õpetajakoolitusse võetakse vastu eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Kandideerijate paremusjärjestuse kinnitab teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu.

30. Õpetajakoolitusse immatrikuleeritakse õppeaasta alguseks.

Avatud ülikoolis immatrikuleeritakse õpetajakoolitusse õppetöö alguseks.

31. Kõik käesoleva eeskirja V peatükis reguleerimata küsimused otsustab teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu.

Vastuvõtueeskirja lisad

MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE 1. Kalenderplaan

1.1. Dokumendid esitatakse vastava teaduskonna dekanaati (filo

soofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakonda) riigieelarvelistele õppe

kohtadele 2. maist 22. juunini, riigieelarvevälistele õppekohtadele (eeldusel, et sisseastumistingimused on täidetud) 18. augustini.

1.2. Teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu teeb otsuse magist

ri- ja doktoriõppesse vastuvõtmise kohta hiljemalt üks nädal enne õppeaasta algust.

(16)

Sisseastumisinfo 17 MAGISTRI- JA DOKTORIÕPE (AVATUD ÜLIKOOL) 1. Kalenderplaan

LI. Dokumendid avatud ülikooli astumiseks esitatakse isiklikult või volitatud isiku kaudu vastava teaduskonna dekanaati (filo

soofia- ja sotsiaalteaduskonnas osakonda) 2. maist 25. augustini, õigusteaduse, ajakirjanduse ning avalikkussuhete ja teabekorral

duse erialale 2. maist 20. juunini, ärijuhtimise erialale 2. maist 4. juulini, politoloogia erialale 2. maist 7. juulini.

1.2. Teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu teeb otsuse magist

ri- ja doktoriõppesse vastuvõtmise kohta hiljemalt üks nädal enne õppetöö algust.

INTERNATUUR JA RESIDENTUUR 1. Kalenderplaan

LI. Internatuuri võetakse dokumente arstiteaduskonna dekanaadis kuni 20. juunini.

1.2. Residentuuri võetakse dokumente 12—17. juunini ülikooli pea

hoones ruumis 102.

2. Eksamid

2.1. Residentuuri vastuvõtueksamid toimuvad 30. juunini 3. Vastuvõtt

3.1. Internatuuri ja residentuuri vastuvõetute nimekirjad kinnitab arstiteaduskonna dekaan hiljemalt 1. juuliks.

3.2. Väljaspool konkurssi võetakse residentuuri doktorantuuri õppekava täitnud (doktoridissertatsiooni kaitsnud) arste.

3

(17)

18 Jätkuõpe

ÕPETAJAKOOLITUSE KUTSEAASTA 1. Kalenderplaan

Õpetajakoolitusse kandideerijate dokumente võtab vastu vastava eriala teaduskonna dekanaat 1. juunist 18. augustini

2. Konkureerimistingimused

Vastuvõtt õpetajakoolitusse toimub eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Teaduskonna/osakonna/instituudi nõukogu jälgib kandi

deerija erialase ettevalmistuse vastavust avalduses märgitud põhi- ja lisaeriala(de) õppekavadega määratud nõuetele.

Sisseastumisinfo ja avalduste vormid saadaval veebis:

http://www.ut.ee/Sisseastumine.html

Internatuuri ja residentuuri avalduste vorme saab arstiteaduskonna dekanaadist.

(18)

Sisseastumisinfo 19 Avalduste vormid

T A R T U Ü L I K O O L

A N K E E T

MAGISTRIÕPE DOKTORIÕPE

Teaduskond Õppekava/Eriala

Eesnimi

Perekonnanimi 1 Sünnikoht"

End prk nimi Il Kodakondsus

Isikukood

1 — mees 2 — naine

Perekonnaseis 1 — vallaline 2 — abielus 3 — lahutatud 4 — lesk Lapsed

Lapsed Lapsed

Sünniaeg Nimi Nimi

Lõpetatud keskkool (tehnikum)

L^fretaanse aasta

Alaline elukoht enne kõrgkooli astumist Lõpetatud kõrgkool

Eriala Lõpeta

Magistrikraadi nimetus Kaitsmise kuupäev, ülikool Internatuur, residentuur Lõpetamise aasta, eriala Töökoht, amet Võõrkeelte valdamine vene keel

1 — vabalt, 2 — loen ja suudan loetu põhjal vestelda, 3 — loen ja tõlgin sõnastikuga

saksa keel prantsuse keel inglise keel

Alalise elukoha aadress, tel.

2000. a.

allkiri

(19)

20 Jätkuõpe

Lugupeetud 2000. a

teaduskonna dekaan

Avaldus

Palun mind vastu võtta magistriõppesse/doktoriõppesse

erialal.

Lugupidamisega

allkiri

Nõus juhendama Nimi

Allkiri Kuupäev

(20)

Sisseastumisinfo 21

Tartu Ülikooli teaduskonna dekaan

Avaldus-ankeet

Palun mind vastu võtta õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilaseks.

(21)

Tartu Ülikooli Sihtasutus Stipendiumikonkursid 2000. aastal

(nimekiri võib täieneda)

Allfondi nimi (kätteandmine) Stipendiumi auditoorium Stipendiumi

suurus Teatamise

kuupäev Konkursi lõpptähtaeg Tiina Tammani nimeline stipendium

15.05.2000

TÜ üliõpilased 5000 krooni

(1 stipendium) 18.02.2000 15.04.2000 Ahti Pae nimeline stipendium

* 2000. aastal stipendiumit välja ei anta

Ülikoolis sotsiaalteadusi, õigusteadust või

majandusteadust õppivatele üliõpilastele 4000 krooni

(1 stipendium) 2000. aastal

ei anta välja Ei anta välja

"Noa Laeva" nimeline stipendium 06.2000

Tartu Ülikoolis õppivatele üliõpilastele vaimsete puuetega inimeste kohta tehtavate uurimistööde toetamiseks

