E E S T I N S Y T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D УЧЁН Ы Е ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A C T A E T C O M M E N T A T I O N E S U N I V E R S I T A T I S T A R T U E N S I S P Õ L L U N D U S J A M E T S A N D U S 2 П О Л Е В О Д С Т В О И Л Е С О В О Д С Т В О
С. R U U S
MVNEHISTSÜEEEL J i SELLEST TINSITO 1 Ш 1 Ш Т 0 Ш Ш MUUTUSI
С Р Е З Ю М Е :
Ц И К Л И Ч Н О С Т Ь Я Й Ц Е К Л А Д К И У К У Р . И О Б У С Л О В Л Е Н Н Ы Е Е Ю И З М Е Н Е Н И Я
В Я И Ч Н О М П Р О И З В О Д С Т В Е
Ц К „ T E A D U S L I K K I R J A N D U S "
E E S T I N S V T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч ЕН Ы Е ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A C T A E T C O M M E N T A T I O N E S U N I V E R S I T A T I S T A R T U E N S I S P Õ L L U N D U S J A M E T S A N D U S 2 П О Л Е В О Д С Т В О И Л Е С О В О Д С Т В О
С. R U U S
1Ш Ш Ш 11Ш 1 JA SELLEST Т И И Т И Е Ш Ш А Т 00М Ш MUUTUSI
С Р Е З Ю М Е :
Ц И К Л И Ч Н О С Т Ь Я Й Ц Е К Л А Д К И У К У Р И О Б У С Л О В Л Е Н Н Ы Е Е Ю И З М Е Н Е Н И Я
В Я И Ч Н О М П Р О И З В О Д С Т В Е
R К „ T E A D U S L I K K I R J A N D U S “ T A R T U , 1 9 4 6
TRÜ LO O M AK ASVATU SE K A TE E D E R . J u h a ta ja : dots. AUG. M U U G A
„TOIMETISTE* K O LLEEG IU M : dots. E. T A L V I K , p rof. A . V A L D E S , p rof. K. 0 R V 1 K U , d ots. A . V A S S A R , p rof. J. T E H V E R , d ots. A . M U U G A .
P E A T O IM E T A JA : dots. К. T A E V . T O IM E TA JA : dots. R К L E I S
Munemistsükkel ja sellest tingitud kana munatoodangu muutusi.
Loomakasvatuse saadustest piim ja muna on looduslikult määra
tud vastava loomaliigi järeltuleva soo toitmiseks, mille tõttu nad erita- takse organismist vastavalt elu säilitamise tarvetele. Toodud asjaolust näivad olevat tingitud üksikute loomaliikide liigipärased toodangu muutused selle eritamisperioodil. Põhjalikumalt on nimetatud seisu
kohast uuritud laktatsiooniperioodi ja sellest tingitud muutusi veistel.
Käesolevate ridade püüideks on anidia ülevaade kodulindude, peamiselt kana munemisperioodil esinevast munemise tsüklilisusest ja sellest tin
gitud munatoodangu loomulikest muutusist. Viimaste tundmisega on võimalik seletada mitmeid põhjusi toodangu kõikuvuses ja leida teid toodangu tõhusaiks tõstmiseks ning produktsioonivõime paremaks kasutamiseks.
1. Munemistsükkel.
Kuna munatoodangu kulg pole kunagi ühtlane, isegi kõige korra
pärasemalt munejatel võib märgata produktsioonis sesoonsust. Peale aasta vältel toimuvate produktsioonimuutuste esineb igal kanal pro
duktsioonis võrdlemisi kindel indiviidipärane lühemaperioodiline kõiku
vus : reale päevast päeva suktsessiivses järjestuses munemistele järgneb paus (ühe- või mitmepäevane puhkeaeg), millele jälle järgneb igapäe
vane munemine. Üht seesugust kahe mittemunemise päeva vahel esine
vat järku kana munatoodangus nimetatakse munemistsükliks (saks
laste Legezyklus, Legeserie, ameeriklaste clutch). Viimane on seega fikseeritav munade arvuga, miida kana muneb järjekindlalt iga päev ühest mittemunemise päevast teiseni, ja tema pikkus võib olla 1, 2, 3 . . . jne. muna resp. päeva. Pikemad kui ühemunalised munemistsük- lid algavad kanadel neile omase korrapärasusega alati munemisega hommikutundidel, kuna järgmised munad munetakse, vastavalt muna
Uuritud kanade erineva pikkusega munemis-
T s ü k l i p i k k u s e d K u u d
1 2 3, 4 5 6
N o v e m b e r
T s ü k lite a rv ' 36 33 4 3 1
°//0 46,8 42,8 5,2 3,9 1,3
D e t s e m b e r
T s ü k lite a rv 69 71 56 31 19 8
°//0 26,3 27,1 21,4 11,8 7,2 3,0
J a a n u a r
T s ü k lite a rv 74 113 116 52 16 6
°//0 V e e b r u a r
19,1 29,2 30,0 13,4 4,1 1,6
T s ü k lite a rv 37 110 99 43 17 4
°/'0 11,8 35,0 31,5 13,7 5,5 1,3
M ä r t s
T sü k lite a rv 24 68 128 68 22 8
°//0 7,3 20,8 39,0 20,8 6,7 2,4
A p r i l l
T sü k lite a rv 26 59 130 75 25 10
°//0 7,8 17,6 38,8 22 4 7,4 3,0
M a i
T s ü k lite a rv 49 79 118 50 26 17
°//0 14,1 22,7 33,9 14,4 7,5 4,9
J u u n i
T s ü k lite a rv 57 90 95 53 23 16
% 16,9 26,6 28,1 15,7 6,8 4,7
J u u l i
T s ü k lite arv 62 86 87 45 29 11
°//0 18,9 26,1 26,5 13,7 8,8 3,3
A u g u s t
T sü k lite a rv 61 95 110 39 13 6
°//0 18,5 28,8 33,4 11,8 3,9 1,8
S e p t e m b e r
T s ü k lite a rv 122 90 42 8 3 1
°//0 45,8 33,8 15,8 3,1 1.1 0,4
O k t o o b e r T s ü k lite a rv
°//0 N o v e m b e r
52 44,8
52 44,8
10 8,7
2 1,7
T s ü k lite a rv 62 74 38 5 — 1
°//0 34,4 41,1 21,1 2,8 0,6
D e t s e m b e r T s ü k lite a rv
%
138 45,8
126 41,9
29 9,6
6 2,0
' 2 0,7
K ok k u arv 869 1146 1062 480 195 89
°//0 22,2 29,3 27,2 12,3 5,0 2,3
4
tsüklid ja nende imiutuTiis üksikutel kuudel.
