Eesti Rahvuslik Erakond
EESTI KOOLINOORED VABADUSVÕITLUSES
20. veebruaril 1993. a.
Tartu Ülikooli aulas toimunud Eesti Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud konverentsi materjalid
Tartu 1993
Kaane kujundanud A. Peegel
SAATESÕNA
Alates 17. juunist 1940. a. on meie rahvas üle elanud kolm okupatsiooni: esimene Nõukogude 1940-1941, natsliku Saksamaa 1941-1944 ja teine Nõukogude 1944-1991. Eriti julm oli Nõukogude okupatsioonide stalinlik periood.
Okupatsioonid tõid kassa massimõrvu, tuhandete inimeste huk
kumise vanglates ja sunnitöölaagrites. Tsivilisatsiooni tasemelt on raske ette kujutada nende inimeste kannatusi, kes on seal olnud või üle elanud küüditamise Siberisse, end metsas varjanud või pidanud elama võõrsil paguluses. Omariiklust taastades kipume pidama kõi
ke seda minevikuks, millest tuleb Võimalikult kiiresti üle saada. Juba on kõrgel riiklikul tasemel vastu võetud otsus, mis annab Riikliku Julgeoleku koosseisulistele töötajatele ja võõrriigi teenistuses olnud palgalistele partorgidele õiguse tööosakutele. Seega on inimeste füü
siline piinamine, küüditamine, tavalise töö parteiline segamine ja hin
gede närimine tunnistatud samasuguseks tööks, nagu on kündmine, arstimine või laste õpetamine. Vene propaganda mõjul muretsetakse ka Läänes eelkõige selle üle, kas on ikka küllalt inimõigusi nendel, kelle tõi siia okupatsioon. Inimlik optimism, mis kustutab mälust halva, on ehk vajalik edasimineku huvides, ärgu olgu kättemaksu, aga me ei tohi unustada mineviku ohvreid ja võitlusi.
Üsna unustatud lehekülg okupatsiooniajas on olnud meie koo
liõpilased, kes langesid nõukogulike repressioonide ohvriks. Kooli
noored olid need, kes ei leppinud sellega, mille tõi kaasa okupatsioon.
Rahvuslipu heiskamine ja omavahelised kõnelused võivad tagantjä
rele tunduda väikeste hammustustena. Tegelikult oli see üks osa meie rahva vastupanust neile, kes pidasid end võitjateks. Valdav osa meie noorsoost ei lasknud end pimestada punasest propagandast.
Noorsoo meeleolu oli rah va tulevikulootus.
Konverents Tartu Ülikooli aulas 20. veebr. 1993 tõi esma
kordselt kokku inimesed, kes lastena või noorukitena olid langenud repressioonide ohvriks. Koguneti, et meenutada. Käesolev kogumik toob lugejani esimese osa mälestustest, mis on väga oluline ajalooal
likas. Sellega ei saa me aga lugeda tööd tehtuks. Ka edaspidi on vaja talletada mälestusi. On vaja täpselt üles kirjutada, kuidas see oli, mis juhtus, mida läbi elati. Kui te ei jõua kirjutada, rääkige linti.
See on vajalik ajaloole. Te olete osa rahva kollektiivsest mälust.
Austame neid, kellel oli julgust. Langetame pea nende mälestu
seks, kes hukkusid.
Helmut Piirimäe, professor,
Tartu ülikooli ajaloo-osakonna juhataja
S A A T E K S
Veel ei saa kin n i t a d a , n a g u o l e k s tuh a all a l l e s h o i t u d v a b a d u s i h a t ä i e l i k u l t l õkk ele lö önud ja E esti V a b a r i i k t a a s t a t u d . S e l l e s s u u n a s k ä i b veel t õ s i n e ja v a e v a r i k a s töö.
Ent 5 0 aas t a t k e s t n u d p i m e d u s ö ö on e n d a g a k a a s a v i i n u d e n a m i k u me ie p õ l v k o n n a el u k s e t t e n ä h t u d a a s t a t e s t ja nii ei jää p r a e g u e n a m v i i v i t a m i s e k s aega. T uligi o r g a n i s e e r i d a Eesti k o o l i n o o r t e v a b a d u s v õ i t l u s e l e p ü h e n d a t u d t e a d u s l i k k o n v e r e n t s , sest k a u a k s mei d kui pun a s e k a t k u e l a v a i d o h v r e i d ja t u n n i s t a j a i d jätkub, eks T o o n e l a n õ u a igal aastal om a osa.
K a t s u m e sel e t a d a , mis k u t s u s meid, II m a a i l m a s õ j a - a e g s e i d ja - j ä r g s e i d k o o l i n o o r i , a s t u m a p e r s p e k t i i v i t u s s e v õ i t l u s s e n õ u k o g u d e o k u p a n t i d e ja n e n d e kä s i l a s t e g a . N e i d ometi k a i t s e s vä ga h ästi r e l v a s t a t u d ja he a e t t e v a l m i s t u s e g a NL j u l g e o l e k u s ü s t e e m om a l o e n d a m a t u t e age nt i d e g a , k eda to et a s NL armee.
Eesti o k u p e e r i m i s e l e 1940. aas tal j ä r gn es s e a d u s l i k u v a l i t s u s e k u k u t a m i n e p a l g a t u d ja piiri ta g a n t s i s s e t o o d u d d e m o n s t r a n t i d e l a v a s t u s e s n i n g Vene t a n k i d e ka i t s e all.
Ra h v a t e a d v u s s e j õud i s juba en n e nn. n õ u k o g u d e võimu k e h t e s t a m i s t p a l j u d e Eesti s i l m a p a i s t v a t e k o d a n i k e
" k a d u m i n e 1', eriti s õ j a v ä e l a s t e hulgast. S e l l e l e j ä r g n e s i d v eelgi m a s s i l i s e m a r r e t e e r i m i n e ja k ü ü d i t a m i n e ning s a k s l a s t e t u l e k u eel ja ajal a v a l i k u k s s a a n u d nn.
h ä v i t u s p a t a l j o n i d e veretö öd. Ra h v a k a i t s e k s t e k k i n u d m e t s a v e n d l u s a v a s aga k õ i k i d e silmad, kes näh a tahtsid. Nii sai v ee l g i se lg e m a k s , kes on "pr o l e t a r i a a d i d i k t a t u u r i "
k e h t e s t a j a d , kes on " m a a i l m a r e v o l u t s i o o n i t e o s t a v a d s õd uri d". V õ i t l u s ne n d e š a a k a l i t e g a oli p a r a t a m a t u . Eesti m e e ste l p o l n u d v a i i k u t ,Eest it sai tollel ajal k a i t s t a just S a k s a a rm e e r idades. A inu lt vä h e s t e l õ n n e s t u s v õ i d e l d a p u n a s e k a t k u g a Soo me r i n n et el. S e l l e s v õ i t l u s e s jäid kas m o b i 1 i s e e r i t u n a või v a b a t a h t l i k u n a igavesti n o o r e k s p a l j u d ja p a l j u d k o o l i õ p i l a s t e r i d a d e s t - n e i d p e i t i s t u n d m a t u s õduri u n u s t a t u d haud.
Kui s õ j a t u l i 19 4 4 . aastal taas p õ l e t a s meie linnu, a l e v e i d ja k üla sid , kui t u h a n d e t e l e n a i s t e l e ja lastele, koguni i m i k u t e l e sa i d m a s s i h a u a k s p o m m i p l a h v a t u s t e s k o k k u v a r i s e n u d keldr id, kui l e n n u k i t e l t ja l a e vad elt t u l i s t a t i k a i t s e t u i d
4
e l a n i k k e kas p õ g e n i k e v o o r i d e s m a a n t e e d e l või üle mere Roots i s u u n d u v a t e s p a a t i d e s ja v ä i k e s t e s k a l a l a e v a d e s - siis oli see e esti r a h v a l e g e n o t s i i d i s i s s e j u h a t u s e k s , mida h i l j e m o k u p a t s i o o n i v ä e d ko os K G B o r g a n i t e g a p l a a n i k o h a s e l t jätkas id. On ju a r u s a a d a v , et igaühel on õ i g u s end ka its ta. Nii sai p a r a t a m a t u k s p a r t i s a n i v õ i 1 1 use äge n e m i n e , see k u j u n e s m e e l e h e i t l i k u k s .
S e l l e s o l u k o r r a s ei s a a n u d Eesti k o o l i õ p i l a s e d kui e n i m s ä i l i n u d jõud j ä ä d a p e a l t v a a t a j a k s . H e i d t o i t i s t e a d m i n e me ie isade kui k u n a g i s t e k o o l i p o i s t e osa st V a b a d u s s õ j a h e i t l u s t e s . S o v j e t t i d e r ü n n a k Eesti k o o l i d e l e oli üsna avali k, a r r e t e e r i t i nii õ p i l a s i kui õ p e ta jai d. O h v r i k s l a n g e s i d m i t t e a i n u l t k e s k k o o l i d e ja t e h n i k u m i d e õpi l a s e d , v a i d ka a l g k o o l i d e v i i e n d a t e - k u u e n d a t e k l a s s i d e õ p i l a s e d p i d i d k a n n a t a m a P aga r i t ä n a v a ja t e i s t e KG B a s u t u s t e u u r i j a t e "he l l u s t e " all, ka neid k a r i s t a t i kui p o l i i t i l i s i k u r j a t e g i j a i d . On tõsi, et meie t o o k o r d s e t e l isegi t e i s e - k o l m a n d a kla ssi p o i s t e l ja t ü d r u k u t e l tuli viia
■ etsavendadele - see t ä h e n d a b isadele, on ude le, t ä d i d e l e ja t e i s t e l e süü a - n i n g isegi h a n k i d a l a s k e m o o n a ja relvi.