5000 krooni

(1 stipendium) 17.03.2000 10.05.2000 Puhk-Mörneri nimeline stipendium

01.12.2000

Ülikoolis õigusteaduse ja ajaloo eriala kraadiõppurite toetamiseks

Ca 20 000 krooni

(2 stipendiumit) 31.03.2000 01.05.2000 Gerda Spohri nimeline stipendium

01.09.2000

Ülikoolis keskkonnakaitsega seonduva füüsikat õppivate magistrandide ja doktorantide toetamine

8 000 krooni

(1 stipendium) 01.04.2000 30.04.2000 Karine ja Martin Koobase nimeline

stipendium

Ülikoolis eesti filoloogia põhiõppe üliõpilaste toetamiseks

Ca 5000 krooni

(1 stipendium) 31.04.2000

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides stipendium Tartu Ülikoolis

01.09.2000

Ülikoolis eesti rahvuslikke küsimusi või väliseestlust käsitleva õppe- teadus-ja ühiskondliku tegevuse eest magistrandile või doktorandile

5000 krooni

(2 stipendium) 01.04.2000 01.05.2000

(22)

Johannes Voldemar Veski nimeline stipendium

27.06.2000

Ülikoolis eesti keelt peaainena õppivale 3. või 4. aasta üliõpilasele või

magistrandile

Ca 5000 krooni

(1 stipendium) 28.04.2000 01.06.2000 Heinz M. Ederma nimeline stipendium

01.09.2000 Ülikoolis orgaanilist peensünteesi

õppivate üliõpilaste ja kraadiõppurite toetamiseks

Ca 8000 krooni

(1 stipendium) 28.04.2000 01.06.2000 Liisa Kolumbuse nimeline mälestusfond

01.09.2000 Ülikooli arstiteaduskonna doktorandid 10 000 krooni

(4 stipendiumit) 28.04.2000 01.06.2000 Tartu Ülikooli Seitsmenda Samba Fondi

stipendiumid 05.11.2000

Ülikooli kahe viimase aasta üliõpilased,

magistrandid ja doktorandid Ca 20 000 krooni

(3 stipendiumit) 15.09.2000 15.10.2000 Tartu Ülikooli Raefondi stipendiumid

01.12.2000 Stipendium Tartust pärit üliõpilastele

heatasemelise õppe-ja teadustöö eest 10 000 krooni

(10 stipendiumit) 29.09.2000 01.11.2000 Tartu Ülikooli Raefondi preemiad

01.12.2000 Preemia Tartuga seotud teadus-, õppe-ja

arendustööde eest Preemiafond on

ca 85 000 krooni 29.09.2000 01.11.2000 Eesti Mobiiltelefoni

Infotehnoloogia-alane stipendium 01.12.2000

Ülikoolis infotehnoloogia erialadel õppivate üliõpilaste eduka õppe-ja teadustöö toetamiseks

10 000 krooni

(1 stipendium) 01.09.2000 01.10.2000 Leander-Georg Vehiku nimeline

stipendium 01.12.2000

Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele

õppe-ja teadustöö toetamiseks 6000 krooni

(1 stipendium) 01.09.2000 29.09.2000 Eugen Püssi nimeline stipendium

01.12.2000 Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaste

eduka õppe-ja teadustöö toetamiseks 8000 krooni

(1 stipendium) 01.09.2000 29.09.2000

(23)

Allfondi nimi (kätteandmine) Stipendiumi auditoorium Stipendiumi

suurus Teatamise

kuupäev Konkursi lõpptähtaeg Hermanni Reisistipendium

01.12.2000

Ülikooli magistrantide ja doktorantide

toetamiseks nende õppe-ja teadusreisidel Stipendiumifondi suurus on ca 17 000 krooni

29.09.2000 29.10.2000

Professor Paul Saagpaku nimeline stipendium

01.12.2000

Ülikoolis eesti ja inglise keelt peaainena õppivaile viimase aasta üliõpilastele või magistrantidele eelneva stuudiumi tulemuste eest

4000 krooni

(2 stipendiumit) 29.09.2000 31.10.2000

Karl Inno nimeline stipendium Ülikooli majandusteaduskonna bak.-ja magistriõppe üliõpilaste toetamine, kelle üheks eriaineks on ärirahandus ja investeeringud või raha ja pangandus

Ca 6000 krooni 01.09.2000 25.09.2000

August Parise nimeline stipendium 01.12.2000

Ülikoolis keskkonnakeemiat uurivate

üliõpilaste toetamiseks 7000 krooni 01.09.2000 01.10.2000 Andrus Parki nimeline stipendium

17.12.2000

Ülikooli filosoofia- või sotsiaalteadus

konna põhiõppe üliõpilasele või magist

randile tema õppe-ja teadustöö eest filosoofia või sotsioloogia valdkonnas

10 000 krooni 06.10.2000 01.11.2000

Lääne Maakonna stipendium 23.02.2001

Läänemaalt päri Tartu Ülikooli üliõpilase, magistrandi või doktorandi õppe-ja teadustöö toetamiseks või Läänemaaga seotud uurimis- ja teadustöö premeerimi

seks

6000 krooni

(1-2 stipendiumit) 17.11.2000 15.12.2000

(24)

Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti nimeline mälestusstipendium 01.09.2001

Ülikooli üliõpilased, magistrandid ja 10 000 krooni doktorandid oma õpingute lõpetamiseks (8 stipendiumit) või kõrgema akadeemilise kraadi

saavutamiseks

22.09.2000 01.01.2001

NOTA BENE Siintoodud Tartu Ülikooli Sihtasutuse 2000. aasta stipendiumikalender võib jooksva aasta jooksul täieneda uute stipendiumifondide ja toetusrahadega, mistõttu palun võimalusel jälgida sihtasutuse teateid ja kodulehekülge (www. ut. ee/s ihtasutus/) terve aasta jooksul. Ka stipendiumikonkursside ärajäämise korral teavitab sihtasutuse juhatus sellest esimesel võimalusel ajakirjandust ning ülikooli teaduskondi ning asjaomaseid isikuid.

