PATOLOOGILISE FÜSIOLOOGIA ÕPPETABELID

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL

PATOLOOGILISE FÜSIOLOOGIA

ÕPPETABELID

T A R T U 1 9 7 4

T A R T U R I I K L I K Ö L I K O O L

T O L O O G I L I S E F Ü S I O L O O G I A Õ P P E T A B E L I D

M e t o o d i l i n e m a t e r j a l A r s t i t e a d u s k o n n a III k u r s u s e ü l i õ p i l a s t ele

Teine, täiend atu d v ä l j a a n n e

TARTO 1974

K o o s t a n u d . R. L o o g a

J R M k f t i ' j üTi kÜ i.

K t e r o t p p F H D N

• / » ..

I ' / ' / /' I 1 ' /

K innit at ud A r s t i t e a d u s k o n n a n õ u k o g u s 24. m a i l 1974. a.

E e s s õ n a

I-^ahe aa sta kogemused, m i s on t e kki n ud pä ra s t p a t o l o o gil i se f ü s i o l o o g i a õ p pet abel i t e esimese v ä lja a nde i lm u mis t 1972.a., on näidanud, et n i m e t a t u d õ p p e - met o odi l ine m a t e r j a l aitab o l u­

l i s e l t k aasa ü l i õ p i l a s t e i s e s e isv a le tööle j a p ü s i v a t e tead­

m i s t e omandamisele. T a on huvi p a k k u n u d k a teist e le k a t e e d r i ­ tele j a p r a k t i l i s t e l e arstidele.

Ü l alt o o d u oli aluseks p a t o l o o g i l i s e f ü s i o l o o g i a õpp e tab e ­ l i t e uue, täiendat ud v ä l j a a n d e ko ostamisel. L isatud on h u l k u u si tabexeid, m i s on v a h e p e a l k a s u ta m ise l e v õ e t u d p at ol o o g i l i s e f ü s i o l o o g i a ka te e d r i õ pp eprotsessis. V ä l j a on j ä e t u d m õ n i n g a d v a n a n e n u d s isuga tabelid. On p ü ü t u d v ä l t i ­ da tabelite ärato o m i s e tehnilisi vigu, m i s m õni n g a l m ä är a l es i ­ n e s i d esimeses väljaandes.

Ka p a t o l o o g i l i s e f ü s i o l o o g i a õ p pet abelite k ä e s o l e v v ä l j a ­ anne on m õ e l d u d kasut a m i s e k s p e a m i s e l t A r s t i t e a d u s k o n n a III k u r s u s e ü liõpilastele, et h õ l b u s t a d a neil loe n gut e l esitatud a n d met e p i d evat omanda m i s t ku rsuse jo ok su l j a etteval m ist u st eksamiks. Ta v a b a s t a b ü l i õ p i l a s e d v a j a dus e st j o o n i s t a d a ü m ber õ pp e tab el e id l o e n g u ajal või p ä r a s t seda. S e e g a h oit a kse kok ku ü liõ p i l a s t e aega, väldit ak se v õ i m a l i k e vigade tek k i mi st ümbe r - j oo ni s t a m i s e l j a - m i s kõige t äh ts am - lu u akse tingimused l o e n ­ g u k ä i g u k a t ke matuk s jälgimiseks.

Kahe a asta p r a k t i k a näitas, et ü l i õ p i l a s e d k a s u t a s i d oma töös pa to l o o g i l i s e f ü s i o l o o g i a tabelite k o g u m i k k u tervikuna.

A i nu lt väh esed l õikasid joo ni se id ko gum i kus t v ä l ­ j a j a k leep i s i d ne i d oma l o en gu ko ns pe kt id es se . S e d a asjaolu on a r v e sta t ud k ä e s o l e v a vä lj a a n d e puhul, ehkki p o l e v ä l i s t a ­ tud k a j o o nis te välja l õ i k a m i s e võimalus.