T a b e l nr. 1.
(m u n a d es resp. p ä ev a d es)
K ok k u ts ü k lit e a r v ja %
K eskm . m u n a to o d a n g pro k a n a (tk.)
7 8 9 10 11 j a
p ik e m
77 2,0
100,0 1
2 2 1 1 2 262 15,4
0,8 0,8 0,4 0,4 0,8 100,0
4 2 1 2 1 387 18,0
1,0 0,5 0,3 0,5 0,3 100,0
1 — 1 _ 2 314 18,5
0,3 0,3 0,6 100,0
3 1 4 2 2 328 21,8
0,9 0,3 0,6 0,6 0,6 100,0
5 3 1 1 335 21,9
1,5 0,9 0,3 0,3 100,0
3 3 1 1 1 348 21,6
0,8 0,8 0,3 0,3 0,3 100,0
1 1 1 1 338 19,7
0,3 0,3 0,3 0,3 100,0
5 3 1 329 19,2
1,5 0,9 0,3 100,0
4 1 1 330 17,9
1,2 0,3 0,3 100,0
_ — _ _ _ 266 7,8
100,0
— _ _ _ 116 4,0
100,0
— _ _ 180 7,0
, 100,0
— _ __ _ 301 11,7
100,0
;
28 16 9 8 9 3911
0,7 0,4 0,2 0,2 0,2 100,0
5
moodustamise kestusele, esimesest munast enamasti hiljem, nii et munemisakt nihkub iga järgneva munemisaktiga ikka rohkem õhtu-
S u B p o o i B u n u i
CM —
'JS u a .ii! nSo>[ o /0 э ^ п п и п ш - - . v,\ - i
tundidele. Näiteks kui kana muneb kell 8, siis järgmisel päeval sama kana muneb juba peale kella 8, näiteiks kell 9, edasi järgmisel
päevaJ juba kell 10 jne. Kui munemisakt toimub peale kella 16, siis järg
misel päeval kana enam ei mune ja tekib kahe munemistsükli vahe
aeg ehk paus. Pausi pikkus on mõjustatav mitmesugustest asjaoludest, nagu pidamistingimusist, söötmisest, sulgimisest, hautamiskihust jt., kuid minimaalne aeg viimasest munemisest kuni järgmise ovulatsioo
nini pausi korral võib kesta W a r r e n ’i ja S c o t t ’i (1— 1936*) järgi 15,5 tundi.
Munemistsükli pikkus on õige varieeruv üksikutel kanadel nii eri oludes kui ka indiviidipärasielt. TRÜ Väikelooma- ja Linnukasvatuse Katsejaamas tehtud tähelepanekuil 44 noore leghorni kana juures ilm
nes, et noored kanad, kui nad alles hakkavad munema, munevad ena
masti 1-^2-munaliste tsüklitena. Hiljem, kana vananedes ja toodangu suurenedes, väheneb õige järjekindlalt 1— 2-munaliste tsüklitena mune
mine. Üldiselt ilmnes vastuproportsionaalne nähtus munemisintensiiv- suse ja lühikeste munemistsüklite esinemise vahel, ehk teisiti, mida intensiivsemalt kanad munesid, seda vähem esines ka 1—2-munalisi munemistsükleid. Toodut demonstreerivad tabel nr. 1 ja joon. 1. Tabeli arvudest ilmneb veel peale nimetatu, et leghorni kanad munevad kõige sagedamini 2— 3-munaliste tsüklitena; säärase pikkusega munemistsük- ieid esines keskmiselt esimese 14 munemiskuu jooksul kogu tsüklite arvust 56,5%; 6- ja rohkemamunalisi tsükleid oli aga ainult 4,0% kogu tsüklite arvust. Pikim munemistsükkel, mida nimetatud katsejaamas tähele panna võis, oli 24-munaline. Nähtavasti leghorni kanadel too
dust palju pikemaid munemistsükleid ei esine, sest ka amegriklase A t w o o d ’i (2, lk. 201— 1932) tähelepanekuil on olnud pikim mune
mistsükkel toodud arvule kaunis lähedane, nimelt 26-munaline.
Tsükli pikkus oleneb W a r r e n’i ja S с о t t’i (1— 1936) järgi ajast, mida kana tarvitab muna moodustamiseks. On muna arenemine niihästi oviduktis kui ka munasarjas kiire, siis kujuneb munemistsük
kel pikertiaks kui aeglasema arenemise korral. Munemistsükli pikkust mõjustab peamiselt muna arenemise aeg oviduktis, kuna aeg munemi
sest kuni järgmise ovulatsioonini võib kesta Scott’i ja Warren’i (3— 1937) järgi ainult kuni 54 minutit. Pearl’i ja Curtis’e (4— 1930) järgi on munemisakt ja ovulatsioon ligikaudu sünkroonsed.
* Kasutatud andmete päritoluallika — teose number kirjandusloetelus ja teose ilmumisaasta.