Head kandideerimist!

Indrek Mustimets Tartu Ülikooli Sihtasutus Juhatuse liige

375 852 250 63 076 im@ut.ee

(25)

USUTEADUSKOND

Ülikooli 18-313

Dekaan prof Tarmo Kulmar

Info: dekanaadi juhataja Annika Konsap, tel 375 300, 251-68128, annika@ut.ee

Kutseõpe Õpetajakoolitus:

Info: lektor mag Pille Valk, tel. 375 963, pvalk@ut.ee USUÕPETUSE ÕPETAJA

Teaduskonnas 7 õpetajakoolituse kutseaasta üliõpilast.

Vastu võetakse usuteaduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (9 AP) ja valikaineid (5 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ning kaitstakse lõputöö (6 AP) ainemetoodikast või üld- pedagoogikast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi usuõpetuse õpetaja kutse.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada põhikooli usuõpetuse õpetaja kutse, mille eelduseks on usuteaduse põhikursuse (18 AP) ainete läbimine.

(26)

Usuteaduskond 27

Kraadiõpe

Õppeteenustasu 2000/2001. õppeaastal riigieelarvevälisel õppe

kohal statsionaarses õppevormis magistriõppes 12 000 krooni, doktoriõppes 20 000 krooni.

Avatud ülikoolis on õppeteenustasu ühe ainepunkti eest 500 krooni. Tasu magistritöö juhendamise ja kaitsmise korralda

mise eest 8000 krooni. Tasu doktoriväitekirja juhendamise ja kaitsmise korraldamise eest 15 000 krooni.

Õpe toimub 6 õppetooli baasil: Vana Testamendi teaduse ja semiidi keelte õppetool, Uue Testamendi teaduse ja kreeka keele õppetool, ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetool, süstemaa

tilise usuteaduse õppetool, praktilise usuteaduse õppetool, võrdleva usuteaduse õppetool.

Magistriõpe:

Teaduskonnas 16 magistranti.

Õpe nii statsionaarne kui ka avatud ülikoolis.

USUTEADUS

Vastu võetakse usuteaduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid. Kandideerimiseks tuleb esitada magistri

töö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad neljast tsüklist, iga tsükli maht ЮАР: kohustuslikud ained (teoloogia tänapäevased probleemid, teoloogia ajalugu, sissejuhatus eksegeetikasse, eetika erikursus), magistritöö teemaga seonduvad valikained, mille loendi koostab juhendaja, allikaõpetus (magistritööga seostuva teoloogiaharu allikmaterjali tundmaõppimine) ja lisaained magistritööle lähedase õppetooli juures (nimetatud ainete loend koostatakse koostöös juhendajaga).

Magistritöö kaitsnule antakse magister theologiae kraad.

(27)

28 Jätkuõpe Doktoriõpe:

Teaduskonnas 13 doktoranti.

USUTEADUS

Eesmärgiks on anda teoreetiline ja metoodiline ettevalmistus tööks spetsialistina usuteaduse erialal.

Vastu võetakse usuteaduse magistri kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid. Kui kandideerijal puudub usuteaduse magistrikraad või teoloogiline kõrgharidus, tuleb tal läbida usu

teaduse põhikursus 18 AP ulatuses. Kandideerimiseks tuleb esitada doktoritöö kavand (essee).

Doktoriõpingute 40 AP sisaldab loenguid, seminare, doktorandi loenguid ja seminare üliõpilastele, konverentsidel osalemist, teadusartiklite kirjutamist ja avaldamist. Õppimine toimub indi

viduaalprogrammi alusel ning lõpeb väitekirja kaitsmisega.

Sooritatavad eksamid kooskõlastatakse juhendajaga.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor theologiae kraad.

(28)

ÕIGUSTEADUSKOND

Näituse 20-215

Dekaan prof Kalle Merusk

Info: dekanaadi juhataja Anu Laumets, tel 375 392, alaumets@iuridicum.ut.ee

kohal statsionaarses õppevormis magistri- ja doktoriõppes 30 000 krooni.

Avatud ülikoolis 13 500 krooni semestris.

Õpe toimub 10 õppetooli baasil: kriminaalõiguse õppetool, kriminalistika ja kriminoloogia õppetool, protsessiõiguse õppetool, riigi- ja haldusõiguse õppetool, võrdleva õigusteaduse õppetool, keskkonnaõiguse õppetool, rahvusvahelise eraõiguse õppetool, tsiviilõiguse õppetool, töö- ja sotsiaalhooldusõiguse õppetool, õiguse ajaloo õppetool.

Magistriõpe:

ÕIGUSTEADUS

Vastu võetakse õigusteaduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid.

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikust ainest (riigi ja õiguse teooria) ning valikkursustest ja eriseminaridest magistrandi õppetooli juures. Õpingud lõpevad magistrieksamiga.

Magistritöö kaitsnule antakse magister iurise kraad.

(29)

Statsionaarne õpe.

ÕIGUSTEADUS

Vastu võetakse õigusteaduse magistri kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid.

Doktoriõpingud koosnevad kolmest kohustuslikust ainest (riigi- ja õiguse teooria, võrdlev õigus, Euroopa õigus) ning valik

kursustest ja eriseminaridest doktorandi õppetooli juures. Õpingud lõpevad doktorieksamiga.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor iurise kraad.

(30)

ARSTITEADUSKOND

Veski 63

Dekaan prof Ants Peetsalu

Internatuuri ja residentuuri prodekaan prof Heidi-Ingrid Maaroos Teadusprodekaan prof Enn Seppet

Info: dekanaadi juhataja Maaja Paavo, tel 375 325

Kutseõpe

Enne 1996. a. arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori erialale astunud saavad vastavalt üldarsti, hambaarsti või proviisori kutse internatuuri õppekava täitmisega.