S a m a s p e a b r õ h uta ma, et k o o l i õ p i l a s t e h ä v i t a m i n e oli p u n a s t e
■ aai Ima val lut aja te p l a a n i l i s e g e n o t s i i d i üks osa. Ti hti oli k o o l i p o i s i või - t ü d r u k u a i n s a k s "süüks" see, et ta oli s ü n d i n u d t ö ö k a t e a u s a t e i n i m e s t e peres, et ju lg e s a v a l d a d a o m a m õ t t e i d s õ n a s või lendleh es, et kut s u s üle s mi t t e h ä ä l e t a m a o k u p a n t i d e k ä s i l a s i t o o k o r d s e t e s s e nn. ri igi -, õ ieti o k a p a t s i o o n i o r g a Q i t e s s e . Ka k i r j a n d u s l i k u a l m a n a h h i v ä l j a a n d m i n e ka sv õ i k ä s i t s i k i r j u t a t u n a tõi k aas a k a r i s t u s e nn. Isa maa r e e t m i s e eest Ve ne NF SV k r i m i n a a l k o o d e k s i
§
58, vahel ka £ 5 9 alusel ( "vaimne d i v e r s i o o n " ! . Eriti s u u r e k s k u r i t e o k s peeti r a h v u s v ä r v i d e k a n d m i s t ja r a h v u s l i p u h e i s k a m i s t , r ä ä k i m a t a o k u p a n t i d e õige n i m e g a n i m e t a m i s e s t , J o s s i f V i s s a r i o n o v i t š S t a l i n i p i l d i l e t i n d i p l e k i s a t t u m i s e s t või m õn e s t s a m a s u g u s e s t" p o l i i t i l i s e s t k u r i t e o s t * Len ini, Marxi või E n g el si p o r t r e e vastu. Ei s a a eitada, et a j a j o o k s u l tuli ju u r d e k o g e m u s e n n a s t ja k o g u e esti r a h v a s t r e l v a g a kaitsta. A r u s a a d a v , et neil k o o l i n o o r t e l , k ell el õ n n e s t u s a r r e t e e r i m i s t v ä l t i d e s r e d u s s e minna , p o l n u d v õ i m a l i k k a i t s e v a h e n d e i d valida.
K o o l i õ p i l a s t e v õ i t l u s v a i m u õ h u t a s ka r a j a taga p a i k n e v Eesti R a h v u s k o m i t e e , kes lubas m e i d a b i s t a d a ja nägi ette m i t m e s u g u s e i d t äh t p ä e v i , m ill al Eesti l ä ä n e r i i k i d e a b i g a v a b a k s saab. T e g e l i k u l t min g i t o l u l i s t abi me r a j a ta gan t ei
5
2
saanud. A inu lt K G B sai lih t s a m a l t o ma plaani t ä i t a ja s a a t a s u n n i t ö ö l a a g r i t e s s e E e s tis t o r jatööj õudu. T e a t a s ju p r o k urö r, et meid, õ p i la si m a h a l a s k m i s e l e ei s a a d e t a e n n e te ete me ile k a s u l i k k u t ööd ja siis k ä r v a t e ise". N i i s u g u n e oli n õ u k o g u d e v õ i m u h o o l i t s u s õ p p i v a n o o r s o o eest. Ja t õe po o l e s t , T a l l i n n a S i s e v ä g e d e p r o k u r ö r i l oli õi g u s p a l j u d m eie e n d i s t e s t kool i n o or tes t sur idki näl jas t, k ü l m a s t ja r a s k e s t o r j a t ö ö s t t a p e t u n a V e n e m a a v a n g i l a a g r i t e s . Nende v a b a d u s v õ i t l u s e nimel l ä b i k ä i d u d tee st ei j u t u s t a varsti e na m k e e g i ...
J ä ä g u Eesti v a b a d u s e ja i s e s e i s v u s e eest l ang e n u d kool i n o o rte st me ile põl v e s t põ l v e e d a s i p ä r a n d a t a v mälest us.
K õ l a g u sõn u m k õ i k i d e l e meie j ä r g l a s t e l e :Eest it kui meie i sa maa d ja eesti keelt kui e m a k e e l t t u l e b k a i t s t a ka siis, kui k ä e d on a h e l a i s ja j ala d raudus. N eid t u l e b k a i t s t a kuni vi ims e s ü d a m e t u k s e n i kõigi meie k ä s u t u s e s o l e v a t e ja k ä t t e v õ i d e t a v a t e v a h e n d i t e g a - siis p ü s i b v a b a e e s t l a n e vabal E e s t i maa l.
O l g u see k o g u m i k meie, II m a a i l m a s õ j a a e g s e t e ja s õ j a j ä r g s e t e a a s t a t e k o o l i n o o r t e m e e n e k s m e i e t u b l i d e l e n o o r k o t k a s t e l e , k o d u t ü t a r d e l e , s k a u t i d e l e ja Eesti K a i t s e v ä g e d e n o o r t e l e s õ d u r ite le.
Is am a a d t u l e b kaitsta!
Elmut Laane
(S õja j ä r g s e V õ r u Kes k k o o l i " S i n i - H u s t - V a I g e " ü h e n d u s e e si nda ja, p r a e g u n e Eesti R a h v u s l i k u E r a k o n n a e sim e e s )
6
I N T R O D U C T I O N
It is still too e a r l y to s t a t e that the y e a r s q u i e t l y s m o u l d e r i n g , c a r e f u l l y lo oke d a f t e r a s p i r a t i o n of f r e e d o m of the E s t o n i a n p e o p l e has no w be en a l l o w e d to bur n f r e e l y and pr oud ly, its fl am e s g i v i n g w a r m t h and ho pe . It is still too e a r l y to p r o c l a i m that the R e p u b l i c of E s t o n i a has been r e s t o r e d in its full r i g h t s a n d s tre ngt h. T h e r e are still ye a r s of h a r d work a h e a d of us to make our d r e a m s com e true.
And yet fi f t y y ea r s of the n i g h t of o p p r e s s i o n a nd o b s c u r i t y ha ve c l a i m e d the best y e a r s of m a n y a f r e e d o m f i g h t e r and our g e n e r a t i o n has not much ti m e left: few of us will live long e n o u g h to see a b e t t e r society. That made us h o l d a c o n f e r e n c e on the s t r u g g l e of E s t o n i a n s c h o o l b o y s and g irl s of the 40i e s for E s t o n i a ’s f r e e d o m and i n d e p e n d e n c e until th e r e w ere still w i t n e s s e s to s p e a k of the a t r o c i t i e s of the Red P l a g u e as e v e r y y e a r s our ra nks be c o m e t h i n n e r and t h i n n e r and D ea t h t ake s its toll.
T h i s is an a t t e m p t to e x p l a i n what mad e E s t o n i a n s c h o o l b o y s a nd s c h o o l g i r l s of Wo r l d War II and in the p o s t war y e a r s s t a n d up in h o p e l e s s s t r u g g l e a g a i n s t Sov i e t invaders, th eir s t o o g e s well s u p p o r t e d an d p r o t e c t e d by the p o w e r f u l s e c u r i t y s y s t e m of the S o v i e t Uni on with its e n o r m o u s n e t w o r k of a g e n t s and the S o v i e t Army.
The fact of Sov iet Un i o n o c c u p y i n g E s t o n i a in 1940, the farce of o v e r t h r o w i n g the lawful E s t o n i a n G o v e r m e n t by f o r e i g n p a i d d e m o n s t r a t o r s s u p p o r t e d by the p r e s e n c e of Ru s s i a n tanks, the m y s t e r i o u s d i s a p p e a r a n c e of o u t s t a n d i n g E s t o n i a n p u b l i c f i g u r e s ( e s p e c i a l l y A r m y o f f i c e r s ) b e f o r e the E s t o n i a n S S R was e s t a b l i s h e d , the mass a r r e s t s and d e p o r t a t i o n s , the a t r o c i t i e s c o m m i t t e d by the d e s t r o y e r b a t t a l i o n s i m m e d i a t e l y b e f o r e and d u r i n g the G erm a n invasion, the d e v e l o p i n g g u e r i l l a s t r u g g l e to p r o t e c t p e o p l e - t h e s e were the ha rd facts that s h o u l d have o p e n e d a nd did open the eyes of all E s t o n i a n s who di d not c l o s e t h e i r e yes on them. It b e c a m e qu i t e clear, who w ere t hose p e o p l e who c l a i m e d to be " s o ld ier s for the d i c t a t o r s h i p of the p r o l e t a r i a t " , " s o l d i e r s for the wo r l d r e v o l u t i o n " . E s t o n i a n y o u n g men f aced no choice , t h e i r o n l y way was to fight the o n - s u r g i n g e n e m i e s - most of the y o u n g men d id it in the ra n k s of the G e r m a n Army, a few c o u l d join t h e i r F i n n i s h b r o t h e r s in the s t r u g g l e a g a i n s t the Red Plague. Ma n y of them, f orm er s c h o o l b o y s , who had joi n e d the A r m y e i t h e r
2*
7
v o l u n t a r i l y or as dr aft ees , w e r e d e s t i n e d to r e m a i n y o u n g for ev er in the fo r g o t t e n g r a v e s of u n k n o w n so ldi ers .
When in 1944 E s t o n i a n to wns and v i l l a g e s wer e b urnt to ashe s in the great fires of the War, when t h o u s a n d s of babies, c h i l d r e n and wo men lay b u r i e d in c o m m o n g r a v e s in the c e l l a r s of t hei r hom es d e s t r o y e d in m e r c i l e s s b o m b i n g raids, when d e f e n c e l e s s r e f u g e e s s u r g i n g on the r o a d s of E s t o n i a or c r o u c h i n g in bo ats b o u n d for S w e d e n were f i r e d at both fro m sh i p s and planes, then th ese e v e n t s m a r k e d the b e g i n n i n g of g e n o c i d e of the E s t o n i a n people. The g e n o c i d e was later c o n t i n u e d in a s y s t e m a t i c way by the S o v i e t invasio n t r o o p s and the "state s e c u r i t y " (KGB) bodies. E v e r y c i t i z e n has the right to s e l f d e f e n c e , so in E s t o n i a g u e r i l l a s t r u g g l e bec a m e fierce and d e s per ate .