7
Muna arenemine kana oviduktis võtab aega üksikute autorite and
meil järgmiselt:
A u t o r M u n a a ren em in e o v id u k tis
T eh v e r, J. 1934 (5, lk. 123) u m b es 22 tu n d i
C rzim ek, B. 1934 (6, lk. 18) 20— 24 tu n d i
W a r r e n j a S co tt 1934 (7 , lk. 73) c a 25 tu n d i
S co tt j a W a r r e n 1936 (3 ) lig i 27 tu n d i
Munemisaktide vahe tundides
Munemisaktid
J o o n . 2. M unem isaiktide a ja lin e v a h e tu n d id e s e rin e v a p ik k u s e g a m u n e m is ts ü k lite s .
8
mkli
T a b e l nr. 2.
Munemisaktide keskmine ajaline ralie tumlides erineva pikkusega niunemistsiikliles.
(S u lg u d e s a rv u d n ä ita v a d m u n e m is a k tid e v a h e k õ ik u m is e u la tu s t tu n d id e s .)
1—2 2 - 3 3— 4 4 — 5 5 — 6 6 - 7 8- 9 — 10
M u n e m i s a k t i a j a l i n e v a h e t u n d i d e s
2 100 27,9 27,9
( 2 5 ,5 - 3 0 ,3 )
3 100 26,6 27,4 27,0
(24 ,5 — 28,5) (25,5— 29,0)
4 100 26,2 25,8 26,6 26,2
(23,5— 28,0) ( 2 4 ,0 - 2 8 ,0 ) (2 3 ,0 — 28,0)
5 75 26,1 25,3 25,4 26,3 25,8
(2 4 ,0 — 27,5) (24,0— 27,0) (2 4 ,0 — 29,0) ( 2 4 ,0 - 2 8 ,0 )
6 43 25,9 25,2 24,7 25,1 26,0 25,4
(24 ,0 — 28,0) (2 3 ,5 — 27,0) ( 2 3 ,5 - 2 6 ,0 ) (23,0— 27,0) (2 4 ,0 — 28,0)
7 16 25,6 25,1 24,5 24,5 25,3 26,0 25,2
(24,5— 27,0) (23,5— 26,5) (2 3 ,0 — 25,0) (2 3 ,0 — 26,0) (2 4 ,0 — 27,0) (24 ,0 — 28,0)
8 9 25,7 25,5 • 24,8 23,5 23,7 25,3 26,5 25,0
( 2 5 ,0 - 2 7 ,0 ) (24 ,5 — 28,0) ( 2 3 ,0 - 2 6 ,5 ) (18 ,0 — 26,0) (19,0 - 2 5 ,5 ) (24 ,0 — 27,0) ( 2 5 ,5 - 2 8 ,5 )
9 5 26,0 24,9 24,7 22,4 24,7 24,7 24,9 26,8 24,9
(25 ,5 — 27,0) (23 ,5 — 26,5) (2 3 ,0 — 27,0) ( 1 6 ,0 - 2 5 ,0 ) (2 4 ,0 — 25,5) (2 4 ,0 — 26,0) ( 2 3 ,0 - 2 7 ,0 ) (26 ,0 — 28,0)
10 5 25,5 25,1 24,7 24,7 23,2 24,2 24,1 24,4 25,4 24,6
(25 ,0 — 26,0) (23,5— 25,5) (2 4 ,5 — 25,5) (2 4 ,0 — 25,0) (2 0 ,5 — 24,5) (2 3 ,5 — 25,0) (23 ,5 — 24,5) (2 4 ,0 — 25,0) (2 4 ,5 — 26,0)
K e sk m . m u n e m is a k ti v a h e tu n d id e s
Toodust näeme, et iga uurija on käsiteldava küsimuse kohta saa
nud erinevad tulemused. Arvestades asjaolu, et ovulatsioon toimub munemisaktiga ligikaudu üheaegselt või veidi hiljem, on võimalik muna arenemise aega oviduktis mõõta ka sel teel, kui teha kindlaks kontroll- pesade abil igakordne munemisakt. Viimaste fikseerimisel saadakse kätte ajavahemik, mis kulub ühest munemisaktist teiseni, milline võr
dub ligikaudu ka muna arenemise ajaga oviduktis.
M unem isaktide vahe tundides
m unem istsükkel
J oon . 3. M u n em isa k tid e k esk m in e a ja lin e v a h e tu n d id e s erin e v a piikkusega m u n s - m istsiik lites.
Käesolevate ridade kirjutaja on Väikelooma- ja Linnukasvatuse Katsejaamas pikemat aega jälginud ülaltähendatud viisil üksikute kanade munemise kellaaegu Ь— 1 tunni täpsusega valgetel leghorni kana
del. Selle vaatluse tulemused on kokku võetud tabelis nr. 2. ja joon. 2 ja 3. Neist andmeist selgub, et munemisaktide ajaline vahe kõigub munemistsüklis õige suurtes piirides, ja nimelt 16,0— 30,3 tunni vahel.
Üldiselt võib tähendada, et mida pikem on munemistsükkel, seda lühem on keskmiselt munemisaktide ajaline vahe tundides. Ühes teatava
10
pikkusega munemistsüklis pole kogu tsükli ulatuses munemisaktide vahe tundides ühtlane, vaid ilmneb õige kindel reeglipärane munemisaktide vahe pikkuse muutus. Pikemad ajavahemikud ühest munemisaktist teiseni on üldiselt tsükli esimestel ja viimastel munadel, kuna tsükli keskpaigas on munemisaktide vahe keskmiselt kõige lühem. Munemis
aktide ajaline vahe 2- kuni 7-munalistes munemistsüklites ei ulatu keskmiselt kogu tsükli ulatuses alla 24 tunni. Pikkades, 8- ja rohkema- munalistes tsüklites aga ilmneb, et tsükli keskpaigas on munemisaktide vahed keskmiselt ailla 24 tunni pikad. Säärane nähtus on arvatavasti tingitud sellest, et pikad munemistsuklid tekivad osaliselt ka kahe või mitme munemistsükli liitumise teel, mille tõttu võib üksikute munemis
aktide vahe langeda isegi 16,0 tunnini. Kahe tsükli liitumine on märga
tav sellest, kui eelmise tsükli viimane muna munetakse näiteks kell 13.00 ja järgmisel päeval muneb sama kana hommikul vara, näiteks kell 6.00;
nii kujuneb munemisaktide vahe käesoleval juhul ainult 17-tunniseks, Loomulikult peab iga munemisega munemisakt nihkuma, nagu eespool tähendatud, ikka rohkem õhtutundidele.