Eriarsti kutse saadakse residentuuri õppekava täitmisega.

Õpe internatuuris ja ja residentuuris toimub baasraviasutustes ning teoreetiline osa arstiteaduskonnas.

Internatuur:

Vastu võetakse arstiteaduse, hambaarstiteaduse või proviisori põhi

õppe lõpetanuid.

Residentuur:

Vastu võetakse üldarsti või hambaarsti kutsega isikuid.

Residentuuris toimub õpe järgmistel erialadel: anestesioloogia ja intensiivravi, dermatoveneroloogia, kohtumeditsiin, otorino- larüngoloogia, oftalmoloogia, ortopeediline stomatoloogia, suu- ja hambahaigused, peremeditsiin, töötervishoid, lastestomatoloogia, taastusravi ja fîisiaatria, kiirabi, erakorraline medistsiin, kardioloo

gia, pulmonoloogia, onkoloogia, laboratoorne meditsiin, neuroloo

(31)

32 Jätkuõpe

gia, patoloogia, pediaatria, psühhiaatria, radiodiagnostika, sün

nitusabi ja günekoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia, nefroloogia, reumatoloogia, geneetika, nakkus

haigused, kliiniline immunoloogia, kliiniline farmakoloogia, medit

siiniline mikrobioloogia, üldkirurgia, kardiovaskulaarkirurgia, tora- kaalkirurgia, lastekirurgia, neurokirurgia, sisehaigused, näo-lõua- luukirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, uroloogia, kirurgia.

Kraadiõpe

kohal statsionaarses õppevormis magistriõppes 25 000 krooni, dok

toriõppes 56 000 krooni..

Magistriõpe ka avatud ülikoolis. Õendusteaduse erialal ühe ainepunkti hind 700 krooni.

Kraadiõpe toimub arstiteaduskonna 9 instituudi ja 18 kliiniku baa

sil: anatoomia, biokeemia, farmakoloogia, füsioloogia, mikrobio

loogia, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse, tervishoiu, üld- ja molekulaarpatoloogia instituudid; anestesioloogia ja inten

siivravi, kardioloogia, kirurgia, kopsu-, kõrva-, laste-, naha

haiguste, naiste-, nakkushaiguste, närvi-, psühhiaatria-, radioloogia ja onkoloogia, silma-, sise-, spordimeditsiini ja taastusravi, trauma

toloogia ja ortopeedia, stomatoloogia kliinik ning polikliinik.

Magistriõpe:

BIOMEDITSIIN

Vastu võetakse bakalaureusekraadiga isikuid, kes üldjuhul ei ole arstiteaduskonna lõpetanud.

Magistriõpingud lõpevad biomeditsiini eksami ja erialaeksa

miga. Uurimistöö toimub arstiteaduskonna prekliiniliste ainete professuuride baasil.

Magistritöö kaitsnule antakse magister scientiarumi kraad bio

meditsiini erialal.

(32)

Arstiteaduskond 33 ÕENDUSTEADUS

Vastu võetakse õendusteaduse bakalaureuse kraadiga isikuid.

Magistriõpingud koosnevad peaainest (õendusteadus) ja kõrval

ainest (õenduse didaktika, filosoofia, võõrkeel). Kohustuslik on ettekanne magistritöö teemal ja artikli kirjutamine.

Magistritöö kaitsnule antakse magister scientiarumi kraad õendusteaduse erialal.

RAHVATERVIS (teadusmagistriõpe)

Vastu võetakse sotsiaalteaduste, majanduse, bioloogia või keha

kultuuri bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega või arstiteaduskonna põhiõppe läbinud isikuid.

Kandideerimisel tuleb esitada essee kavandatava uurimistöö teemal.

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (rahvatervis) ning valikainetest vastavalt magistrandi uurimistöö teemale ja magistrandi eelnevat haridust arvestades (keskkonna- ja töö

tervishoid, tervishoiukorraldus, epidemioloogia ja biostatistika, tervise sotsioloogia, tervishoiuökonoomika).

Magistritöö kaitsnule antakse magister scientiarumi kraad rahvatervise erialal.

RAHV ATERVIS (kutsemagistriõpe)

Magistriõppe eesmärgiks on anda teadmised, oskused ja koge

mused asjatundlikuks otsustamiseks, otsuste täitmiseks ja juhti

miseks ning iseseisvaks uurimis- ja arendustööks tervishoiu ja rahvatervise valdkondades.

Vastu võetakse sotsiaalteaduste, majanduse, bioloogia või keha

kultuuri või nendele lähedase eriala bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega või arstiteaduskonna põhiõppe läbinud isikuid.

Konkursil tuleb kirjutada essee omandatava rahvatervise eriala teemal.

Magistriõpe koosneb õpingutest (60 AP) ja iseseisvast uurimis- või arendustööst (20 AP). Õpingud toimuvad kolmes põhisuu

nas — tervisekaitse, töötervishoid või tervishoiu juhtimine. Õpin

5

(33)

34 Jätkuõpe

gud koosnevad kohustuslikest ja vabaainetest (kokku 40 AP) ning praktikast (20 AP) vastavalt individuaalsele õpingukavale. Õpingu

kava koostatakse ning praktikabaas ja iseseisva uurimis- või arendusprojekti teema valitakse vastavalt omandatavale rahva

tervise erialale ja kooskõlas magistrandi eelneva kõrghariduse sisuga.

Kutseeksami sooritanule ja magistriprojekti edukalt kaitsnule antakse rahvatervise magistri kraad.

Doktoriõpe:

Statsionaarne õpe.