Et teha t abelite sisu a r u s a a d a v a m a k s ka a r s t i d e l e j a tei s ­ tele, kes ei v õ t a osa p a t o l o o g i l i s e f ü s i o l o o g i a loengutest, on k ä es ol ev a s v ä l j a a n d e s kõik j o o n i s e d va ru s t a t u d p e a l k i r j a d e g a j a kus vaja, tuuakse ka joo ni st el k a s u t a t u d l ü h e n d i t e seletus.

R i d a tabeleid on originaalsed, k o o s t a t u d ka a sa e g s e kirj a ndu s e ül d i s t a t u d a ndmete põhjal j a v õ i k s i d p a k k u d a huvi v a n e m a k u r ­ suse ü l i õ p ila stele j a a rs tidele h a igu s t e j a p a t o l o o g i l i s t e s e i ­ sundite p a t o f ü s i o l o o g i l i s t e m e h h a n i s m i d e g a tutvumi s el (tabelid 20x, 27, 32, 33, 49, 66x, 69, 79x, 88, 107, 107x, 107xx, 109, 113, 130x).

J o o n . 1 . Reflekeikaar.

J o o n . 2 . Sünaps.

JoonjJ. P u r a m i d a a l n e j a ekstrapüram i daa l ne süsteem.

J o o n .4 » Peaaj u koore f unktsionaalsed piirkonnad.

J o o n . 5 . F o i m a t i o reticularis.

- 4 -

2

- 5 -

Joon. 6. Vegetatiivne närvisüsteem.

- 6 -

Maks

- 7 -

Joon.7 .

J o o n . 8 . J o o n . 9 »

cc - tr. corticohypo t hal a mic u s;

hy - h y p o p h y s i s <■

m b - c o rp us m a m m i l are,

m s - ki u d kes k aju s se j a ajutüvesse, ос - c h i a s m a opticum.

p n - nucl. posterior.

p o - nucl. preopticus.

p v - nucl. paraventricularis*

so - nucl. supraopticus, tc - tu ber cinereum.

th - thalamus.

3V - v e n t r i c u l u s '3.

Li mb i l i n e süsteem.

S e l j a a j u n är vi juured.

Hypothalamus.

- 8 -

3 ^- 9-

J o o n , 1 0 . P e a a j u l a b i l õikamise e rinevad tasemed erinevate na r v i k e s k u s t e f u n k ts io on i uurimiseks.

J o o n . 1 1 » V is t s e r a a l s e j a parie ta al se v a l u tekkemehhanism.

J o o n . 12. Z ah ha r i n - H e a d i tsoonid.

J o o n . 13. P e a v a l u d e tüüpiline lokalisatsioon.

- 10 -

- 11 -

i2°Ed±?.. F a a s i l i s e d m u u t u s e d ü le pi ir ili s e p i d u r d u s e puhul.

J o o n . 15. B r o w n - S e q u a r d ’i sündroom.

J o o n . 1 6 . B a b i n s k i refleks.

J o o n . 17. Atetoos.

- 12 -

4 ^- 13 -

J o o n . 1 8 . Kesknärvisüsteemi, eisese k ret s ioo n inä ä rme t e ja teis te kudede p õ h i l i s e d regu l ato or se d suhted.

J o o n . 1 9 . H or mo o n i m i t m e k ü l g n e toime.

1 - s t i mu le er iv toime kudedele;

2 - p i d u r d a v toime si se se kret o ors e le näärmele, m i s antu d h o rm oo ni produ ts eer ib (Gland.A);

3 - stimu l eer i v või p id ur d a v toime teistele si se se kr et oo rs et el e näärmetele (Gland.B);

4 - stimu l eer i v v õ i p i d u r d a v toime teistele hormoonidele.

J o o n . 2 0 . H ü po fü üs i j a teiste sisesek r eto o rse t e nä ä rme t e (T.S.Gland.) omavahelised suhted, (Noole valge ots - hormooni p i d u r d a v toime; n oo l e m u s t ots - hormo o n i stimuleeriv toime.)