Tuleb veel tähendada, et aja pikkus ühest munemisaktist teiseni on ka indiviidipäraselt erinev üksikutel kanadel, samuti ka ühel ja samal kanal eri muna moodustamisel. Kanad, kelledel on aeg ühest munemisest teiseni lühike, moodustavad pikemaid munemistsükleid kui need, kelledel nimetatud aeg on pikem.
Nagu eespool tähendatud, peaks munemistsüklis munemisaktide vahe ligikaudu võrduma ka muna arenemisajaga oviduktis. Seega oleks loomulik, et kõik-see, mis on öeldud munemisaktide ajalise vahe kohta, kehtib ka muna arenemisaja kohta oviduktis. Nii peaks siis muna are- nemisaeg oviduktis kõikuma õige laiades piirides, millega näib olevat seletatav ka asjaolu, et eeltoodud autorid saavad muna arenemisaja kohta oviduktis erinevaid andmeid, kuna nähtavasti on tarvitatud vähest uurimismaterjali.
Siin kirjeldatud munemistsükkel esineb tüüpiliselt ainult kanadel.
Meil kasvatatavail teistel kodulindudel pole kanadele omast tsüklilisx munemist nii selgelt märgata.
Kalkun näiteks muneb hooajaliselt varakevadel ja suvel, mil ta võib muneda 20 ja rohkem muna pidevalt, ühtegi päeva vahele jätmata.
Sellele järgneb siis hautamiskihu. Teinekord võib ka kalkuni munemis- periood koosneda üksikutest mmnemistsüklitest, kuid seejuures tavali
selt ei ilmne kanale omast munemisaktide kellaaegade muutust.
11
Haned munevad harilikult üle päeva või jällegi mitmepäevaste puhkeaegade järel. Esitatud põhjusel ei saa siin kanale omast tsüklilist munemist fikseerida.
Pardid munevad munemishooajal tsükliliselt, kuid munemisakt toi
mub tavaliselt hommikul vara, enamasti ligikaudu ühel ja samal kella
ajal. Pikkades munemistsüklites (üle 10-munalistes) ilmneb, et tsükli viimased munad munetakse juba keskpäeval või õhtupoolikul, millele siis järgneb ühe- või mitmepäevane paus. Partidel on munemisaktide vahe kogu munemistsüklis, välja arvatud tsükli lõpuosa, ca 24 tundi-
2. Tsüklilisest munemisest tingitud munaraskjise muutuvusi.
\
Nagu eespool mainitud, järgneb igale munemistsüklile kanadel pikem või lühem munemispaus. Füsioloogilistel kaalutlustel on põh
just arvata, et pausi järgsed munad ehk munemistsükli algul munetud munad peaksid olema keskmiselt raskemad kui tsükli lõpul munetud munad. Esitatud kaalutluste selgitamiseks tuleks mainida, et muna- juha ülesandeks on teatavasti ovaarist väljuva rebu katmine toite- ja kaitsekestadega (valgu, kahe kesta ja koorega, mille tekitajaiks on munajuha valguosa, kitsus ja emaka limaskestas asetsevad näärmed).
Pausiajal seisavad nimetatud näärmed pikemat või lühemat aega tege
vuseta, saades seega puhata ja muutuda funktsioonivõimelisemaks kui munemistsükli lõpul, mil vastavad näärmed pideva funktsioneerimise tõttu on kurnatud. Loomulikult peaksid funktsioonivõimelisemad näär
med produtseerima samaaegselt suuremal määral sekreeti (s. o. muna
valget resp. koort) ja põhjustama raskemaid mune kui munemistsükli lõpul peale näärmete pikemaajalist pidevat tegevust. Esitatud kaalut
lus peaks olema arusaadav ja põhjendatud siis, kui kana on täies mune- mishoos. Kui kahe munemistsükli vaheaeg ehk paus .muutub pikaks, tekib munemisperioodi vaheaeg ja munajuha asetub puhkavasse sei
sundisse, mis ilmneb tema dimensioonide mitmekordses vähenemises.
Kui niisuguse munemisperioodi vaheaja läbielanud kana hakkab munele, siis võiks loota, et tsükli esimesed munad on kergemad kui hilisemad, kuna niihästi munajuhanäärmed kui ka teised sugunäärmed pole uuesti tegevusse astumisel jõudnud kõrgfunktsiooniks ette valmistuda.
Et munemisperioodi vaheaegu on kana elus võrdlemisi vähe, võrreldes munemistsüklite vaheaegadega, siis ei tohiks munemisperioodi vaheaja järgsete tsüklite esimeste kergemate munade mõju olla oluline munemis
tsükli esimeste munade keskmisele raskusele.
12
Eeltoodud teoreetilised kaalutlused lubavad arvata, et munaras- kus võiks olla teataval määral mõjustatav tsüklilisest munemisest resp.
tsüklilisest munajuhanäärmete tegevusest, mis peaks põhjustama mune- mistsükli algul keskmiselt raskemaid ja lõpul kergemaid mune. Et mune- mistsükkel algab hommikutundidel ja lõpeb õhtutundidel, siis peaks ka hommikutundidel munetud munad olema raskemad kui õhtutundidel munetud munad.
Vastavaist eksaktseist uurimustest kõnesoleva nähtuse kohta on käesoleva ridade kirjutajal kasutada olnud literatuuris ainult jaapan
lase S h i b a t a (8— 1933) tööd. Nimetatud autor leidis, et hommiku
tundidel munetud munadel on rebu, munavalge ja koore raskus keskmi
selt suuremad kui keskpäeval munetud munadel, ja nimelt järgmiselt:
Munemise Rebu Munavalge Munakoor'
kellaaeg g g
Kella 7— 8 17,66 32,59 6,35
„ 12— 13i 16,11 30,19 5,92
Nii näeme, et Shibata andmetel peaks hommikutundidel munetud muna olema keskmiselt 4,38 g raskem kui keskpäeval munetud muna.