ARSTITEADUS

Vastu võetakse arstiteaduse põhiõppe lõpetanuid prekliinilistele erialadele ja internatuuri või residentuuri lõpetanuid kliinilistele erialadele erialaeksami alusel.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest ja valikainetest, mis koos moodustavad kolm ainete kompleksi: üldained (9 AP), teadustöö alused (15 AP) ja eriala (16 AP). Doktoriõpet teostavad kõik arstiteaduskonna õppetoolid. Õpingukava koostatakse ja ise

seisva uurimisprojekti teema valitakse kooskõlas doktorandi eelneva kõrghariduse sisuga.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor medicinae kraad.

FARMAATSIA

Vastu võetakse proviisori 5-aastase põhiõppe lõpetanuid eriala

eksami alusel.

Doktoriõpingud toimuvad farmaatsia instituudi baasil koostöös arstiteaduskonna teiste instituutidega ning bioloogia-geograafla- teaduskonna ja fliüsika-keemiateaduskonna instituutidega. Kohus

tuslikud ained on vastavalt doktoritöö teemale kas farmatseuti lisest tehnoloogiast ja biofarmaatsiast, farmatseutilisest keemiast, farma

kognoosiast või farmakoloogiast. Kohustusliku ained lõpevad

(34)

A rstiteaduskond 3 5 eksamiga. Valikaineid saab valida teiste erialade kohustuslike ainete hulgast j a need lõpevad arvestusega.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor pharmaciae kraad.

STOMATOLOOGIA

Vastu võetakse hambaarstiteaduse põhiõppe ja internatuuri või residentuuri lõpetanuid erialaeksami alusel.

Doktoriõpingud toimuvad individuaalse õpingukava põhjal, mille doktorant koostab koos juhendajaga. Õpingud lõpevad eksa

mitega kolmes kohustuslikus aines (eriala, meditsiini- ja bioeetika, üldpatoloogia) ning kahes valikaines. Õpingute koostisosaks on üliõpilaste juhendamine ja õppetöö (kõrgkooli pedagoogiline praktika), osavõtt teaduskonverentsidest ning granditaotluse kirju

tamine.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor medicinae kraad.

(35)

FILOSOOFIATEADUSKOND

Lossi 3, 224-229

Dekaan prof Birute Klaas

Info: dekanaadi juhataja Maie Aitaja, tel 375 424, peel@ut.ee ajaloo osakond (juhataja prof Jaak Kangilaski), Lossi 3

eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakond (juhataja prof Haldur Õim), Ülikooli 18

kirjanduse ja rahvaluule osakond (juhataja prof Jüri Talvet), Ülikooli 17

filosoofia osakond (juhataja prof Eero Loone), Lossi 3 germaani-romaani filoloogia osakond

(juhataja prof Krista Vogelberg), Ülikooli 18a

pedagoogika osakond (juhataja dots Inger Kraav), Ülikooli 16 vene ja slaavi filoloogia osakond (juhataja prof Irina Külmoja),

Ülikooli 18a

kunstide osakond (juhataja dots Anne Parmasto), Ülikooli 18

AJALOO JA KODANIKUÕPETUSE ÕPETAJA

Vastu võetakse ajaloo bakalaureuse kraadiga isikuid, kes on läbi

nud üldajaloo, lähiajaloo ja Eesti ajaloo erialade ained vähemalt keskastmes. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8,5 AP), ainemetoodilisi (10 AP) ja valikaineid (3,5 AP), eesti keelt (2 AP),

(36)

Filosoofiateaduskond 37 läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) aine

didaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja kutse.

Lisaerialana võib omandada põhikooli ja gümnaasiumi kunsti

ajaloo või filosoofiaõpetaja kutse, mille eelduseks on kunstiajaloo eriala või filosoofia õppekava ainete läbimine keskastmes.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada põhikooli ajalooõpetaja kutse, mille eelduseks on üldajaloo, lähiajaloo ja Eesti ajaloo alamastme ainete läbimine.

EESTI KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJA

Vastu võetakse bakalaureusekraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal, eeldatakse eesti keele ja kirjanduse omandamist vähemalt keskastmes.

Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodi

lisi (10 AP) ja valikaineid (6 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast või pedagoogikast.

Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaa

siumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse.

EESTI KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJA MITTE-EESTI KOOLIS

Vastu võetakse eesti keele (võõrkeelena) bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tule

muste põhjal, sealjuures on vajalik eesti kirjanduse ainete läbimine vähemalt alamastmes. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast või pedagoogikast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhi

kooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis kutse.

FILOSOOFIAÕPETAJA

tasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal, eelduseks on

(37)

38 Jätkuõpe

filosoofia ainete läbimine vähemalt keskastmes (41 AP). Õpetaja

koolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast või haridusfilosoofiast.

Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaa

siumi filosoofiaõpetaja kutse.

HISPAANIA KEELE ÕPETAJA

Vastu võetakse hispaania keele ja kirjanduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi hispaania keele õpetaja kutse.

INGLISE KEELE ÕPETAJA

Vastu võetakse inglise keele ja kirjanduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tule

muste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse kooli

praktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi inglise keele õpetaja kutse.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada põhikooli inglise keele õpetaja kutse, mille eelduseks on inglise keele ja kirjanduse keskastme ainete läbimine.

LADINA KEELE ÕPETAJA

Vastu võetakse klassikalise filoloogia bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tule

muste põhjal, sealjuures on vajalik ladina keele ainete läbimine vähemalt keskastmes. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast,

(38)

Filosoofiateaduskond 39 pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi ladina keele õpetaja kutse.

KUNSTIÕPETUSE ÕPETAJA

Vastu võetakse maalikunsti bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal.

Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (10 AP), ainemetoo

dilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (8 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhi

kooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja kutse.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada rahvusliku käsitöö õpetaja kutse, mille eelduseks on erialaste ainete läbimine 35 AP mahus.

PRANTSUSE KEELE ÕPETAJA

Vastu võetakse prantsuse keele ja kirjanduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja kutse.