J o o n . 2 0 x . Horm oo ni to imemehhanism rak us ise st el e p r o t s e s s i ­ dele.

- 14 -

- 15 -

Joon. 21. 2 2 . 23.

W

Ü C iO K O l -

x q u w K t K г м / н я

5 ^- 17 -

J o o n . 2 4 . K a l t s i u m i j a f o sf a ati d e sisalduse m u u t u s e d veres p a r a t h o r m o o n i ü h e k o r d s e m a nus t a m i s e puhul.

J o o n . 25. Orga n i s m i p õhi a i n e v a h e t u s e m u u t u s e d p a r a s t türok- siini üheko r d set m a n u st am is t.

J o o n . 26. T ü r o k s i i n (tetrajoodtüroniin).

- 18 -

« O - o - f o f t

3 7 щ сх

'Jm m m ^ШЖ

Joon«27. Con ni e ü n dr o o m (primaarne aldosteronism). T e kk e ­ m ehha ni sm id .

J o o n . 2 9 . A n t i d i u r e et i lis e h o r m o o n i (ADH) toime diureesile n o rm a a l s e l j a hü p o f ü ü s e k t o o m i a g a katseloomadel.

J o o n . 3 0 . A d r e n o k o r t i k o t r o o p s e hormooni (AKTH) toime eosi- n o f i i l e e t e g r a nül o tsü ü tid e si s ald u sel e veres n o r ­ m a a l s e l (H) j a a d r e n e k to om ia ga (Л) katseloomadel.

- 20 -

эдоии1ЛЫ 1 H i ü B ö l m V •~-~Л 1 А л

80

40 JLnr__ •

T

7 f

L i

n 0 N 1Р И14. ч.

U

6 ^- 21 -

J o o n . 3 1 » Keh a k a a l u mu ut u s e d n ormaalsel j a h ü p ofü u sek t oom ia g a katseloomadel.

J o o n . 3 2 . Mikro t s i r k u l a to o rse p i irk o n n a funkt s ion a aln e ühik.

J o o n . 3 3 . Vee va h e t u s e m e h h a n i s m i d kapillaarides.

A - kapillaari arteri aa ln e ots.

V - kapill aa ri v en oo s n e ots.

Pc - v ererõhk kapillaarides.

5Tp - v e r e valkude onko otn e rõhk.

Pfil - filtratsiooni rõhk.

Яif - rakkudevahelise ruumi vedeli k u valkude o n k o o t ­ ne rõhk.

Pif - ra kk udevahelise ruumi ve del i k u rõhk.

Pr eab - vee tagasiresorptsiooni rõhk.

- 22 ^-

ВЕС Г

- 23 -

J o o n . 34» A i n e v a h e t u s e p õ h i l i s e d pro t s e s s i d r akk u d e s o ksü d at ­ siooni puhul.

J o o n . 3 5 . V e n o o s s e hüp er ee mi a tekkemehhanismid.

- 24 -

*

Ven. ä ra vo o lu ta k is tu s Verevoolu aeglustumin Vererõhu to u s kapin. ja veenul.

Kapill. ja veenul laienem.

H u p e rkapm a

n n

Hüpokseem ia 1 - - Z Hupoksia Ainevahetuse häired kudedes Kudede morfol.

kahjustus Sidekoe reaktsioon

J o o n , 3 6 . S oo jus ep r o d u k t s i o o n i j a k e h a t em p era t uur i m u u tus e d p a l a v i k u puhul.

J o o n . 3 7 » N a h a a l u s e koe vereringe.

J o o n . 3 8 . P a l a v i k u tekkemehhanismid. T e r m o s t a a til i se keskuse f u n k ts io na al se s e isu n di j a k e hat e mpe r a t u u r i m u u t u ­ sed endoge en se p ü r o g e e n i (EP) toime tekkel ja lak kamisel.

J o o n . 39. P al av i k u tüübid. Pebris continua.