E s t o n i a n s c h o o l b o y s and s c h o o l g i r l s , who h ad been b r o u g h t up in the spi r i t of p a t r i o t i s m , c o u l d not look on whe n the a t r o c i t i e s a g a i n s t th eir own p e o p l e were c o m m i t t e d . T h e y knew well the h ero ic role th e i r fathers, mer e s c h o o l b o y s then h ad p l a y e d in the b a t t l e s of the War of I n d e p e n d e n c e in 1918 - 1920. E s t o n i a n s c h o o l s ha d b eco me t a r g e t s of ideo l o g i c a l o f f e n s i v e ,both t e a c h e r s and p u p i l s were a r r e s ted. Th e s e were not on ly p u p i l s of s e c o n d a r y sc h o o l and v o c a t i o n a l s chool but also fifth and s i x t h - g r a d e r s of e l e m e n t a r y s chool who were t h o u g h t to be p o l i t i c a l of fe n d e r s , th ey h ad to face the br utal wa y s of i n t e r r o g a t i o n in the p r i s o n s and o f f i c e s of sta te d e f e n c e in Pa g a r i S t r e e t and el s e w h e r e . True, many e l e m e n t a r y school p u p i l s took f o o d to the f i g h t e r s h i d i n g in forests, that is to t h e i r fathers, uncles, aunts. The k ids t r i e d to get a m m u n i t i o n and arms.
H e r e b y one s h o u l d r e m e m b e r that the k i l l i n g of s c h o o l c h i l d ren wa s just part of the g e n o c i d e plan. S c h o o l c h i l d r e n wer e a r r e s t e d and t r i e d and s e n t e n c e d just b e c a u s e th e y b e l o n g e d to the f a m i lie s of h a r d - w o r k i n g hon e s t p a r e n t s and w e r e r e a d y to v oic e th eir opinio n, to say what t hey thought , to wr ite it in leaflets, to call p e o p l e to b o y c o t t e l e c t i o n s and r e f r a i n from v o t i n g for i n v ad ers s t o o g e s s a y i n g th at the o r g a n s of power of that time were the o r g a n s of l e g i t i m i z i n g o c c u p a t i o n . S c h o o l c h i l d r e n were p u n i s h e d f o r “t r e a s o n "
a c c o r d i n g to 58 or 59 of the R u s s i a n S F S R C r i m i n a l C o d e b e c au se they had p u b l i s h e d li t e r a r y a l m a n a c s or w r i t t e n a few c o p i e s of them. B ig c r i m e s of that time we fe w e a r i n g na t i o n a l c o l o u r s and h o i s t i n g E s t o n i a ’s flag, c a l l i n g the in vad ers by their name. Ink bl o t s on p o r t r a i t s of J o s s i f
8
V i s s a r i o n o v i c h S t a l i n or of Lenin, Marx, Eng e l s or a ny o the r
"c las sic s" was tho ugh t a high cr i m e a g a i n s t the st ate and p u n i s h e d for. By and by y o u n g p e o p l e learnt to t a k e up arms to d e f e n d t h e m s e l v e s a nd t he i r p eo p l e . Th ose y o u n g pe opl e who c o u l d e s c a p e arrest and ke e p in h i d i n g c o u l d not re s o r t to pe a c e f u l m ea n s of s t r u g g l e only. The f i g h t i n g s p i r i t of y o u n g p e o p l e was fan n e d by the p r o m i s e s of h elp c o m i n g from the Na t i o n a l C o m m i t t e e of E s t o n i a in exile, by the dat es p r o p a g a t e d of when E s t o n i a h e l p e d by Wes t e r n c o u n t r i e s wou l d re g a i n its freedom. In fact h e l p from a b r o a d was scanty. KGB fo u n d it eas y to find new and new y o u n g people, who were t u r n e d into c h e a p labour in the n u m e r o u s c amp s of the Gulag.
The p r o s e c u t o r v o i c e d the s i m p l e po l i c y of the a u t h o r i t i e s by s ayi ng: "We are not g o i n g to sh oot schoo lbo ys. First they will work to us, and then t h e y will p e g out on their own".
This was the c o n c e r n for the yo ung g e n e r a t i o n . So v i e t p o w e r s c o u l d offer. And inde ed the T a l l i n n p r o s e c u t o r of De f e n c e F o r c e s was right in his c a l c u l a t i o n s - many yo ung E s t o n i a n men a nd uomen, for m e r s c h o o l c h i l d r e n , di ed of hunger, co ld and h ard labour in pri s o n c amp s s o m e w h e r e in the Gulag. Th e i r s e l f l e s s s t r u g g l e for fr ee d o m has been f o r g o t t e n t o g e the r with the m e m o r y of them.
Let the re be u n e x t i n g u i s h a b l e m e m o r y of the s c h o o l b o y s and s c h o o l g i r l s who d i e d for the f r e ed om and i n d e p e n d e n c e of Estonia. Let m o t h e r s and f a t h e r s k e e p t e l l i n g their c h i l d r e n that Estonia, the on l y h o m e l a n d ue have, must be d e f e n d e d even wh en the pe opl e are h a n d c u f f e d and m a n a c led , the mo t h e r to ngu e is to be d e f e n d e d as long as the re is a to n g u e to s peek it, a h eart to bea*. When we do not spa re o u r s e l v e s in the s t r u g g l e tor free and i n d e pen den t Estonia, there is sure to be a free, p r o u d people, c a l l e d Es ton ian s.
Le^ thii c o l l e c t i o n tell the s t o r y of the s c h o o l b o y s and s c h o o l g i r l s of World War II and the p o s t - w a r y e a r s in Estonia. Ue d e d i c a t e it to the new g e n e r a t i o n s of y ou n g E s t o n i a n s uni t e d in the s q u a d s of y o u n g home d e f e n der s, taught by their el der b r o t h e r s of the H ome D e f enc e O r g a n i s a t i o n arid to the y o u n g s o l d i e r s of the E s t o n i a ’s D e f e n c e Army.
H o m e l a n d n eeds peo p l e uho can d e f e n d it a g a i n s t any e n e m y '
Elmut Laane M e m b e r of the " B 1u e - B 1a c k - W h i t e "
s c h o o l b o y o r g a n i r a * i o n at Võ ru S e c o n d a r y School, C h a i r m a n of the Nati ona l Pa r t y of Estonia.
3
9
T r e f f n e r i G\imnaLajsiu.mi õ p> i laLS-tes-t V a b a d u s s õ j as
R.Frei man
Hugo T r e f f n e r i G ü m n a a s i u m i s on alati v a l i t s e n u d t u g e v r a h v u s l i k vaim a la t e s kooli r a j a m i s e s t 1883. aastal. S e d a on s ü v e n d a n u d ja a i d a n u d lõkkel e p u h u d a 1917. aas t a sügisel d i r e k t o r i k o h a l e a s u n u d K o n s t a n t i n T r e f fn er, tul i n e ra hv u s l a n e .
V a a t a m a t a S a k s a o k u p a t s i o o n i ajal k e h t e s t a t u d k a r m i l e
" k e e l a n - k ä s e n - p o o n - j a - l a s e n k o r r a l e algas k o o l i s õ p i l a s t e s a l a j a n e o r g a n i s e e r u m i n e .
O k u p a t s i o o n i lõpu p o o l e peeti kooli s a a l i s k o o s o l e k u i d , kus k õ n e l e s i d h i l i s e m a d r a h v u s k a n g e l a s e d kap t e n Par t s ja leit nan t Ku p e r j a n o v , r õ h u t a d e s isamaa k a i t s m i s e v a j a d u s t ja õ h u t a d e s v a i m u stu st.
S a k s a m a a l p u h k e s r e v o l u t s i o o n . 11.n ov e m b r i l oli s u n n i t u d s õ l m i m a rahu. 12.n o v e m b r i l p i d a s d i r e k t o r T r e f f n e r koo l i s v a i m u s t a v a kõne. V a l i t s e s ü l e v meeleolu. V õ i m s a l t lauldi hümni. V a n e m a t e k l a s s i d e õ p i l a s e d läksid ra eko tta , n õu d e s v õ i m u ü lea n d m i s t .
A l u s t a s t e g e v u s t K a i t s e l i i t , v õ t t e s end a pe a l e k o r r a ja j u l g e o l e k u kaitse, ladude va lva mis e. Ko l m e lõp ukl ass i õ p i l a s e d a s t u s i d in c o r p o r e K a i ts eli itu .
V e n e m a a l t a l g a s p u n a s t e p e a l e tun g. 2 8 . n o v e m b r i l langes N.irva.
V ä l j a k u u l u t a t u d m o b i l i s a t s i o o n ei a n d n u d tulemus i.
K a u a k e s t n u d m a a i l m a s õ j a s t ja r e v o l u t s i o o n i s t v a p u s t a t u d rahv as ihkas rahu. Oldi a r v am use l, et vä ike Eesti ei suu da sõdi d a suure Ve nem aag a. Kül l a l t k i suur osa oli k o h a l i k e k o m m u n i s t i d e k i h u tus töö l.
Ei õ n n e s t u n u d J . K u p e r j a n o v i k a t s e d t õ r j u d a k o h a l i k e v ä i k e s e a r v u l i s t e p u u d u l i k u l t r e l v a s t a t u d ü k s u s t e g a tagasi pu n a s t e h ä s t i r e l v a s t a t u d laviini. 2 1 . d e t s e m b r i 1 oli s u n n i t u d T a r t u ma ha jätma. V i i m a s t e k s l a h k u j a t e k s o l i d um bes 80 ko o l i p o i s s i , neist 57 tr e f n e r i s t i .
K ä r e v e r e s tehti peatus. T r e f n e r i s t i d e s t as t u s 22 J. K u p e r j a n o v i käsutu sse , ol l e s see g a a l u s e p a n i j a d J . K u p e r j a n o v i n i m e l i s e l e p a r t i s a n i d e pat alj o n i l e .
T e i s e d t r e f n e r i s t i d s õ i t s i d edasi Põ l t s a m a a l e , k u u l u d e s
10
k o o l i õ p i l a s t * p ata l j o n i , mi l l e ü l e m a k s oli Karl E i n b u a d (Eenpalu), se l* h i l i s e * r i i g ime es.