ROOTSI (TAANI, NORRA) KEELE ÕPETAJA

Vastu võetakse skandinavistika bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), aine

metoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoo

gikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi rootsi (norra, taani) keele õpetaja kutse.

(39)

40 Jätkuõpe

SAKSA KEELE ÕPETAJA

Vastu võetakse saksa keele ja kirjanduse bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tule

muste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse kooli

praktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi inglise keele õpetaja kutse.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada põhikooli saksa keele õpetaja kutse, mille eelduseks on saksa keele ja kirjanduse keskastme ainete läbimine.

SOOME KEELE ÕPETAJA

tasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal, eelduseks on soome keele ja kirjanduse keskastme ning 6 AP mahus ülemastme ainete läbimine. Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi soome keele õpetaja kutse.

Lisaerialana on eesti keele või võõrkeeleõpetaja kutse taotlejatel võimalik omandada põhikooli ja gümnaasiumi soome keele õpetaja kutse, mille eelduseks on soome keele ja kirjanduse keskastme ja 3 AP mahus ülemastme ainete läbimine.

VENE KEELE JA KIRJANDUSE ÕPETAJA

Vastu võetakse vene ja slaavi filoloogia bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tule

muste põhjal, sealjuures peavad olema läbitud eeldusained vene keelest ja kirjandusest (kokku 41 AP). Õpetajakoolituses õpitakse üldpedagoogilisi (8 AP), ainemetoodilisi (8 AP) ja valikaineid (8 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetaja

koolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja kutse.

(40)

Filosoofiateaduskond 41 Lisaerialana on eesti keele, matemaatika ja loodusteaduste alal õpetajakoolituses õppijatel võimalik omandada TUGIÕPETAJA kutse vastavas aines. Õpe toimub sotsiaalteaduskonnas eripeda

googika osakonnas ning sisaldab eripedagoogika alamastme aineid, vastava aine erimetoodikat ja tugiõppe praktikat (kokku 24 AP).

TEHNIKAVALDKONNA ÕPETAJA

Õpe toimub avatud ülikoolis koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga.

Vastu võetakse ehituse, energiatehnika, geotehnoloogia, infor

matsioonitehnika, keemia- ja materjalitehnoloogia, logistika või mehaanika valdkonna tehnilise kõrgharidusega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal. Õpetajakoolituses õpitakse pedagoo- gilis-psühholoogilisi (8 AP), üldtehnilisi ja ainedidaktilisi (8 AP) ja valikaineid (4 AP), läbitakse individuaalne ainedidaktiline õpe (4 AP), koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) aine

didaktikast, pedagoogikast või psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab vastava tehnikavaldkonna õpetaja kutse.

Kraadiõpe Magistriõpe:

Teaduskonnas 276 magistranti, neist 66 avatud ülikoolis.

AJALUGU Statsionaarne õpe.

kohal 16 000 krooni.

Vastu võetakse ajaloo bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid. Konkureerimisel esitatakse magistritöö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (ajaloofilo

soofia ja -metodoloogia, ajalooteaduse teoreetilised probleemid) ja uurimistööalastest seminaridest vastavalt kitsamale erialale Eesti, lähi- ja üldajaloost, arheoloogiast, arhiivindusest, etnoloogiast või kunstiajaloost.

6

(41)

42 Jätkuõpe

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad ajaloo, arheoloogia, arhiivinduse, etnoloogia või kunstiajaloo erialal.

EESTI JA SOOME-UGRI KEELETEADUS Statsionaarne õpe.

tasemega isikuid.

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed suunad, kõrgkooli pedagoogiline praktika) ja valikainetest vastavalt kitsamale erialale kas eesti keelest, lääne

meresoome keeltest, uurali keeltest või üldkeeleteadusest.

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad eesti keele, läänemeresoome keelte, uurali keelte või üldkeeleteaduse erialal.

KIRJANDUS JA RAHVALUULE Statsionaarne õpe.

tasemega isikuid. Konkureerimisel esitatakse magistritöö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad erialastest üld- ja valikkursustest eesti kirjanduses, teatriteaduses, maailmakirjanduses või eesti ja võrdlevas rahvaluules ning kõrgkooli pedagoogilisest praktikast.

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad eesti kirjanduse, teatriteaduse, maailmakirjanduse või eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.

FILOSOOFIA Statsionaarne õpe.

(42)

Filosoofiateaduskond 43 Vastu võetakse bakalaureusekraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid. Konkureerimisel esitatakse magistritöö kavand.

Magistriõpingud koosnevad 6 kohustuslikust ainest (filosoofia põhiprobleemid, kaasaegset filosoofiat A ja B, loogika, praktiline filosoofia, teadusfilosoofia) ning eriainetest vastavalt individuaalkavale.

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad filosoofia erialal.

GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA Statsionaarne õpe.

Õpe toimub 6 erialal: hispaania keel ja kirjandus, inglise keel ja kirjandus, klassikaline filoloogia, prantsuse keel ja kirjandus, saksa keel ja kirjandus, skandinavistika.

tasemega isikuid. Konkureerimisel esitatakse magistritöö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest üldainetest (teadus

töö metoodika, eriaine õpetamise metoodika, arvutiõpetus, 2. või 3. võõrkeel), kohustuslikest erialaainetest ning valikainetest.

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad hispaania keele ja kirjanduse, inglise keele ja kirjanduse, klassikalise filo

loogia, prantsuse keele ja kirjanduse, saksa keele ja kirjanduse või skandinavistika erialal.

KIRJALIK TÕLGE (kutsemagistriõpe, õppeaeg 1 aasta) Statsionaarne õpe.

tasemega isikuid. Konkureerimisel tuleb sooritada emakeele ja võõrkeele katse ning tõlgitöö eelduste test.