Esitatud andmete saamiseks oli Shibatal kasutada ainult 63— 97 muna, mispärast toodud andmete üldistamine pole õigustatud, kuna uuritav materjal osutub selleks liiga väheseks.
Käesolevate ridade kirjutajal oli võimalus uurida nimetatud muna- raskuse muutuvust üksikutel kanadel TRÜ Väikelooma- ja Linnukas
vatuse Katsejaamas. Uurimise materjaliks kasutati 44 noort valget leghorni kana, kes olid vaatluse all terve aasta (365 päeva) ja munesid sel ajal kokku 8491 muna koguraskusega 505,7 kg. Vaatlusaluste kanade munemist kontrolliti pidevalt kontrollpesade abil kella 6-st kuni kella 15-ni iga J— 1 tunni tagant. Iga munetud muna kaaluti ,,Rictus“ -muna- kaaluga 1,0 g täpsusega ja märgiti vastavale munemislehele ühes munemise kellaajaga.
Munaraskuse muutuvuse uurimiseks jaotati päeva pikkus, õigemini päevane munemisaeg, viide faasi järgnevalt:
kuni kella 8.00 — I faas kella 8,01— 10.00 — II faas
„ 10.01— 12.00 — III faas
„ 12.01— 14.00 — IV faas
„ 14.01 ja hiljem — V faas
Üksikute kanade uurimisel ilmnes, et eri raskusega munade prot
sent eri päevafaasidel on indiviidipäraselt kõikuv. Kuid esineb kindel
tendents, et hommikutundidel munetakse suurem protsent raskemaid mune kui õhtupoolikul. Nii näiteks munes kana nr. 168 aasta jooksui päeva I faasil 58 muna, millest 77,6% oli' üle 65 g raskusega, kuna päeva V faasil munes sama kana üle 65 g raskusega mune ainult 28,6%.
Edasi kana nr. 140 on päeva I faasil munetud munadest munenud üle b5 g raskusega mune 65,7%, kuna päeva V faasil pole nimetatud raskusega mune üldse munenud. Ligikaudu niisamasugune muna- raskuse erinevus hommiku- ja õhtupoolikul munetud munadel esines eranditult kõigil uuritud kanadel.
Üksikute kanade munaraskuse protsendilise muutuvuse kohta võib mainida, et päeva I faasil munesid uuritud kanadest kõik, s. o. 100% ,
suhteliselt raskemaid mune kui päeva V faasil päeva II f. munes 1, s. o. 2,3%,
13,6! suhteliselt kergemaid mune kui päevar V faasil päeva III f. munesid 6, ,,
päeva IV f. „ 11, „ 25,0%,
Seega näeme, et suhteliselt raskemate munade munemise võima
lus on kõige suurem hommikutundidel, ja see võimalus muutub seda väiksemaks, mida enam õhtupoolikule nihkub munemine.
T a b e l nr. 3.
Uuritud kanade aastase munatoodangu jagunemine munaraskuse ja päevafaaside
järgi.
M ii n a d e r a s 1 u s e r ü h m a d
K okku m u n e 50 g ja
k e r g e m
51 — 55 S
5 6 - 6 0 ö
6 1— 65 Öo*
66— 70 crь
71 ja ra sk em
I fa a s
M unade a rv 37 232 598 481 235 58 1641
0//0 2,3 14,2 36,4 29,3 14,3 3,5 100,0
II fa a s
M unade a rv 64 340 753 603 276 40 2076
% 3,1 16,4 36,3 29,0 13,0 1,9 100,0
III fa a s
M unade arv 91 420 700 536 201 22 1970
°//0 4,6 21,4 35,5 27,2 10,2 1Д 100,0
IV fa a s •
M unade arv 90 360 678 436 168 17 1749
°//0 5,1 20,6 38,8 24,9 9,6 1,0 100,0
V fa a s
M u nade a rv 64 225 436 252 74 4 1055
0/'0 6,1 21,3 41,3 23,9 7,0 0,3 100,0
K okku m u n e 346 1577 3165 2308 954 141 8491
% 4,1 18,6 37,2 27,2 11,2 1,7 100,0
14
•Vo Muna raskuse rühmad
Uuritud kanade munaraskust rühmitatult eri päevafaasidele näita
vad joonis 4 ja tabel nr. 3.
Päevafaasid
J oon . 4. U u r itu d k a n a d e a a s ta s e m u n a to o d a n g u ja g u n e m in e m u n a ra s k u se j a p ä e v a fa a s id e jä r g i.
Toodud andmeist ilmneb, et uuritud kanad on nii absoluutselt kui ka suhteliselt kõige suuremal määral raskemaid mune munenud päeva I faasil, s. o. hommikutundidel. Mida hiljem kana on munenud, seda vähem on munetud raskemaid mune. Kui pidada rasketeks munadeks üle 60 g raskusega mune, siis munesid uuritud kanad sääraseid mune
päeva I faasil 47,1%
II „ 44,2%
III „ 38,5%
IV „ 35,5%
V „ 31,2%
15
Eeltoodule vastupidine tendents ilmneb, võrreldes kergemate munade esinemist üksikutel päevafaasidel. Kui pidada kergeteks muna
deks 55 g ja vähema raskusega mune, siis munesid uuritud kanad sääraseid mune
päeva I faasil 16,5%
„ II „ 19,5%
„ III „ 26,0%
„ IV „ 25,7%
» V „ 27,4%
Seega munevad kanad keskmiselt hommikutundidel, s. o. kell 8.00 ja enne seda, kõige vähemal määral kergeid mune ja kõige suuremal määral raskeid mune.