P u u r e a n i s a i t a s i d t r e f n e r i s t i d K u p e r j a n o v i l v a l d a d e s läbi vi ia m o b i l i s a t s i o o n i , r e k v i r e e r i m i s t , k a n d s i d v a h i t e e n i s t u s t , s õ i t s i d p äeval p i d e v a l t ringi, k o n t r o l l i d e s doku m e n t e , et j ätt a m u l j e t s u u r t e s t jõudu des t.
V a b a t a h t l i k u l t võeti o s a k õ i g i s t öösel t e h t a v a t e s t l u u r e r e t k e d e s t , mis sageli u l a t u s i d s ü g a v a l e v a e n l a s e taga las se. V ä i k e s e a r v u l i s e k o o s s e i s u g a vi idi läbi h u l l j u l g e i d k a l l a l e t u n g e , k ü l v a t e s v a e n l a s e seas p a a n i k a t ja luues e t t e k u j u t u s e , et t e g e m i s t on laial rindel t e g u t s e v a t e su ur t e jõududega.
Ei j ä t k u n u d relvi, l a s kem oon a. S a k s l a s e d ol id r a h v u s v ä e o s a d e l t r e l v a d ära võtnud.
T r e f n e r i s t i d pai g u t a t i laiali r o o d u d e s s e kui r i i g i u s t a v a d ja e e s k u j u a n d v a d v a b a d u s v õ i t l e j a d .
J ä r g n e s p i d e v l a h i n g u t e g e v u s . J a a n u a r i a l g u s e k s oli P u n a a r m e e 3uu r t e jõ ud u d e ja s u u r e ü l e k a a l u g a r e l v a s t u s e s s u u t n u d v a l l u t a d a s u u r e o sa Ida-ja L õ u n a - E e s t i s t , j õudes 35 km k a u g u s e l e Tal l i n n a s t .
Aj u t i s e V a l i t s u s e palvel s a a b u s I ngl ise l a e v a s t i k u ü k s u s , 3 0 0 0 v a b a t a h t l i k k u Soo mes t, K o o tsi st, T aanist. 7 . ja anu ari l al gas v a s t u p e a l e t u n g . 13.j a a n u a r i l 1919.aastal v a b a s t a t i Tartu. V a b a s t a j a t e seas o l i d s o o m u s r o n g ja t r e f n e r i s t i d .
J ä r g n e s i d p i d e v a d lahingud, n end e seas ka Paj u lahin g 3 1 . j a a n u a r 1 1. V a s t a s o l i d h ä s t i k i n d l u s t a t u d p o s i t s i o o n i l pu na s t e e l i l t v ä e o s a d , p u n a s t e s t p u n a s e m a d Läti kü t i d s o o m u s r o n g i to etusel. J ä t k u s i d v õ i d u k a d l a h i n g u d Va lga ni välja. Võ*tl o sa l a h i n g u t e s t Lätis.
6 . * ä r t s i l t o i * e t a t i õ p p u r s õ d u r i d t agasi T a r t u ja nad a s u s i d taas k ool i p i n k i . L a u p ä e v i t i tuli o l l a k a s a r a u t e s s õ j a l i s t e l õ p p u s tel , sa*uti suvel, v õ t t e s v a j a d u s e korral osa ka s õ j a t e g e v u s e s t . Osa t r e f n e r i s t e läks t agasi rindele , võ tte s osa P i h k v a v a i l u t a * i s e s t ja L a n d e s u e h r ’i pu ru s t a a i s e s t .
V a b a d u s s õ j a s t v õ t t i s o s a 2 3 6 k o o l i p i n g i s t t u l n u d tr efn e r i s t i . V a n u s e järgi oli n o o r e m a i d : 13-aa sta si 1; 14- aast asi 2; 15- aastasi 6; 16-aas tas i 14; 17-aastasi 12.
S õ t t a mi n a e s anti e nd ü l e s vanema na, au idu ei ol e k s võetud. V a b a d u s s õ j a s langes ü h e k s a tr e f n e r i s t i . N ende
■älestuseks p ü s t i t a t i kooli a u l a s s e a a r e o r i s t m ä l e s t u s t a h v e l ,
■is n õ u k o g u d e kor ra k e h t e s t a * i s e l p eid eti ko oli k e l d r i s s e p õ r a n d a l i iva alla, kust see hil j u t i h ä s t i s ä i 1 inuna v ä l j a
11
3*
kaeva ti. K u p e r j a n o v l a s t e s t sai h a a v a t a 7, p õ r u t a d a 1.
V a b a d u s r i s t an net ati kahele.
K o o l i õ p i l a s t e k a o t u s e d s õj a s ol id suured. S õ t t a mindi ilma v a j a l i k u sõ j a l i s e e t t e v a l m i s t u s e t a . V a s t a s aga v õ i t l e s m a a i l m a s õ j a - ja r e v o l u t s i o o n i v õ i t l u s t e k o g e m u s t e g a v astane.
T r e f n e r i s t i d on n ä i d a n u d s õ j a m e e s t e n a suurt pü ü d l i k k u s t , v ä s i m a t u t t e g e v u s i n d u ja p a l a v a t i s a m a a - a r m a s t u s t , t o r m a t e s r a s k e t e l o t s u s t a v a t e l s i l m a p i l k u d e l k õ h k l e m a t u l t v õ i t l u s s e ni n g o l l e s e e s k u j u k s m o b i 1 is eer itutele.
T r e f f n e r i k o o l i p o i s t e l oli t u n n u s t u s t v ä ä r i v a l t o l u l i n e os a k o g u V a b a d u s s õ j a käigus.
] P 3l г n u к: о о 1 i p o i s t e o r g a n ± s a - t s ± o o n i s
H a n s — H e i k i L a j a
1940. a a s t a suvel e k s i s t e e r i s Pä r n u k o o l i p o i s t e o r g a n i s a t s i o o n , millel nime ei olnud. O r g a n i s a t s i o o n oli üles e h i t a t u d s ell ise lt, et üks liige t e a d i s v a i d k o l m e - ne l j a te ist liiget, kõik k o r r a g a koos ei käinud. Asu s i n el a m a T a l l i n n a ja k o h t a s i n oma grupi l iik mei d va i d korra, kui n ad t uli d T a l l i n n a lendlehti levitama.
Gr upp i k u u l u s i d veel: 1. Paul S a n g (Pärnu k o o l i p o i s s ) , 2 ... Ri is m a n d e l (Petseri V a i m u l i k u S emi nar i õp ila ne) , 3. H i l l a r T a m m (Vändra K e s k k o o l i õpilane).
Paul Sa ng a r r e t e e r i t i peagi ja ta poos e n n a s t v a n g l a s üles, k u n a t e d a p i i n ati m e t s i k u l t ühe n a i s s a d i s t i poolt.
R i i s m a n d e l i t oli keegi k o h a n u d Kirovi vanglas. H i l l a r T amm e ei a r r e t e e r i t u d ja ta s a t t u s Pun a a r m e e s s e . H i n d a r r e t e e r i t i 19 40. a a s t a s e p t e m b r i s . T a l l i n n a s R e a a l k o o l i ees a su v a V a b a d u s s õ j a s lan g e n u t e a u s a m b a m a h a v õ t m i s e l e j ä r g n e n u d r a h v a k o g u n e m i s e l , kui t a h t s i n lahti lõi gata f u r g o o n a u t o present i, mil l e s a s u s i d N K V D poolt a r r e t e e r i t u d inimesed.
Pä ev h i l j e m a r r e t e e r i t i sa m a s Eesti l e n n uvä e l e n n uõp pe ül em m a j o r Br a u n ka tsel s ü ü d a t a samal kohal küünal.
12
V õ r u "Põh j apo j ad 11 Ilmar Palo
19 42.-1944. aastal t e g u t s e s V õ r u A l g k o o l i s s k a u t l i k salk
" P õ h j a p o j a d " . S a l g a l i i k m e i d oli 7-10. L i i k m e d a n d s i d sk audi tõ otu se, salgal oli o ma e mbl e e m . O m a v a h e l v a h e t a t i Eesti i s e s e i s v u s t ja V a b a d u s s õ d a k ä s i t l e v a t ki r j a n d u s t . 194 3.a a s t a 2 4 . v e e b r u a r i 1 toodi kla ssi õ p e t a j a l a u a l e Eesti ja S o o m e lipp ni n g k i n n i t a t i tahvli k o h a l e Eesti vapp.
1 9 4 4 . aastal k l e e b i t i linna m ü ü r i l e h e d k o m m u n i s m i v a s t u v õ i t l e v a t e r a h v a s t e lippu deg a. S a k s a lipule k l e e b i t i pe ale valg e p a b e r i l e h t .
P e a l e sõda, s.o. pe a l e s a k s l a s t e l a h k um ist v a h e t a s i d m i t m e d sa l g a li ik m e d e l u k o h t a , üks läks v ä l i s m a a l e . S a l g a t e g e v u s lakkas. üks s a l g a liige a r r e t e e r i t i 1 946 .aastal.
M ä r k i m i s v ä ä r s e k s pean o k u p a t s i o o n i d e ajal s k a u t i i k u t e g e v u s e j ä t k a m i s t ni n g a l l u m a t u s t v õ õ r v õ i m u l e .