Magistriõpingud koosnevad tutvumisest tõlgi töö teoreetiliste aluste, normide ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisât-

(43)

44 Jätkuõpe

sioonide struktuuriga; terminoloogiatöö põhialuste ning tähtsamate töövaldkondade terminoloogia omandamisest; praktilistest tõlke- harjutustest ning eesti keele väljendusõpetusest, terminoloogiatöö põhialuste ja infotehnoloogiaga tutvumisest.

Kutseeksami sooritanule ning magistriprojekti kaitsnule antakse kirjaliku tõlke magistri kraad.

KONVERENTSITÕLGE (kutsemagistriõpe, õppeaeg 1 aasta) Statsionaarne õpe.

Vastu võetakse bakalaureusekraadiga või sellele vastava haridustasemega isikuid. Konkureerimisel tuleb sooritada emakeele ja võõrkeele katse ning tõlgitöö eelduste test.

Magistriõpingud koosnevad tutvumisest tõlgi töö teoreetiliste aluste, normide ning Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisat

sioonide struktuuriga; terminoloogiatöö põhialuste ning tähtsamate töövaldkondade terminoloogia omandamisest; praktilistest järel- ja sünkroontõlke harjutustest.

Kutseeksami sooritanule ning magistriprojekti kaitsnule antakse konverentsitõlke magistri kraad.

VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA

kohal statsionaarses õppevormis 10 000 krooni.

Avatud ülikoolis ühe ainepunkti hind 500 krooni.

Õpe toimub 3 erialal: vene keel, vene kirjandus, slaavi filoloogia.

tasemega isikuid. Konkureerimisel tuleb esitada magistritöö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest üldainetest (teadus

töö metodoloogia, eriala õpetamise metoodika, võõrkeel), kohus

tuslikest erialaainetest ja valikkursustest.

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad vene keele, vene kirjanduse, või slaavi filoloogia erialal.

(44)

Filosoofiateaduskond 45 KOOLIKORRALDUS (kutsemagistriõpe)

Õpe toimub avatud ülikoolis.

kohal 500 krooni ühe ainepunkti eest.

tasemega ning õpetajakutse ja vähemalt viieaastase pedagoogilise töö kogemusega isikuid. Eeliseks on juhina töötamine ja teadus- või arendustöö kogemus. Konkureerimisel tuleb esitada magistri

töö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (arengu

psühholoogia; pedagoogika uurimismeetodid; haridusteooria; kooli ja õppekava arendus; hariduskorraldus ja hariduse juhtimine;

organisatsioon, personal ja juhtimine) ning valikainetest. Neljan

diku õppekavast moodustab õppepraktika, mis sisaldab oma töö erinevate aspektide analüüsi, mõtestamist ja arutelu kolleegidega, tulevaste koolijuhtide juhendamist, loenguid kõrgkoolis.

Kutseeksami sooritanule ning magistriprojekti kaitsnule antakse koolikorralduse magistri kraad.

PEDAGOOGIKA

Õpe nii statsionaarne kui avatud ülikoolis.

kohal statsionaarses õppevormis 20 000 krooni.

Avatud ülikoolis ühe ainepunkti hind 500 krooni.

tasemega ning õpetajakutsega isikuid. Konkureerimisel tuleb esitada magistritöö kavand (essee).

Magistriõpingud koosnevad üldpedagoogilistest kohustuslikest ainetest (kasvatusteooria ja arengupsühholoogia, uurimismeetodid, haridusteooria), pedagoogika eriainetest (didaktika, murdeea psüh

holoogia ja pedagoogika, sotsiaalpedagoogika) ning valikainetest.

Magistritöö kaitsnule antakse magister artiumi kraad peda

googika erialal.

(45)

Statsionaarne õpe.

AJALUGU

Vastu võetakse ajaloo magistri kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid. Kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö projekt.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest vastavalt eri

alale (uurimistööalased seminarid 18 AP, historiograafia 8 AP) ja vabaainetest 7 AP. Doktorant täidab õppeülesandeid õppetooli juu

res, kuhu ta oma teemaga kuulub.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad ajaloo, arheoloogia, etnoloogia või kunstiajaloo erialal.

EESTI JA SOOME-UGRI KEELETEADUS Statsionaarne õpe.

Vastu võetakse magistrikraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest vastavalt eri

alale (teoreetilise keeleteaduse aktuaalsed suunad, fennougristika aktuaalsed probleemid, keeleuurimis- ja kirjeldusmeetodid), eriala valikainetest ja kõrgkooli praktikast.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad eesti keele, läänemeresoome keelte, uurali keelte või üld

keeleteaduse erialal.

KIRJANDUS JA RAHVALUULE Statsionaarne õpe.

(46)

Filosoofiateaduskond 47 Vastu võetakse magistrikraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid.

Kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö projekt.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest vastavalt erialale, erialastest valikainetest ja kõrgkooli praktikast.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad eesti kirjanduse, maailmakirjanduse või eesti ja võrdleva rahvaluule erialal.

FILOSOOFIA Statsionaarne õpe.

Vastu võetakse magistrikraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid.

Kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö projekt.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest üldainetest (allikteos eesti filosoofia alalt, doktoritööle mitteprofiilne allikteos, allikteos filosoofia ajaloost, allikteos praktilisest filosoofiast, allikteos teadusfilosoofiast) ja eriainetest vastavalt individuaalkavale.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad filosoofia erialal.

GERMAANI-ROMAANI FILOLOOGIA Statsionaarne õpe.

Õppeteenustasu 2000/2001. õppeaastal riigieelarvevälisel Õppe

Vastu võetakse germaani-romaani filoloogia magistri kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid. Kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö projekt.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest üldainetest (filoloo

gilise analüüsi kaasaegsed meetodid, erialametodoloogia ajalugu) ning keele- või kirjandusteaduse alastest erikursustest. Õpingud lõpevad allikakriitika ja retsenseerimise seminaritöö ning doktori

eksamiga.