J o o n . 40. P a l a v i k u tüübid. Pebris remittens.

J o o n . 41. P a l a v i k u tüübid. Pebris inteiraittens J o o n . 42. P a l a v i k u tüübid. Febrie recurrens.

J o o n . 43. P a l a v i k u tüübid. Pebris hectica.

- 28 -

8 - 29 -

J o o n . 4 4 « V er e t ü ü p i l i se d m u u t u s e d põletiku, puhul.

J o o n . 4 5 . M o n e d e v al gu mo le ku li de s uur u se v õrd lemine.

J o o n .4 6 . Vee ja otus organismis.

J o o n . 4 7 . M o n e d e ainete s isa l dus e võr d lus veres j a rakkudes.

J o o n . 4 8 . K - s o o l a d e sisalduse v õ r d l u s intra- J a ekstr a tse l l u- l a a r s e s vees.

- 30 -

Verepilt

Neul r o - fii- lia

Mono tsü- toos

Liim-

■ fo- tsü- toos ot -globuliini tõus

Cl

tf-globuliini tõus

<

Settere aktsioon

( S R )

r

Kliinilised nähud

r ~

\ .

1

к

J h g e r i m , / * ю д т М Щ

b o i И а Д М я

Albumin

WOOO

to s s *

• Vjeasssr

Zoaooo f J II

»QCOO

Y /j 1 mm P* ^{Й Х}

1

К

- 31 ^-

J o o n . 4 9 . V e e v a h e t u s e reg u lat s ioo ni mehh a nis m id.

J o o n . 5 1 . M i k r o s t r u k t u u r i d neerudes, m i s v õ t a v a d osa v e e v ah e tu s e regulats i o o n i s t .

V e re m aht a rte re is

V ere NaCI sisaldus

H

Reniin

f

Z 4

Angio - 4 toniin

Retseptor <

neeru a r t . Neeru art../

konstrikt.

G lo m e r.

filtrats.

Na koorm Maajl. Den.

A d o s te - 4 ro o n

Na tagasi - f с resorpts.

O s m o o tn e f rõhk

J o o n , 5 2 . Os m o o t s e r o h u tekkemehhanism.

J o o n . 5 3 . Vee p a i g u t u s e etapid organis mi s 10 1 v e e lisandumisel.

J o o n . 5 4 . Vee p a i g u t u s e etapid org an is mi s 10 1 v e e lisandumisel (diagramm).

- 34 -

Г л 1 L т ш ч *

\сЫшй. m i \М аШ . тс || Куц М а ш t •1Ц| 31 .с _{W ä L} 1 _Ё f m £ ш а 25 т т ¥ т т М ш Ш ₁ 0 0 0 0 0 10 0 л

т а * т ш 25 т т 50_ ы

« м * т .

й г 1 7 240 т т 240 т 50 2 4 0 Ш

- 35 -

J o o n . 55.

J o o n . 5 6 .

J o o n . 5 7 .

Vee p ai gu t u s e etapid or ganismis 2 1 4,4%-lise NaCl lahuse lisandumisel

Vee pa ig u t u s e etapid o rganismis 2 1 4 ,4%-lise N a C l lahuse l is an dumisel (diagramra),

Vee h u l k r a k kud e vah e lis e s ruumis t u r s ete puhul ole­

ne v a l t i n te rs ti ts ia al se vee rõhust.

- 36 -

и 44 X-tut Ш (Ш

5 Л

---

^

ШлаЫ.(ш

/о nat vfMii

ЫпаМ.ж

lU ftU 'H

Щикк тс t * * кОт , 1 кАу

Sm 1 нйт

Шик Jftnm 15 500 № 25 500 W 40 500т

£шЫ 1 т Ш 0 0 0 7 ^{т Ш}

Ште, 11 441 т 15 500150041 imk

то

*Я$£ 11 551т Т\ 357 т 42 357то

10

J o o n « 5 8 » K o p s u d e v e n ti la ts io on i mu ut u s e d seoses arteriaalse v e r e p H väärtustega.