Keskmise absoluutse munaraskuse muutuvuse uurimisel üksikutel kanadel eri päevafaasidel ilmnes, et kõik uuritud kanad (arvult 44) on eranditult munenud päeva esimesel faasil raskemaid mune kui päeva viiendal faasil. Muna keskmine raskus üksikutel kanadel on olnud päeva I faasil 0,1— 5,0 g ehk 0,2— 10% raskem kui päeva V faasil. Esimeste päevafaaside ja V päevafaasi aasta keskmise muna
raskuse erinevate vahede sagedust uuritud kanadel demonstreeri)}
tabel nr. 4.
T a b e l nr. 4.
Uuritud kanade jagunemine esimeste päevafaaside ja Y päevafaasi keskmise munaraskuse vahe suurusriihmadesse.
E sim este p ä e v a fa a sid e ja V p ä e v a fa a s i k e sk m ise m u n a r a s k u se v a h e su u ru srü h m a d
— 1,9 ku n i - 0 , 1
g
0,0 ku n i 1,0 C5cr
1,1 ku n i 2,0 . g
2,1 k u n i 3,0 crÖ
3,1 k u ni 4,0
g
4,1 k u ni 5,0
Öcr
I faa s
K a n a d e a rv —* 6 15 16 5 2
% 13,6 34,1 36,4 11,4 4,5
II faas 70,5%
K a n a d e a rv 3 9 16 9 6 1
% 6,8 20,4 36,4 20,4 13,6 2,4
III fa a s 56,8%
K a n a d e arv 7 17 15 5 — —
% 15,9 38,6 34,1 11,4
IV fa a s 72,7%
K a n a d e a r v 10 19 9 6
% 22,7 43,2 20,5 13,6
6 5 ,9 %
16
Tabelist nähtub, et päeva I faasil on 70,5% uuritud kanadest munenud 1,1— 3,0 g raskemaid mune kui V faasil. Päeva II faasil aga munes eelnimetatud raskusega mune 56,8% kanadest, seega 13,7%
vähem. Ülejäänud III ja IV päevafaasil munesid uuritud kanadest vastavalt 72,7% 0,0 kuni 2,0 g ja 65,9% — 1,9 kuni 1,0 g raskemaid
Munaraskus S
Päevafaasid
J oon . 5. A a s t a k esk m in e m u n a ra sk u s ieiri p ä e v a fa a s id e l j a selle v õ rd lu s k o g u a a s ta to o d a n g u kesikmise m unaraisikusega.
mune kui V faasil. Seejuures nähtub tabelist, et kui üksikute kanade I ja II faasi aasta keskmiste munaraskuste seas esineb peaaegu võrd
selt V faasi keskmistest üle 3,1 g raskemaid, siis III ja IV faasi kesk
miste seas nii raskeid üldse enam ei esine.
17
T a b e l nr. 5.
Kõigi uuritud kanade keskmine, munaraskus eri päevafaasidel on toodud järgnevas tabelis (tabel nr. 5).
Keskmine munaraskus eri päevafaasidel.
P ä eva - fa a s
M unade a rv
M unade ra sk u s
g
K e s k m in e m u n a r a s k u s St > II 0 0
K esk m . = 100
I 1641 99566 60,7 103,9 101,8
II 2076 124852 60,1 102,9 100,8
III 1970 116484 59,1 101,2 99,2
IV 1749 103209 59,0 101,0 99,0
V 1055 61587 58,4 100,0 98,0
K okku 8491 505698 _ _ _
k eskm . 53,6 100,0
Eri päevafaasidel munetud munade keskmise raskuse võrdlemisel selgub, et päeva I faasi keskmine munaraskus on kõige suurem. Mida rohkem õhtutundidele munemisaeg nihkub (II, III, IV ja V faas), seda kergemaks muutub ka keskmine munaraskus. Nii näeme, et päeva II f. on muna keskm. raskus 0,6 g kergem kui päeva I faasil
>> Ш >» >> >> >> »» 1»6 ,, ,, >> >, >> ,,
IV 17
99 A * 99 99 9 9 99 99 x 99 У9 99 99 9 } 99 99
V 9 4
99 V 99 97 99 99 99 99 yy 9, f y J9 j y
Kui nüüd edasi võrrelda kogu uuritud kanakarja keskmist muna- raskust eri päevafaasidel munetud munade keskmise raskusega, siis ilmneb, et karja keskmine munaraskus on kõige lähemal nende munade raskusele, mis on munetud päeva II ja III faasil, s. o. kella 8.00 kuni 12.00. Enne kella 8 munetud munad 011 keskmiselt ca 2% raskemad ja peale kella 14 munetud munad 2% kergemad kui karja keskmine munaraskus.
Lõpuks võib mainida, et eeltoodud uurimuse andmed ühtivad ligi
kaudu eespoolmainitud Shibata poolt avaldatud andmetega. Nagu tähendatud, leidis nimetatud autor, et hommikutundidel munevad kanad keskmiselt 4,38 g raskemaid mune kui keskpäeval. Käesolevas töös osutub agä hommikutundidel munetud muna keskmine raskus 2,3 g raskemaks kui õhtupoolikul munetud muna oma. Nii näeme, et võrreldavais andmeis on absoluutsetes arvudes küll teatav kvantitatiivne erinevus, kuid munaraskuse muutuvus on mõlemail andmeil ühtiv.
18
Eeltoodud munaraskuse vahede kvantitatiivne erinevus on täiesti loomulik, kui arvestada asjaolu, et käesolevate ridade kirjutaja uuri
mus on tehtud kodumaal valge leghorni 8491 kanamuna uurimise põh
jal, kuna Shibata uurimus on tehtud Jaapanis ja selleks on kasutatud ainult 63— 97 muna.