Kool inooar-te
v a s t u p a n u 1 i ikiamlses-fc H a a p s a 1 uljs
Heino Noor
V a s t u p a n u s o v j e t t i d e p u n a v õ i m u p e a l e t u n g i l e al g a s Ee sti s juba 1939.a. sügis el, pe a l e R i b b e n t r o p i - Mo l o t o v i pakti s õ l m i m i s t M o s k v a s 2 3 . 0 8 . 3 9 . a . ja II maailmasõja algust. V a s t u p a n u h o i a k u d t u l i d il msi ks eriti siis, kui N S V L
Eesti nn. m i t t e k a l l a l e t u n g i ja v a s t a s t i k u s e a b i s t a m i s e pakti t u l e m u s e l siin, de jure i s e s e i s v a s E e s t i s p a i g u t a t i laiali p u n a a r m e e - , l a e v a s t i k u - ja l e n n u v ä e ü k s u s e d . E r i l i n e o l u k o r d t e k k i s H a a p s a l u linnas. Siia, b a l t i s a k s l a s t e ü m b e r a s u s t a m i s e ajal v a b a n e n u d h o o n e t e s s e p a i g u t a t i r o h kes ti puna väg e. H a a p s a l u k ü l j e all, S i n a l e p a s ja U n g r u s r a j a s p u n a a r m e e o m a r a s k e p o m m i t a j a t e jao ks s õ j a l e n n u v ä 1 jad H a a p s a l u t ä n a v a i l v õ i s n o v e m b r i - ja d e t s e m b r i k u u s 1939 ü h e a e g s e l t n ä h a nii t e r i t a t u d "to rni ga" b u d j o n n õ i müt se k a n d v a i d p u n a k o m a n d ö r e kui ka S S - e r a l d u s m ä r k i d e g a m us t a s m u n d r i s s a k s a o h v i t s e r e oma r a h v u s k a a s l a s t e ü m b e r a s u s t a m i s t k o r r a l d a m a s n i n g Eesti 3 k a u t s p a t a 1 j oni s õ j a meh i. Meie, H a a p s a l u k o o l i n o o r e d k a n d s i m e s i n i m u s t v a l g e i d
13
o l ü m p i a r õ n g a s t e g a r inn a m ä r k e , laulsin e p o p u l a a r s e i d ja o m a t e h t u d p o l i i t i l i s i p i l a l a u l e - v e m m a l v ä r s s e S t a li nis t, Kr eml ist , M a r u s j a s t ja Iivanist. Oli ka p ila ja t e r a v a i d a n e k d o o t e h i t l e r l i k u S a k s a m a a j uht i d e kohta. See oli meie endi se a s t v ä l j a k a s v a n u d vas t u p a n u , mitte aga k a u g e m a l t juhitud. Koolis, a j a l e h t e d e s ja ül dse a m e t l i k u l t püüti r a n g e l t kinni h o i d a " paktist ja n e u t r a l i t e e d i s t " .
T e g u s a m v a s t u p a n u l i i k u m i n e ja Nõukogude-vastased h o i a k u d le vis id o r g a n i s e e r i t u d n o o r t e - n o o r k o t k a s t e , sk aut ide , k o d u t ü t a r d e , g a i d i d e hulgas. K o o s o l e k u t e l , k o o n d u s t e l , v e s t l u s t e s ja r e f e r a a t i d e s t u t v u t i "s õbr ali ku" N . L i i d u t e g e l i k u o lem use ga, õ piti t u n d m a k o m m u n i s m i o h t e . T e a d l i k u m a l t N õ u k o g u d e -vastane t e g e v u s a r e n e s H a a p s a l u m e r e n o o r k o t k a s t e R ü h m a s "Urmas". Hs., se l l e r ü h m i t u s e e e s o t s a s oli ro otsi r a h v u s e s t g ü m n a a s i u m i õ p e t a j a m e r e k a i t s e l i i t l a n e A . B e r g g r e n . Rü hma s oli v ä l j a a r e n d a t u d s ideala, ka raa di o s i d e . H õ n d a m eis t us a l d a t i o s a l e m a m e r e s i d e r a a d i o j a a m a te ge v u s e s , mis asus K a i t s e l i i d u L ään e m al e v a st aabi p ö ö n i n g u l (pra egu S u u r - L o s s i t ä n a v 16). S oom e T a l v e s õ j a p äevil a n d s i m e sealt S o o m e j õ u d v a i d s i g n a a l e : t e a t a s i m e , mill al ja kui p a l j u p u n a s t e v i i s n u r k a d e g a p o m m i t a j a i d H a a p s a l u a e r o d r o o m i d e l t õhk u t õ u s i s ja k uhu s u u n d u s (Vt.V.Pinn. P u n a n e ter r o r ja L ää nem aa. T ä i e n d u s i Ja t ä p s u s t u s i . Ha apsalu, 1992). N i i v i i s i hoiatati' S o o m e õ h u t õ r j e t ja k ü l l a p jäi m õni gi p u n a p o m m H e l s i n g i l e , V i i b u r i l e või T u r u l e heitmata.
K i n d l a k u j u l i s t v a s t u p a n u s o v j e t t i d e p e a l e t u n g i l e ha k k a s H a a p s a l u k o o l i n o o r u s a v a l d a m a 1940.a., p e a l e Eesti o k u p e e r i m i s t ja a n n e k t e e r i m i s t . Oli p u n a v õ i m u v a s t a s e i d v ä i j a a s t u m i s i . 1940.a. " o k t o o b r i p ü h a d e " ajal t o i m u n u d v ä i j a a s t u m i s t e l a r r e t e e r i s N K V D g ü m n a a s i u m i õ p i l a s e Hihkel Dr os t e jt. K o o l i õ p i l a s t e Nõukogude-vastane m e e l e s t a t u s süvenes. Eriti siis, kui p u n a a r m e e p o i i i t i k a o s a k o n d a d e ilmsel toetu sel , ne nde k l u b i d e ju ures hakati o r g a n i s e e r i m a eesti k o o l i n o o r t e " rakukesi", mi lle e t t e o t s a a s u s P e t s e r i s t või V õ r u s t H a a p s a l l u l ä h e t a t u d keegi Paul S oesoo.
R a h v u s l i k k u v a s t u p a n u l i i k u m i s t k a n d s i d r a h v a k o g u n e m i s t e 1 ja i l l e g a a l s e t e l k o k k u s a a m i s t e l siis just g ü m n a a s i u m i - ja t ö ö s t u s k e s k k o o l i õpi las ed, t e k i t a d e s Nõukogude-vastast p ila ja põlgust.
N a g u m u j al gi Eestis, a k t i v i s e e r u s v a s t u p a n u l i i k u m i n e o l u l i s e l t siis, kui ä g e n e s s o v j e t t i d e v ä g i v a l d ja lai enes p u n at err or.
14
H a a p s a l u s k u j u n e s p e a l e 14.j uu n i t 1 9 4 1 . a . 18-19 - a a s t a s t e s t m e r e n o o r k o t k a s t e s t ja s k a u t i d e s t k o o s n e v p ü s t o l i t e g a r e l v a s t a t u d v a s t u p a n u r ü h m i t u s : Endel S ä r e , K o n s t a n t in P o i d ja He i n o Noor, k e l l e g a liitus toll al n õ u k o g u l i k u s t T a r t u ü l i k o o l i s t k õ r v a l d a t u d ja H a a p s a l u s e l a n u d j u u r a t u d e n g Jüri P o s k a (Eesti r i i g i m e h e Jaan P o s k a poeg). N i m e t a s i m e e n n a s t p a r o o l n i m e t u s e g a "Pokker". O l i m e ü h e n d u s e s L ä ä n e m a a me t s a v e n d a d e g a , l evi t a s i m e t e a t e i d k ü ü d i t a m i s t e ja edasi juba h ä v i t u s p a t a l j o n i l i i k u m i s e kohta, eri ti R o h u k ü l a sadamas. K o k k u p õ r k e s p u n a a r m e e ü k s u s e g a l a n ges id Endel S ärm ja K o n s t a n t i n Põld, k e d a e n n e m a h a l a s k m i s t oli ju lm a l t piinat ud. Heie r ü h m i t u s e s õ j a l i s e v a s t u p a n u t e g e v u s s e l l e k s k o r r a k s lõppes.
S i i n k i r j u t a j a l ei ole i s i k l i k k e t ä h e l e p a n e k u i d p ä r a s t s õ j a a e g s e s t H a a p s a l u k o o l i n o o r t e v a s t u p a n u l i i k u m i s e s t o s a v õ t m i s e kohta. Ol in 1 9 5 3 . a a s tan i Gulag i p oli i t v a n g , pä ras t t a g a s i t u l e k u t ela n ja t ö ö t a n T artus. N o o r t e p o l i i t i l i n e v a s t u p a n u a v a l d u s aga mitmeti. A l a t e s v a b a r i i g i a a s t a p ä e v a l või j õ u l u l a u p ä e v a l k ü ü n l a p a n e k u s t V a b a d u s s õ j a s l a n g en ute k a l m u del e, h ä v i t a t u d m ä l e s t u s s a m m a s t e k o h a l e või k a l m i s t u t e l e ja r a h v u s l i p u h e i s k a m i s e s t kuni p õ r a n d a a l u s e r ü h m i t u s e k u j u n e m i s e n i . On teada, et H a a p s a l u k o o l i n o o r t e Tuksi s por di laag ris 1 9 7 6 . -78.a. h e i sa ti s i n i m u s t v a l g e lipp (Artur Kru us jt.). 1 959 .a a s t a s t on t e a d a H a a p s a l u r a j o o n i s L i h u l a K e s k k o o l i s T õ n i s H e t s a j u h t i m i s e l t e g u t s e n u d k o o l i n o o r t e a k t i i v s e r e l v a s t a t u d v a s t u p a n u r ühmitus.
ül d s e levis n õ u k o g u d e v a s t a n e h oia k ja v a s t u p a n u E e s t i s e na m k o o l i n o o r t e , ka ü l i õ p i l a s n o o r t e hulgas. K e s k e a l i s e d , ka h a r i t l a s e d lä ksi d sag eli m u g a n d u m i s t e l e , s u u r e l e ja p i s i k a r j e r i s m i l e nin g k o n f o r m e e r u s i d .