(47)

48 Jätkuõpe

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad inglise keele ja kirjanduse, saksa keele ja kirjanduse, klassi

kalise filoloogia, maailmakirjanduse, prantsuse keele ja kirjanduse või skandinavistika erialal.

VENE JA SLAAVI FILOLOOGIA Statsionaarne õpe.

Vastu võetakse vene või slaavi filoloogia magistri kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid. Kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö projekt.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest üldainetest vastavalt erialale (tänapäeva lingvistika probleemid ja meetodid ja vene keeleteaduse ajalugu, vene kirjandusteaduse ajalugu ning täna

päeva kirjandusteaduse probleemid ja meetodid või slaavi filo

loogia ajalugu) ja erialastest valikkursustest. Kohustuslik on üli

õpilastele loengute ja seminaride pidamine.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad vene keele, vene kirjanduse või slaavi filoloogia erialal.

PEDAGOOGIKA Statsionaarne õpe.

Vastu võetakse pedagoogika, eripedagoogika, psühholoogia või sotsioloogia magistri kraadi või vastava haridustasemega isikuid.

Kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö projekt. Kandideerijatele korraldatakse vestlus.

Doktoriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (haridus

teooria, haridusuuringute metodoloogia, pedagoogiliste ideede aja

lugu, kasvatusteooria, didaktika kaasaegsed käsitlused), suuna- õpingutest (haridusfilosoofia või kasvatusteooria ja metodoloogia) ning valikainetest.

Doktoridissertatsiooni kaitsnule antakse doctor philosophiae kraad pedagoogika erialal.

(48)

BIOLOOGIA-GEOGRAAFIATEADUSKOND

Vanemuise 46-226

Dekaan prof Ain Heinaru

Info: dekanaadi juhataja Leho Ainsaar, tel 375 829, lainsaar@math.ut.ee

botaanika ja ökoloogia instituut (juhataja prof Martin Zobel), Lai 40

geograafia instituut (juhataja prof Tõnu Oja), Vanemuise 46 geoloogia instituut (juhataja dots Tõnu Meidla), Vanemuise 46 molekulaar-ja rakubioloogia instituut

(juhataja prof Toivo Maimets), Riia 23

zooloogia ja hüdrobioloogia instituut (juhataja prof Jüri Kärner), Vanemuise 46

BIOLOOGIAÕPETAJA

Vastu võetakse bioloogia bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal.

lisi (11 AP) ja vabaaineid (5 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või

7

(49)

50 Jätkuõpe

psühholoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhi

kooli ja gümnaasiumi bioloogiaõpetaja kutse.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada põhikooli bioloogiaõpetaja kutse, mille eelduseks on bioloogia ainemooduli (30 AP) läbimine.

Lisaerialana on võimalik omandada terviseõpetuse õpetaja kutse. Teiste erialade (v.a bioloogia) üliõpilastele määratakse eeldusained individuaalselt. Õpetajakoolituse kutseaastal läbitakse terviseõpetuse ained 15 AP ulatuses.

GEOGRAAFIAÕPETAJA

Vastu võetakse geograafia bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega isikuid eelmise õppeastme tulemuste põhjal.

lisi (9 AP) ja vabaaineid (7 AP), läbitakse koolipraktika (10 AP) ja kaitstakse lõputöö (6 AP) ainedidaktikast, pedagoogikast või psüh

holoogiast. Õpetajakoolituse kutseaasta lõpetaja saab põhikooli ja gümnaasiumi geograafiaõpetaja kutse.

Lisaerialana on teiste erialade üliõpilastel võimalik omandada põhikooli geograafiaõpetaja kutse, mille eelduseks on geograafia ainemooduli (21 AP) läbimine.

Kraadiõpe Magistriõpe:

Statsionaarne õpe.

BIOLOOGIA DIDAKTIKA

Vastu võetakse bioloogia bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridustasemega ning bioloogiaõpetaja kutsega isikuid.

Magistriõpingud koosnevad üldpedagoogilistest (kasvatusteooria, haridusteooria, uurimismeetodid pedagoogikas) ja bioloogia didak

(50)

Bioloogia-geograafiateaduskond 51 tika ainetest (bioloogia õpetamise ajalugu, erikursused koolibioloogias, arvutid koolibioloogias, didaktilised vahendid koolibioloogias).

Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus ning arvutiõpetus on kohus

tuslikud neile, kes eelmises õppeastmes neid aineid ei läbinud.

Magistritöö kaitsnule antakse magister scientiarumi kraad bio

loogia didaktika erialal.

BOTAANIKA JA ÖKOLOOGIA

Vastu võetakse loodusteaduslike erialade ja nendega seotud rakendusteaduste bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid.

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (botaanika ja ökoloogia seminar, kõrgkooli õppetöö praktika) ja botaanika ja mükoloogia või taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialaainetest.

Magistritöö kaitsnule antakse magister scientiarumi kraad botaa

nika ja mükoloogia või taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal.

GEENITEHNOLOOGIA

Vastu võetakse loodusteaduslike erialade ja nendega seotud rakendusteaduste bakalaureuse kraadi või sellele vastava haridus

tasemega isikuid.

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (bioener

geetika, valkude keemia, eukarüootide molekulaarbioloogia, genoom, molekulaarne rakubioloogia, molekulaarne biotehno

loogia, taimemolekulaarbioloogia) ning vabalt valitavatest ainetest.

Kõik ainekursused lõpevad eksamiga.

Magistritöö kaitsnule antakse magister scientiarumi kraad molekulaardiagnostika, transgeense tehnoloogia või bioinformaa- tika erialal.

MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA

Vastu võetakse loodusteaduslike erialade ja nendega seotud rakendusteaduste bakalaureuse kraadiga või sellele vastava haridustasemega isikuid.

Magistriõpingud koosnevad kohustuslikest ainetest (bioener

geetika, valkude keemia, eukarüootide molekulaarbioloogia, TU Raamatukogu