3. Munemistsükli pikkuse mõju toodangule.
Nagu eespool mainitud, mõistetakse munemistsükli pikkuse all seda munade arvu, mis kana on munenud pidevalt ühtegi päeva vahele jätmata. On üsna loomulik ja arusaadav arvulise materjalita, et pika munemistsükliga ja lühikese munemispausiga kanad on kõrge- toodangulised, vähemalt vaatlusmomendil. A t w o o d (9— 1929) leiab, et paremad munejad on harilikult need, kelledel on lühikene munemis- paus kahe munemistsükli vahel. Munemistsükkel ei mõjusta muna
toodangut mitte üksnes kvantitatiivselt, vaid haudemuna seisukohalt ka kvalitatiivselt. Nii leiab F u n k (10— 1939), et ühemunalistest mune- mistsüklitest pärinevad munad on keskmiselt halvema kooruvusega kui 2— 6-munalistest munemistsüklitest pärinevad munad. Ka munade eos
tus on pikemate munemistsükiitega kanadel parem kui üksikuid mune munejatel. Ühe ja sama kana puhul näitasid uurimused, et muna eostus ja kooruvus on pikemate munemistsüklite korral paremad kui üksikute munade munemisel.
T a b e l nr. 6.
Uuritud kanade (72 kana) jaanuarikuu pikim munemistsükkel ja aastane muna
toodang-.
A a s ta to o d a n g
P ikim ja a n u a r ik u u m u n em istsü k k el
2 -m u n a lin e 3 — 4 -m u n a l. 5 — 6-m un al. 7- j a roh k em a m . K anad e
a rv %
K a n a d e a rv %
K a n a d e
a rv 0/
-'O
K a n a d e
a rv %
125 m. ja vä h em 3 100,0 3 10,0 0 9,5 — —
126— 150 m u n a — _ 2 6,7 1 4,8 1 5,6
151 — 175 „ — — 6 20,0 6 28,6 2 11,1
1 7 6 - 2 0 0 „ _ _ 13 43,3 3 14,3 6 33,3
201 m. ja roh k em — — 6 20,0 9 42,8 9 50,0
K ok k u 3 100,0 30 100,0 21 100,0 18 100,0
K eskm in e a a s t a
to o d a n g tk. . 120,7 179,5 189,7 204,1
°//0 100,0 148,7 157,2 169,1
2* 19
Iseküsimus aga on, kas on võimalik ennustada kana jõudlust mune
mistsükli pikkuse järgi. Kas omavad kanad, kes alustavad munemist pikkade munemistsüklitega, paremat jõudlust kui kanad, kes alustavad munemist lühikeste munemistsüklitega? Esitatud küsimust on uurinud käesolevate ridade kirjutaja TRÜ Väikelooma- ja Linnukasvatuse Katse
jaamas, kus vaatlusobjektidena oli võimalik kasutada ühesugustes pidamis- ja söötmistingimustes 72 noort leghorni ja rood-ailendi kana.
Et nimetatud katsejaamas hakkasid noored kanad vaatlusajal munema novembris ja detsembris ning olid jaanuaris ja veebruaris kõik täies munemishoos, siis võeti uurimise alla küsimus, kas on võimalik jaanu
arikuu pikima munemistsükli järgi ennustada kana edaspidist jõudlust.
Tabelis nr. 6 on toodud andmeid jaanuarikuu pikima munemistsükli kohta ja vastavad kanade aastatoodangud, kusjuures aastatoodang on arvestatud 1. jaanuarist kuni, järgmise aasta 1. jaanuarini.
Nagu tabeli andmeist ilmneb, on lühikese, s. o. kahemunalise pikima jaanuarikuu munemistsükliga kanad olnud kõik eranditult hal
vad munejad (aastane toodang 125 muna ja vähem, keskmiselt 120,7 muna).
3- kuni 4-munalise jaanuarikuu pikima munemistsükliga kanad on andnud juba paremaid toodanguid. Säärastest kanadest oli 20% neid, kes munesid aasta jooksul üle 200 muna. Üldiselt näeme, et pikema jaanuarikuu munemistsükliga kanade seas o n , esinenud suurem % sääraseid, kes on munenud aastas üle 200 muna. Nii on munenud kana
dest, kelle jaanuarikuu pikim munemistsükkel on olnud 5- kuni 6-muna- line, 42,8% üle 200 muna aastas, ja veel pikema munemistsükliga kanadest on munenud 50% üle 200 muna aastas. Madalatoodangulisi kanu esines rohkem kanade seas, kelle pikim jaanuarikuu munemis
tsükkel oli lühem. Nii ei esine uuritavate kanade seas, kelle pikim munemistsükkel on olnud jaanuarikuus 7- ja rohkemamunaline, ühtegi säärast kana, kelle aastatoodang oleks olnud alla 125 muna, küll aga esineb nimetatud toodanguga kanu 100-protsendiliselt 2-munalise pikima jaanuarikuu munemistsükliga kanade seas. Ka keskmiselt on osutunud uuritavate kanade jõudlus seda paremaks, mida pikem on olnud pikim jaanuarikuu munemistsükkel. Pika munemistsükliga kana
del (7 ja rohkem muna) on olnud keskmine aastatoodang 204,1 muna, mis on 69,1% suurem kui lühikese (2-munalise) pikima munemistsük- liga kanadel.
20
Nagu näeme, on munemistsükli pikkusega seoses kana jõudlus.
Parema jõudlusega kanadel on munemise algul enamasti pikem mune
mistsükkel kui madalatoodangulistel kanadel ja vastupidi: halva jõud
lusega kanad on munemise algul enamasti lühikese munemistsükliga.
Kasutatud kirjandus.
1. W a r r e n , D. C., a nd H. M. S c o t t, P h y s io lo g ic a l F a c t o r s in flu e n c in g th e Raite o f E g g ' F o r m a tio n in th e D o m e s tic H en , I. a g r ic u lt. R es. 51r, 1935.
Z iich tim g s'k u n d e, 1936. L k. 254.
2. J u 11, A . М ., P o u lt r y B i'eed in g . N e w Y o r k , J o h n W ile y & S on s, In c. 1932.
3. S c o t t . H . М ., a n d W a r r e n,, I n flu e n c e o f o v u la tio n r a te on th e te n d e n cy o f th e fo w l t o p r o d u c e e g g s clu ch e. P o u lt r y S cien ce. B d. 5, 1936. A r c h iv f ü r G e flü g e l-
ku nde, 1937. L k . 203.
