• Keine Ergebnisse gefunden

PISA 2009

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "PISA 2009"

Copied!
13
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

PISA 2009

Põhifookuses funktsionaalne lugemine

Tõnis Lukas minister

7. detsember 2010

(2)

Eesti õpilaste valim PISA 2009-s

Uuringus osales:

• 65 riiki (34 OECD ja 31 partnerriiki)

• Vanusegrupp: 15

aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud

• Valimis ca 470 000 õpilast

• Osalevate riikide arv kasvas 57-lt 65-le

EESTIS:

1. Kogu vanusegrupp 14160 õpilast 2. Valimis 4727 õpilast:

• 2297 olid tütarlapsed ja 2430 poisslapsed

• 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilased.

• 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli, kokku 175 kooli

(3)

Mida mõõdeti funktsionaalse lugemisoskuse puhul?

• Tekstidele ligipääsu ja hankimist

• Seostamist ja tõlgendust

• Arutlust ja hindamist

• Seotud tekstides

• Sidumata tekstides

3

(4)

2. saavutustasemel peaks suutma nt

• Leida infoüksusi, mis vajavad järeldamist või erinevate tingimuste arvestamist

• Tunda ära teksti peamõte, mõista seoseid või tõlgendada tähendust piiratud tekstiosast; teha lihtsamaid järeldusi

• Võrrelda ja vastandada, tuginedes teksti üksiktunnustele

• Luua seoseid teksti ja tekstiväliste teadmiste vahel, tuginedes isiklikele kogemustele

4

(5)

6. saavutustasemel peaks suutma nt

• Järeldada, võrrelda, eristada

• Mõista üht või mitut teksti detailselt ning lõimida neis sisalduvat teavet

• Tegelda tundmatute ideedega ning luua abstraktseid kategooriaid tõlgendamiseks

• Luua hüpoteese ja hinnata kriitiliselt keerulisi tekste

5

(6)

Eesti õpilaste tulemused funktsionaalses lugemises

MAAILMAS OECD riikide hulgas EUROOPAS

1.Šanghai (Hiina) 1. Korea 1. Soome

2. Korea 2. Soome 2. Holland

3. Soome 3. Kanada 3. Belgia

4. Hongkong 4. Uus-Meremaa 4. Norra

5. Singapur 5. Jaapan 5. Eesti

6. Kanada 6. Austraalia 6. Šveits

7. Uus-Meremaa 7. Holland 7. Poola

8. Jaapan 8. Belgia 8. Island

9. Austraalia 9. Norra 9. Liechtenstein

10. Holland 10. Eesti 10. Rootsi

11. Belgia 11. Šveits 11. Saksamaa

12. Norra 12. Poola 12. Iirimaa

13. Eesti 13. Island 13. Prantsusmaa

(7)

Eesti õpilaste tulemused keskmise tulemuse alusel 2006. ja 2009. aastal

Valdkonnad

Keskmise tulemuse alusel, 2006

Keskmise tulemuse alusel, 2009

Maailmas Euroopas Maailmas Euroopas

Funktsionaalne

lugemine 13 8 13 5

Matemaatika 14 6 17 7

Loodusteadused 5 2 9 2

(8)

Eesti õpilaste tulemused f. lugemisoskuses võrrelduna lähinaabritega

0 100 200 300 400 500 600

Eesti OECD maad Soome Läti Leedu Venemaa

2006 2009

(9)

Eesti õpilaste tulemused baastaseme omandatuse alusel

Valdkonnad

Baastaseme alusel, 2006

Baastaseme alusel, 2009

Maailmas Euroopas Maailmas Euroopas

Funktsionaalne

lugemine 8 3 7 2

Matemaatika 9 4 10 3

Loodusteadused 2 2 5 2

(10)

Järeldused kahe uuringu põhjal (1)

• Baastaseme omandavad meie õpilased jätkuvalt hästi kõigis kolmes kirjaoskuses – töö vähemvõimekamate õpilastega on väga hea.

• Kõrgeimate tasemetele jõudnud õpilaste osakaal on siiski madal, eriti funktsionaalses lugemises ja matemaatilises kirjaoskuses – õppeprotsessis on väiksem tähelepanu sügavamat mõtlemist arendavale tegevusele ja võimekamate õpilaste

arengupotentsiaali väljaarendamisele.

(11)

Järeldused kahe uuringu põhjal (2)

• Eesti ja vene õppekeelega koolide tulemustes püsib jätkuvalt erinevus, kuid vene

õppekeelega koolide õpilaste tulemused on võrreldes eelmise uuringuga paranenud.

• Enamuse Eesti 15-aastaste õpilaste üldmulje koolist ja õpetajatest on hea – õpetajad on hoolivad ja õiglased õpilaste suhtes ning on huvitatud õpilase käekäigust.

11

(12)

Järeldused kooli- ja haridussüsteemi tasandil

PISA-uuringu tulemuste järgi:

• Õpetajate kõrgemat palka eelistavad süsteemid kalduvad saama paremaid tulemusi.

• Mida vähem õpilaste segregeerimist nii

sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise kui võimekuse järgi, seda paremad tulemused.

• Õpilaste klassikursuse kordamine ei paranda õpilaste

tulemusi, pigem halvendavad.

(13)

PISA 2009 uuringu tulemuste põhjal:

Eesti kuulub koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate

koolisüsteemide hulka – tulemused on üle

keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus

alla keskmise.

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

Torrance’i loova mõtlemise testi abil mõõdetakse loovuse nelja komponenti: mõtete voolavus, originaalsus, üksikasjalikkus ja mõtlemise paindlikkus.. Eesti õpilastele kohandatud

Väiksemad positiivsed korrelatsioonid tulid välja kahes väites, mis puudutasid kooli mainet ühiskonnas ja õpetajate rahulolu oma õpilaste saavutustega: Rõõmustan

Kuigi EU Kids Online uuringud on mõningal määral uurinud ka seda, kui palju lapsed pöörduvad õpetajate või eakaaslaste poole erinevate internetis ette

Kuna õpilaste õppetöö paremateks tulemusteks on oluline kogukonna liikmete omavaheline koostöö (vt. Senge, 2009), kuid samas on kogukonna mõiste jäetud defineerimata nii

Kuna negatiivne seos esines vaid koolitunnis õppetööga seotud tegevuste (informatsioon ja kommunikatsioon) ning õpitulemuste vahel, siis oletab autor, et nutiseadmete kasutamine

Kuigi enamjaolt toodi intervjuudes välja selliseid õpilaste endapoolseid tegevusi, mis oleksid võinud koolist väljalangemist ära hoida intervjueeritud õpilaste endi puhul ja oleksid

Kutseõppeasutuste imagot potentsiaalsete õpilaste seas, ehk Tartu Forseliuse Gümnaasiumi ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste seas, iseloomustab kõige

klassi õpilaste probleemide lahendamisoskus ning millised on õpetajate teadmised ja arvamused probleemide lahendamise õpetusest.. Probleemilahendamisoskuse