J o o m » 5 9 . N a + i oo nide taga sir e sor p tsi o oni m e h h a n i s m i d n e e r u d e s olene va lt H + io o nide prod uk ts io on i i n ten s iiv s use s t n e e r u d e kanalikeste seinte rakkudes.

Joon. S O . H a pp e- le el is ta sa ka al u p õ hil i s t e naitaj ate m u u t u s e d a t s id oo s i ja alk a loosi erinevate v o r m i d e puhul.

J o o n . 6 1 . B i k a r b o n a a t p u h vr i m u u t u s e d k o m p e n s e e r i t u d j a k o m ­ p e n s e e r i m a t a a ts idoosi ja alkaloosi puhul.

M u s t a d tulbad- H gC O^ sisaldus veres;

v a l g e d tulbad- N a H C O ^ sisaldus veres;

1- ko m p e n s e e r i m a t a m e t a b o o l n e atsidoos;

2- k o m p e n se er it ud m e t a b o o l n e atsidoos;

3- k om p e n s e e r i m a t a r e s p i r a t o o m e 'atsidoos;

4- k o m p e n s e e r it u d r e s p i r a t o o m e atsidoos;

5- ko mp e n s e e r i m a t a m e t a b o o l n e alkaloos;

6-kompen se er i t ud m e t a b o o l n e alkaloos;

7 - k o m p e n s e e r i m ata r e s p i r a t o o m e alkaloos;

8- k o m p e n s e e r i tud r e s p i r a t o o m e alkaloos.

J o o n . 62. V e r e v o o l u m u u t u s e d organites seoses v e r e C02 s i s a l ­ duse muutustega.

- 38 -

Хо/тшм

( Ь т / ш . а ц щ

к щ ш м т ^

I tabs ts

Д л ш

\ Ч 4 3 'М Ж

I t ! t U

У н м и е ш а г к а А т н ф о с м ь

- 39 -

J o o n . 6 3 . S üsi ves iku t e a i nevahetuse p õ hi l ise d e tapid orga­

nismis.

J o o n . 6 4 . S ü s i v es iku t e ainevahetuse ne ur o h u m o r a a l n e regulatsioon.

J o o n . 6 5 . Vere suhkrukõverad kõh un ää rm e n or ma alse seisundi, hü pofun kts i o o n i j a h ü p e r f unk t sio o ni puhul.

J o o n . 6 6 . A i ne v ah et u se iseloomu l iku d n äit a jad suhkruhaiguse (pun kteeritud tulbad) j a n orm a als e seisundi (valged

tulbad) puhul.

- 40 ^-

mm

r*o- Osl-

О т

J o o n . 6 6 x . A i n e v a h e t u s e põ h i l i s e d hä ire d s u hkr u hai g use puhul.

J o o n . 6 7 . V a l k u d e ainevah e tus e p õ h i l i s e d et api d organismis.

J o o n . 6 8 . Am ii n o h a p e t e m o o d u s t a m i n e vere valkudest.

- 42 ^-

U ri int glükoos

t

Pancreas: Lihased:

insuliin 1 valk +

\ /

Koed-- Rasvkude:

glükoosi

ppsonots T r a s v a d 1

V e r i: V e r i: f

glükoos 1 rasvhapped

Veri:

am . happed 1

GKJkoneogenee;

M A K S ■ ketogenees

U riin ; k eto kehad t

Y e ri:

a ts id o o s

- 43 -

J oon.69. Rasvade ainevahetuse põhilised etapid organismis.

- 44 ^-

-> a m . h a p e -> g lü k o o s

Ferrf. Kudede r a k u d

a ts e e t-ä ä d ik a - h a p e (1mg°/o)

e s te r if.