R õ h u t a m i s t vajab, et k o m m u n i s t l i k v õ i m k u u l u t a s E e s t i s o k u p a t s i o o n i r e z i i m i l e v a s t u p a n e j a d k r i m i n a a l k u r j a t e g i j a i k s . Ne nde k o o l i n o o r t e , ka a l e a l i s t e k o h t a f a b r i t s e e r i t i s ü ü d i s t u s V e n e m a a - st. t e g e l i k u l t ju teise riigi - k r i m i n a a l k o o d e k s i k u r i k u u l s a t e p a r a g r a h v i d e 58 või 59 järgi, s e a l j u u r e s p a r a g r a h v e ka t a g a s i u l a t u v a l t r a k e nda des . Eesti k o o l i õ p i l a s t e v a s t u p a n u l i i k u m i s e s t o s a v õ t j a d t e m b e l d a t i n õ u k o g u d e "isamaa" r e e t j a t e k s ja ne i d se lle n i m e t u s e all hä v i t a t i g i . V õ õ r r i i g i k r i m i n a a l k o o d e k s i p a r a g r a h v 58 punkt
12 alu s e l v a n g i s t a t i ja h ä v i t a t i veel t a g a n t j ä r e l e neid n o o r i , k e s o ma k o o l i k a a s l a s i K G B - l e üle s an d m a ei läinud, st.
nad t e a d s i d küll, aga ei l äin ud j u l g e o l e k u m e e s t e l e teatama.
H u k k u n u d ja h u k a t u d eesti k o o l i n o o r i , meie inimesi j ä ä v a d
15
4*
m ä l e s t a m a t u h a n d e d t e a d a o l e v a d või j ä l j e t u d h a u a d E e s t i s ja e n d i s e s s o v j e t t i d e impeeri umi s.
K o o l i n o o r t e s o v j e t i a e g s e v a s t u p a n u a l u s e k s ja t o e k s oli Eesti V a b a r i i g i ae gne e e s t i m e e l n e ja k õ l b e l i n e ka s v a t u s . See t o i m i s ja m õ j u s veel p a l j u a a s t a i d hiljem, ka j ä r g m i s s e põlv k o n d a . A a s t a t e g a ja k o m m u n i s t l i k u i d e o l o o g i l i s e t ö ö t l u s e ni ng t e r r o r i mõjul k i p p u s m a a d v õ t m a ho mo s o v e t i c u s ’e m e n t a l i t e e t , õieti i g a s u g u s t e v e e n d u m u s t e ja u s k u m u s t e p u u d u m i n e , k ü ü n i l i n e t a r b i j a m e e l ela ad. See kõi k k u u l u b r a h v a ja r a h v u s e m e n t a l i t e e d i a j a l o o v a l d k o n d a . Sed a o l u l i s e m on, eriti p r a e g u s e l m i t m e s e kr iisi ajal p ö ö r d u d a eesti k o o l i n o o r s o o a j a l o o poole. Sea l t saa b n oor i nim ene ka p r a e g u e n e s e l e i d m i s e k s ja e n e s e t e o s t u s e k s v a j a l i k k u tuge n i n g k ind lus t.
Aeg k o h u s t a b meid üles k u t s u m a Eesti ja t e i s t e g i maa de ku n a g i s i ja p r a e g u s i k o o l i n o o r i , et v a s t u p a n n a p u n a s e k a t k u taas l e v ikule, t o i m u g u see k u i t a h e s k a v a l a t e p e t t e s i l t i d e ja m a n ö ö v r i t e abil.
Na g u p a l j u d tar t l a s e d , nii ka mina, e e s t i a e g n e ko ol i n o o r , juba e a k a m e h e n a a s e t a s i n iga a a s t a 24. v e e b r u a r i õhtul kü ü n l a V a b a d u s s õ j a s l a n g e n u t e m ä l e s t u s s a m b a a l l e s j ä ä n u d alusele, T a r t u P a u l u s e (Ropka) kal mis tul . 1980.a. 2 4 . v e e b ruari õhtul tab as m i n d seal K G B o hvi tse r, m i s j ä r e l m i n d EKP L i n n a k o m i t e e k o r r a l d u s e l t o o k o r d s e l t a m e t i k o h a l t ü l i k o o l i k l i i n i k u s v a l l and ati .
N o o r - f c e l ± i l c u - m i s e s t - R e - t s e a r i m a ia 1 Leonhard Saluveer
A ut or j u t u s t a b p õ h j u s t e s t , mis a j e n d a s i d te d a looma n o o r t e o r g a n i s a t s i o o n i , j ä r g m i s t : "Olen V õ r u m a a m e e s ja pär it V a s t s e l i i n a s t , kus sain ka e s m a s e i s a m a a l i s e k o o l i t u s e , k u n a V a s t s e l i i n a a l g k o o l i õ p e t a j a V o l d e m a r Kommer, pe a l e nime e e s t i s t a m i s t V al d e k Kaldmä e, m i n u v õ õ r a s e m a o n u p o e g , oli V a b a d u s r i s t i kavaler. T e m a h a a r a s m inu ju b a a l g k o o l i e s i m e s t e s t k l a s s i d e s t p ea l e s e l t s k o n n a t e g e v u s s e , p a n n e s e s i n e m a n ä i t e m ä n g u d e s . V a b a d u s s õ j a - t e e m a 1 ine n ä i t e m ä n g
"Milles t k a e b a s i d k a h u r i d " oli eriti m e e l d e j ä ä v . K una V a s t s e l i i n a k oos ü m b r u s e g a käi s mi t u ko r d a kä est kättu, k a a s a a r v a t u d Hürsi küla, kust on pä rit mu v õ õ r a s e m a , ja
16
T a i i s t r e ni ng t e i s e d kohad, sii s sain k ü l l a l d a s e l t i n f o r m a t s i o o n i s e l le st h e i t l u s e s t , mis ee l n e s v a b a du sel e.
Ka g u - E e s t i läh edus V e n e m a a l e k u j u n d a s se als e e l a n i k k o n n a h i n g e l a a d i h o o p i s e r i n e v a l t , v õ r r e l d e s k a u ge mal e l a v a t e i ni me s t e a r u s a a m a d e g a . "
K u n a Pet seri G ü m n a a s i u m i s kui r i i g i k o o l i s oli õ p p e m a k s o d a v a m kui Võ r u G ü m n a a s i u m i s ( h a r i d u s s e l t s i kool), a s t u s i n 1938. a. Pets eri G ü m n a a s i u m i , mil l e a b i t u r i e n d i k s sain 1944.a., ol les v ahe p e a l a a s t a S a k s a m a a l Re ichsar be i tsd ienst'- is. Ig aöine p r o ž e k t o r i t e m ä n g i d a t a e v a s v a j u t a s h inge o h u t u n d e - “inter a r m a si le n t leges!". Kõik see oli a l u s e k s h i l i s e m a tee valikul, kui tuli o t s us tad a, k e l l e g a kaasa minna.
1940. a a s t a 17.juuni h o m m i k u l k e l l a 11 p a i k u nägin e s i m e s t k or d a o k u p a t s i o o n i v ä e t o l m h a l l i ko lonni v e e r e m a s üle S u u r m e t s a - L e p a s s a a r e - O t s a - L a s v a Võ r u suunas. Olin siis P et seri G ü m n a a s i u m i III kla ssi õ p i l a n e ja t e e n i s i n k o o l i r a h a L e p a s s a a r e s Jud e i k i n i lau a v a b r i k u s . Vene riigi ha aret t u n d s i n ma jub a b a a s i d e a j a s t peale, k una r a u d t e e oli lähedal. L e p a s s a a r e s t u n d s i n ma e s m a k o r d s e l t ka v all a k o n s t a a b l i pea t a o l e k u t , kui k o h a l i k u d “p r o l e t a a r l a s e d "
o k u p a n t e tervi tas id.
S ü g i s e l valiti mind k l a s s i v a n e m a k s , aga kui k o m s o m o l i k o m i t e e sai k o o l i s j a l a d alla, mää rat i mi nu a s e m e l e k o m n o o r Ev a l d Kiitsak, k e l l e g a ol i m e a lgul ü hes kort eri s, k u i d t e m a v a s a k p o o l s e t e s t v a a d e t e s t p o l n u d mul aimugi. Pani ka imestama, kui k i i r e s t i t e g i d sel suvel ka r j ä ä r i minu k o o l i v e n n a d E ndel Sõgel, Paul S o e s o o ja Jaan S i i l i v a s k , ka m i t m e d v ä i k s e m a k a l i i b r i g a k o o l i k a a s l a s e d . Mi na kui n o o r k o t k a s V õru m a l e v a L i n n a ü m b r u s e m a l e v k o n n a P i k a k a n n u rühma st, kus v a n a k o t k a k s oli mu lell, k o o l i j u h a t a j a Oskar Sander, lävisin e e s t i m e e l s e t e k o o l i k a a s l a s t e g a . Kui sii s sai s e l g e k s "Eesti NSV" t õ e l i n e ol emus, ei jäänudki m uud üle ,kui lõin 1940.a. lõpul p õ r a n d a a l u s e o r g a n i s a t s i o o n i
" P ä r i s e e s t l a s e d " (PE), v õ t t e s e e s k u j u "Noorte K o t k a s t e "
o r g a n i s a t s i o o n i t e g ev use st. Veel p r a e g u on m e e l e s nel ja liikme nimed, k ell e s t ko lm on e l a v a t e kirjas. Ka on a lles veel "Õppuri A ja 0" õ p e t u s e järgi v a l m i s t a t u d s a l a k i r j a siffer. S u u r e m a t e s t e t t e v õ t m i s t e s t on mee lde j ä ä n u d Soo me V ab a r i i g i a a s t a p ä e v a t ä h i s t a m i n e m e t s a s 6 . d e t s e m b r i l ja
l e n d l e h t e d e lev i t a m i n e 2 4 . v e e b r u a r i eel 1941.aastal.
17
5
M u s t v e e H u m a n i t aa r —
g ü m n a a s i u m i v a s t u —
p>anul i ilcumisest 1940. — 194 1 . a.
Arved Salupere
M e i e kool oli s u u r t e r a h v u s l i k e t r a d i t s i o o n i d e g a kool.
Kooli e l u l e a n d i s m õ j u v a s u u n a m e r i k o t k a s t e ja k o d u t ü t a r d e t e g e v u s .