4. T e h v e r , J ., K a n a ovidulkti eh itu sest ü h en d u ses te m a fu n k ts io o n ig a . E e s t i L o o m a a r s tlik R in g v a a d e , 1930. L k . 85.
5. T e h v e r , J., K o d u lo o m a d e ainatoom ia. T a r t u , 1934.
6. G r z i m e k, B ,, D a s E ie rb u ch . E in H a n d b u ch f ü r E ie r fa c h le u t e , K en n - zeic h n u n g s ste lle n u n d G e flü g e lz ü c h te r . B e r lin , 1934.
7. W la r r e n, D . C., and W . ÜVI. S с o t t, O v u la tio n in th e d o m e s tic h en. I n te r n a tio n a l R e v ie w o f P o u lt r y S cien ce. T o m e I X . 1936. N o 1 /2 .
8. S h i b a t a, S., Ü b e r die O v u la tio n b e im H a u sh u h n . J a p a n isc h e Z e it s c h r if t, 1932. A r c h iv f ü r G e flü g e lk u n d e , 1933. L k . 148.
9. A t w o o d , H ., O b s e rv a tio n s c o n c e r n in g th e tim e f a c t o r in e g g p r o d u c tio n . P o u lt r y S cien ce. B d. 8, 1929.
10. F u n к , E . М ., T h e re la tio n o f size o f clu tch a n d p r o s it io n o f th e e g g in th e ch lu tch t o h a t c h in g resu lts. P o u lt r y S cien ce. V o l. X V I I I , N r . 5. A r c h iv f ü r G e flü g e lk u n d e , 1939. L k. 387.
21
Цикличность яйцекладки у кур и обусловленные ею изменения в яичном производстве.
Р е з ю м е .
На основании наблюдений, проведённых опытной станцией мелкого животноводства и птицеводства Тартуского Госуниверси- тета Эстонской ССР, целью которых было установить картину цик
личности, имеющей место в период несения яиц курами, и обуслов
ленных ею естественных изменений в яичном производстве, можно резюмировать следующее.
1. Цикл яйцекладки начинается всегда несением яйца в утрен
ние часы, причём последующие яйца, в соответствии с про
должительностью образования яйца, откладываются обычно в более поздние часы дня сравнительно с предыдущими, так что акт кладки отодвигается с каждым разом всё более на вечерние часы. Когда акт кладки имеет место после 15 часов, то на следующий день курица уже не несётся, п образуется пауза между двумя циклами яйцекладки.
2. Чем интенсивнее несутся куры, тем меньше наблюдается циклов в 1-2 яйца. Вообще, в большинстве случаев, лег- хорны несутся циклами в 2-3 яйца.
3. Промежуток времени между актами кладки колеблется в.
одном цикле в пределах 16,0— 30,3 часов. Чем длиннее цикл кладки, тем короче в среднем пауза между актами кладки.
Более длинные промежутки времени от одного акта кладки до другого наблюдаются обычно в начале и в конце цикла, тогда как в середине цикла пауза в часах между актами кладки бывает в среднем наименьшей.
4. В утренние часы куры откладывают в среднем более тяжё
лые яйца, чем в вечернее время. Детальный анализ годового яйцепроизводства 44 кур показал, что средний , вес яйца у отдельных кур был в I фазу дня (т. е. в 8 часов утра и раньше) на 0,1— 5,0 гр., или на 0,2 — 10,0% тяжелее, чем вес яиц, отложенных в вечернюю фазу (в 14,01 часов и позже). Чем более на вечерние часы отодвигается время кладки яиц курами, тем легче в весе становятся в среднем их яйца.
5. У кур с хорошей яйценоскостью в начале периода кладки в большинстве случаев цикл длиннее, чем у кур с плохой про
дуктивностью, и, наоборот, куры с плохой яйценоскостью имеют в начале кладки в большинстве случаев более корот
кий цикл.
22
SISUKORD.
L k . M u n em istsü k k el ja s e lle s t tin g itu d k a n a m u n a to o d a n g u m u u t u s i ... 3 1. M u n e m i s t s ü k k e l ... ... 3 2. T s ü k lilis e s t m u n e m is e s t tin g itu d m u n a r a s k u se m u u t u v u s i ... 12 3. M u n em istsü k li pikku se m õju to o d a n g u le . . • ... 1&
K a su ta tu d k i r j a n d u s ... .... ... 21 Р е з ю м е : Ц и к л и ч н ость я й ц ек л а д к и у к ур и обусл о в л е н н ы е ею и зм ен ен и я в
яи чн ом п р о и з в о д с т в е ... .... 2 2
2 3
1. trükk.
V a s tu ta v to im e ta ja E. L iik . T eh n ilin e to im e ta ja H. K oh u . K o rre k to rid M. K in dla m j a B. P r a v d in . L a d u m is e le a n tu d 14. V 46. T rü k k im ise le a n tu d 3. VII 46. P a b eri k a u s t 6 7 X 9 5 .7 i6 . T r ü k ip o o g n a id i y 2. A u to r ip o o g n a id 0,97. A r v e s t u s p o o g n a id 1.
MB 01635. L a o tih e d u s trpg. 38 4 00 . T ira a ž 2200. T r ü k ik o ja tellim u s n r. 808. T r ü k i
k o d a „H a n s H eid em a n n ", T artu, V a llik r a a v i t. 4. Hind rb l. 2,—
Ц- Р у у с , Ц и к л и ч н ость яй цекл адки у к ур и о б у сл ов л ен н ы е ею и зм е н е н и я в я и ч »
ном п р о и з в о д ст в е .
На э с т о н с к о м я зы к е. Э г о с и з д а т „Н а у ч н а я Л и т е р а т у р а ", Т а р ту.
Rbl. 2 .—