M e i e kool oli v ä g a löödud, kui p u n a o k u p a n d i d ilma v a s t u p a n u t a E e s t i m a a üle u j u t asi d. K a i t s e l i i t l a s t e l t võeti ne n d e r e l v a d ja a l g a s i d r e p r e s s i o o n i d .
Ta lv e l 1940-41 k a s v a s m eis tahe a l u s t a d a k o o l i s v a s t u p a n u l i i k u m i s t . O l i m e tolla l 1 4 - a a s t a s e d p o i s i k e s e d , k u i d m eie s o o v oli v a n kum atu . M o o d u s t a s i m e gru pi tuumik u, k uh u k u u l u s k o l m po iss i - mina, A r v e d S a l u per e, m i n u vend E v a l d S a l u p e r e ja meie k l a s s i v e n d Endel Palm. O t s u s t a s i m e k o l m e k e s i a l u s t a d a t ege vus t. Gr upi ni m e pe ale me ei mõelnud.
L o o t s i m e s e d a t e h a hiljem, kui g r u p p s u u r e m on. T e g i m e s eda e m a - i s a t ead mat a. Kooli k e l d r i s t le ids ime tüki s a p i r o g r a a f i ja p a l j u n d a s i m e selle l t u h a t k o n d l e n d leh te "Maha ko m m u n i s m ! " . J u b a j ä r g m i s e l päeval p u i s t a s i m e linna ja koo li lendlehti täis. Al gul oli rahu lik , k u i d sii s il mus id k ooli j u l g e o l e k u m eh e d ja kool sat t u s j u l g e o l e k u ü l e k u u l a m i s t e m e e l eva lda . M õ n e d k i k o o l i p o i s i d viidi m i n e m a ni n g r o h k e m ei ole me n eid näinud. Ka me ie ei s a a n u d oma r i d u suu re n d a d a . K a n d s i m e vaid k u r v a l t s i n i - m u s t - v a l g e t märki ku ue p a r e m a rev ä ä r i all. Va id üks k l a s s i k a a s l a n e kä is k a e b a m a s õ p e t a j a L u m i n g u l e , et S a l u p e r e p o i s i d l e v i t a v a d lendlehti. H ä r r a L u m i n g k ä s k i s poisi l v a i k i d a ja lubas u u r i m i s e e nda kä t t e võtta. Ta ku ts u s m e i d e n d a juurde, pal us m e i d e t t e v a a t l i k u d o l l a n i n g ütles, et me k o d u s k õ i k s ü ü t õ e n d i d k õ r v a l d a k s i m e . Nii te gim egi . Oma ri du me s u u r e n d a d a ei s a a n ud ki, k u n a o l i m e ko g u aeg k o n t r o l l i all. S e d a me ei teadnu d, et meie k o o l i s oli ka s u u r e m a t e p o i s t e v a s t u p a n u g r u p p , p a l j u a r v u k a m kui meie oma.
Ka neil oli kaotusi.
S i i s t u l i d s a k s l a s e d ja 1 6 - a a s t a s e l t l i i t u s i m e kooli O m a k a i t s e g a . Meil o l i d juba r e l v a d ni n g o l i m e v i l u n u d laskjad. J ä r g n e s Eesti 20. Diviis, siis Tše h h i p õ r g u ja S i b e r . K a k s a a s t a t t agasi sai me ko k k u Endel Palmi ga, kes e las A u s t r a a l i a s , n ü ü d s e k s surnud. Mi n u ve nd suri 3 5 - a a s t a s e l t ,
16
o l l e s k a k s k o r d a k ä i n u d v a n g i l a a g r i teid.
Noor-fce s a l a o r g a n i — sa-fcsioonist T a 1 1 i n n a s
V.Kohv
T a l l i n n a s t e g u t s e s k o o l i p o i s t e ja ne nde a a t e k a a s l a s t e s a l a o r g a n i s a t s i o o n “V a b a E esti V õ i t l u s r i n n e “. N i m e t a t u d o r g a n i s a t s i o o n t e g u t s e s 1 9 4 1 . a a s t a s t pea le (ka sa k s a o k u p a t s i o o n i ajal). O r g a n i s a t s i o o n k o o s n e s p e a m i s e l t T a l l i n n a M e r e k o o l i õ p i l a s t e s t . L i i k m e i d oli 30 poisi ringis, ü h e n d u s oli H a r j u m a a m e t s a v e n d a d e g a ja ne n d e k a u d u Roo tsi eksi i l i g a . O r g a n i s a t s i o o n i 1 oli o m a põ hik iri , lipp ja li ik m e k a a r d i d . Oldi j a o t a t u d v i i s i k u t e s s e , ü l e s a n d e k s oli v õ i d e l d a kõigi j õ u d u d e g a o k u p a t s i o o n i r e ž i i m i vastu. L e v i t a t i v a s t a v a s i s u l i s i lendle hti n i n g käidi koos p e r e k o n d l i k e s ü n d m u s t e t ä h i s t a m i s e sildi all. O sal p o i s t e s t o l i d ka r e l v a d (V.Kohvil e ne s e l r e v o l v e r ) , et n e n d e abil ka a k t i i v s e t v a b a d u s v õ i t l u s t teostad a.
194 5 . a a s t a j uul i s a l g a s i d s i s s e k u k k u m i s e d n i n g ko gu o r g a n i s a t s i o o n p a l j a s t a t i ja a r r e t e e r i t i (peale m e t s a v e n d a d e ) . Balti M e r e v ä e S õ j a t r i b u n a l m õ i s t i s pea k õ i g i l e Vene k r i m i n a a l k o o d e k s i a l u s e l 1 0 - 5 a a s t a t v a n g i s t u s t r an g e r e z i i m i g a " t ö ö k a s v a t u s l a a g r i t e s ". V . K o h v oli s u r m a l a a g r i s N o r i l ski s. P r a e g u s e k s on t e a d a v a i d m õ n e d o r g a n i s a t s i o o n i l iik metest, p a l j u d e k o h t a p u u d u v a d andmed.
Va j a l i k o l e k s töö a r h i i v i d e s , et tu u a s e l g u s t o r g a n i s a t s i o o n i aja luk ku.
О 1 u k o r d V õ r u K e s k —
Vc о о 1 i s a a s t a t e l 1 9 4 4 — 4 € 3 Asta Eher—Mugra
üks o k u p a t s i o o n oli v a h e l d u n u d tei se g a , k u s j u u r e s see te ine o k u p a t s i o o n oli v õ r r e l d e s e e l m i s e g a veel julmem, h i r m u ä r a t a v a m .
La s t e mä llu o l i d t a l l e t u n u d h i r m u d ja ü l e e l a m i s e d 1940.- 4 1 . a a s t a t e k o l e d u s t e s t , v a n e m a t e s o s i n a l k õ n e l d u d ä r e v a d jutud, u n e t u d ööd kog u p e r e g a m e t s a s p õ õ s a all, k u u l a t a d e s igat p ü s s i p a u k u või h ä v i t u s p a t a 1 j o n i m e e s t e k u u l i p i l d u j a t e tärinat, k u u l a t a d e s v e o a u t o d e mü r i n a t : kas t u l e v a d k ü ü d i t a j a d . ..?
19
5*
J ä r g n e s i d s õ j a - a a s t a d . S õ d a - see oli h i r m u s sõna, ku id s e l l e g a k a a s n e v Sa k s a o k u p a t s i o o n tu ndu s isegi veidi p ä ä s e m i s e n a . See oli e e l m i s e s t t s i v i l i s e e r i t u m , inimlikum.
Kõik see t e k i t a s lastes ometi v a s t u s e i s u - k a d u n u d oli meie m u r e t u lapsepõli, vaba Eesti riik, kus p o l n u d vaja tunda hirmu, p o l n u d v a j a p u g e d a pe i t u v õ õ r a s t e n ä h t a v a l e i I m u m i s e l .
1944. aa sta l N õ u k o g u d e o k u p a t s i o o n i t a a s s a a b u m i n e t e k i t a s i n i m est es p a a n i l i s t h i r m u , k u n a k u r v a d k o g e m u s e d o l i d olemas.
Ja sü ven esi d, ü k s t e i s e järel, nii ü h e s t kui t e i s e s t ko dus t k a d u s i d öösit i ja p a l j u d e l j ä ä d a v a l t isa, vanai sa, vend, o n u . ..
K o o l i a a s t a t e l V õ r u K e s k k o o l i s t e k k i s lastel i see n e s e s t soov võ itl u s e k s , kasvõi p a s s i i v s e k s v õ i t l u s e k s ju lma o k u p a t s i o o n i vastu. Oli v a j a l i k a i n u l t v äike ü l e s k u t s e või ju hen d selleks, k u i d a s t e g u t s e d a o r g a n i s e e r i t u l t . K o o l i n o o r t e s oli r e v o l u t s i o o n i v a i m u , kü l l a l t k i e t t e v a a t likkust, t ä h e l e p a n e l i k k u s t ü m b r i t s e v a suhtes, ag a ka p a r a s j a g u h u l l j u l g u s t . A j e n d i k s oli ül eelatu, v a n e m a t e käest k u u l d u d e l u p ild id, v a n e m a t e a r r e t e e r i m i n e , m õ r v ami ne, s & l a p ä r a n e k adu min e.. .
Eriti t e o t a h t e l i s e d oli d noil aa s t a t e l Võ ru K e s k k o o l i 8., 9., 10. ja 11.klassid.
T e k k i s i d või olid t e k k i n u d v a s t u p a n u l i i k u m i s e g r u p i k e s e d õ p i l a s t e hulgas, kuhu e t t e v a a t l i k u l t värva ti j uur d e ka uusi 1 i ikme id,
Hi n a olin 1 9 4 4 . -45.a. Võru K e s k k o o l i 11.a kl assi õpilane.
Heie k l a s s i s t e a dsi n ma kol me tü dru kut , kes o l i m e h i n g e l t ja t e o t a h t e l t s arn ase d: mina, Va lve P o r m e i s t e r jä O ie Raag (Skoblova). Sa i m e infot ja k u t s e ü k s t e i s e l t - t e g u t s e d a v õ i t l u s e s v ä g i v a l l a v a s t u ja a i d a t a v õ i m a l u s e p i i r e s ka a s a Eesti i s e s e i s v u s e t aa s t a m i s e l e .
N o o r e m a t e s klass ide s, n a g u hil j e m kuuls ime , oli v õ i t l e j a t e k o n t i n g e n t s u u r e m a a r v u l i s e m , siis me s eda ei teadnud. Heie ü h e n d u s t e k k i s k e t it aol i s e l t : t e a d i s ain ult kaks inimest - see, k e l l e l t t e a d a saadi, ja see, k e l l e l e teade edasi anti. O l i m e ka k ü l l a l t e t t e v a a t l i k u d , kõiki õp ila si k l a s s i s ei s a a n u d e ga v õin u d k i us ald ada . H in g i t n i m e k i r j a meil ei olnud, o o t a s i m e juhtnööre, k o n s p i r a t s i o o n pidi o l e m a täielik.
H e e n u b 1 941 .aa sta Võr u K e s k k o o l i s . . . Kui varem. Eesti V a b a r i i g i ajal, al g a s t a v a l i s e l t k o o l i n ä d a l s aal is h o m m i k u p a l v u s e g a , siis nüü d al gas k o o l i n ä d a l m i i t i n g u g a :
20
õ p i l a s e d aeti saali, d i r e k t o r p i d a s v a s t a v a s i s u l i s e kõne, s e e j ä r e l p i d i d k õik k l a v e r i saa tel laulma
" I n t e r n a t s i o n a a l i " . K õva h ä ä l e g a laul is ka asa a i n u l t üks vä ike s i i 1 i p e a g a , p u n a s t k a e l a r ä t t i a i n u k e s e n a k a n d e v p o i s s - tol ajal a i n u k e p i o n e e r V õ r u Ke skk o o l i s . See oli Karl S i i l i v a s k I p o i s t e p a r a l l e e l k l a s s i s t . T e i s e d t õ m b u s i d kõik ku ida gi tagasi, gr u p p i d e s s e , t ü d r u k u d k i h i s t a s i d naeru. See oli p a s s i v s e v a s t u p a n u üks m o m e n t i d e s t .
Veel m e e n u b 19 45.a a s t a 2 4 . v e e b r u a r 11.A klass is. Klassi k o o s s e i s oli 30 õ p i l a s e ümber. E s i m e n e tun d sel pä eval oli ge o g r a a f i a , õ p e t a j a O l e v P e h k a ( m i l l e g i p ä r a s t me u s a l d a s i m e teda, kuigi me ei t e a d n u d siis, et t e m a s t sai või ta jub a oli - meie o r g a n i s a t s i o o n i "Skautl us" üks v a n e m a i d juhte). He s ä t t i s i m e tol h o m m i k u l õ p e t a j a l a u a l e p i s i k e s e s i n i - m u s t - v a l g e lipukese, m i l l e ü b r i t s e s i m e r o h e l i s e s a m b l a - p o h l a v a r r e p ä r j a k e s e g a n i n g k o r r a p i d a j a ava s õ p e t a j a l e ukse... Õ p e t a j a ast us sisse, pe a t u s v a i v e s e i s a k u s laua ees.
Ter v e k l a s s s e i s i s püsti vai kse lt, h a r d u n u l t . . . Õ p e t a j a s e i s i s laua ees minuti või kaks. M i t m e d õ p i l a s e d p ü h k i s i d vargsi pisara. .. See oli m e e l d e j ä ä v moment. Siis and is õ p e t a j a m ä r k u i s t u m i s e k s ja pa l u s k o r r a p i d a j a l laualt e e m a l d a d a s ü m boo lik a. See oli pa rat a m a t u .
Elu k u l g e s o m a rada, n o p p i d e s s i i t - s e a l t k o d u d e s t inimesi - p i k a k s ajaks, a l a t i s e k s . . . S ü v e n e s lootusetus, aga ka v õit lu s t a h e .
Ke v a d e p ool e h a k k a s o r g a n i s a t s i o o n r o h k e m te gut sem a.
K o r r a l d a t i isegi k o o s o l e k u i d l i n n a l ä h e d a s e s ü k s i k u s maj as M e e g o m ä e külas. Seal n ä g i m e e s m a k o r d s e l t ka teisi k a a s v õ i t l e j a i d nin g ka meie v a n e m a i d juhte - O l e v Pehka^
Ev a l d Oimet.
M i l l e g i p ä r a s t t e k i t a s õ p i l a s t e s ka h t l u s t see, et meie v a n e m a d juhid, a p e l l e e r i d e s laste e n t u s i a s m i l e , u n u s t a s i d s e e j u u r e s v a j a l i k u d k o n s p i r a t s i o o n i n õ u d e d . K o o s o l e k u t e l ko o s t a t i n i m e kir ju, p r o t o k o l l i t i , anti va nn e t Eesti vapi ja lipu all, f o t o g r a f e e r i t i . See oli mui dug i tore ja v aim ust av, ag a e d a s p i d i la stele vä g a h ä d a o h t l i k . Õ p i las tel oli ise- t e g u t s e m i s e l зиигет k o n s p i r a t s i o o n . M e i l . n o o i c e l sk aut ide l, pu ud u s ig a s u g u n e v õim u a h n u s , a j a l o o - t e g e m i s e soov. Mei l e oli põhili ne, et võ i k s t a a s t u d a e n d i n e ise s e i s e v Eesti, v a b a n e d a v õ õ r v a l l u t a j a t e s t .
Ne ed k r o o n i k a r a a m a t u d , fotod, n i m e k i r j a d sa idki me ile ed a s p i d i saa tus l i k u k s .
M in a sain s i d e p i d a j a k s , õ i g e mini si de loojaks
21
6
■etsavendade grupiga, kes v a r j a s i d e n d Võr um a a l N u r s i - L ü k k a
■etsas. K o k k u s a a m i s e k o h a k s sai sam a m e t s a ä ä r e s as u v min u lelle pere p is i k e a s u n i k u t a l u . (Lell a r r e t e e r i t i 1 94 4.a a s t a l ). S e l l e s t a l u s ela s nüü d l e l l e n a i n e E l f r i d e Eher om a ko l m e a l a e a l i s e lapsega. See m e t s a v e n d a d e g r u p p oli ü h e n d u s e s Soomeg a, kust anti ka suuri lootusi maa v a b a s t a m i s e k s , p ä ä s em ise ks.
V i i s i m e k a h ek esi H a n g o D a n i e l i g a ( k o oli poi ss) j a l g r a t a s tel s õ i t e s m e t s a v e n d a d e l e k i r j u t u s m a s i n a , p a b e r i t ja muud v a j a l i k k u p e i d e t u n a s e l j a k o t t i d e s s e . Va s t u s a i m e h i l j e m le ndlehti, ül e s k u t s e i d , r a a d i o t e a t e i d .
N i n u s i d e t e g e v u s lõpp es üsn a v ars t i s e o s e s s i s s e a s t u m i s e k s a m i t e ja e d a s i õ p p i m i s e g a Tar t u ü li k o o l i s . Loa s i s s e a s t u m i s e k s siiski sain, p e a l e m i t m e k o r d s e i d ta o t l u s i ja a n k e e t i d e t äitmisi.
19 45. a a s t a d e t s e m b r i s h a a r a n g u l häv it a t i meie grupi
■etsavendade punker, tape ti mehed, saadi k ätt e n i m e k i r j a d , pr o t o k o l l i d , mu u d d o k u m e n d i d . D e t s e m b r i s tehti p u h a s t u s ka Võ r u K e s k k o o l i s , k u s j u u r e s m i t m e s s e k lassi jäi v aid pool õ p i l a s t e s t . A r r e t e e r i m i n e t o i m u s nii, et N K V D m e h e d ja paar s õ d u r i t s i s e n e s i d t u n d i d e ajal klassi ja n i m e k i r j a a lus el hõ ig a t i vä l j a p e a a e g u pool klassi koo sse i s u s t . P a l j u d a r r e t e e r i t i k o o l i v a h e a j a l maal ko dudest.
H i n d ot s i t i mitmel korral T a r t u ül iko o l i ü h i s e l a m u s t . K u u l d e s o t s l B l s t e s t ja k a a s l a s t e a r r e t e e r i m i s t e s t , v a r j a s i n e n n a s t oma va n a t ä d i j uu r e s T a r t u s Kooli tänaval. A r r e t e e r i t i
■ ind 12. j a a n uar il 1 94 6 . aastal, öösel " p a s s i k o n t r o l l i 1' käigus.
E d a s i - Hall maja, P agari tänav. P atarei, "Side", L a s n a m ä e v a n g l a - n a g u kõigil. S i i s s õ j a t r i b u n a l Tal 1 i n n a s , m i s k e s t i s 10 päeva. S ee oli k u r b "p idu päe v" t a l l i n l a s t e l e - ra hv a s se is i s s p a l e e r i n a t ä n a v a t e ä ä r e s iga päev, kui meid. Võ ru k o o l i n o o r t e gruppi, kol me a u t o g a r e l v a s t a t u d v a l v e all k o h t u m a j j a veeti. L a u l s i m e "Saa v aba k s Eesti m e r i . . . " , r a h v a s le hvi tas m e i l e ja nuttis. Heie v i s k a s i m e v ä i k e s t e l e p a b e r l t ü k i k e s t e l e k i r j u t a t u d k i r j u ko dus tel e, mi s nei le ka edasi s aadeti. Hinu e ma on s ä i l i t a n u d m itu s e l l i s t minu k i r j u t a t u d kirja. A i n u l t ko l m pä e v a k e s t i s meie t r a n s p o r t i m i n e lahtistel ve o a u t o d e l , e d a spi di t o i m u s see
"Hustadel Ro nkadel".
Edasi - sõ it Ven ema ale , m e t s a t ö ö l a a g r i d , vi let sus , V o r k u t a - 12,5 aas t a t e l u s t är a lõigatud. (10 a as t a t v a n g i l a a g r i t + 2 , 5 a a s t a t asumist ).