*rasvhape— i

\

R a s v Im a k s R a s v 2 3 % . Valk 2 8 % * Kole st e r. 2 3 7« Tosfblip. 2 6 7«

Soo le va le n d ik т;

lipoproteiin

(7 0 0m g % ) f

JL

J o o n . 7 0 .

J o o n . 7 1 »

J o o n , 7 2 .

J o on . 7 3 . J o o n . 7 4 .

Vere h a p n i k u sisalduse m u u t u s e d h ü p o k s i a erinevate vo r mi d e puhul.

Vere h a p n i k u sisalduse m u u t u s e d h ü p o k s i a erinevate v o r m i d e puhul.

K o p s u d e ven ti la ts io on õhu ha pn iku s i sal d u s e m uut u s te puhul.

Hemog l o b i i n i h a p n i k u g a küllastatuse kover.

V e r e v o o l u m u u t u s e d s eoses arteriaalse v e r e hapniku- p i nge muutustega.

- 46 ^-

- L b -

Ю Ю Ю ot о? 0

п ;

;3 1

KK

t а н

wr—

_ J

f ш

t

On J

p. ...

7

№ 3 L

№

Ю

И?

r r m m * n %

f ■

Mu и Ll

У 0? »

■ r, 4

t

JT J .^ r

? ^{И □}

—

15a* □ ^□

щ р м у т о т г ш ) |

r n ib D n bo n n ß v D f r J y c

Joon.7 5 .

Joon,7 6 .

Joon.7 7 ,

Joon.7 8 .

Joon.7 9 .

Erütrotsüütide sisaldus kroonilise hüpoksia puhul erinevates kõrgustes.

Organite glükogeenivarude vähenemine akuutse hüpoksia p u h u l .

Elu kestus erinevatel loomadel täieliku alimentaarse nälguse puhul.

Elundite kaalu langus täieliku alimentaarse nälguse puhul.

Toitainete sisalduse langus organismis täieliku alimentaarse nälguse puhul.

- 48 -

fa com a 6

КЛ

число spurn- роцитоб

Q 2

1 . 4

5 2

3.8 ^{6 . 8 -}

4 . 9 7 8 -

w

1 ^{& •}

Vdiksed linnud U-2

Konad 15-23

Küülikud 30

Kassid 40

Koerad _ _ 45-6Q Inimene 1 и 60-TC Hobused, kaamelid kuni 80

- 49 -

Joon.79x. Ainevahetuse muutused alimentaarse nälguse puhul*

Joon.80. Surmapõhjused.

Joon.8 1 . Suremus kopsuvähi ja teiste organite pahalocmuste kasvajate tagajärjel 1916 - 1961.

- bO -

Glükogeen glükoos ■ run

rasv-

‘hape-

Mito- kond r io n ’

am.

■'hape

■»laktaat Vere- r a k k Triglütse-

riid 160 g

glutse

Valk 75 g Lihaskude

RASVKUCE MAKS N ä rv i­

süsteem -»

- 51 -

Joon.8 2 » Joon.8 3 »

Joon.8 4 .

Joon.8 5 .

Kopsuvähki suremuse tous a. 1930 - 1970.

Pahaloomuliste kasvajate esinemise sagedus erine­

vais organeis.

Piimhappe produktsiooni suuruse võrdlus kasvajas- likus ja normaalses koes.

Põhilised kantserogeensed ained.

- 52 -

B l ЯЬ к о щ ая с я т и щ 0 1

JC

U

/

Г г п

^ ₁ акси.*шбН ₀

^^BvfwkmJou{asi мышца

хет& ч-

нал onjx(jj\6

Г------ V ___ N

• s1 11

РсифЬш олухолб

в Ш Я Ш Ш ( 1 Ш В Ш 0 Ш )

5051

51

1

Mratseen Femtreen

з ^-bensfmen

- 55 -

Joon.8 6 . Nahavähk küülikul metüülkolantreeni toimel.

Joon.8 7 . Reaktiiveuse klassifikatsioon.

Joon.88x. Antikeha (AK) moodustumine superantigeeni (SAG) toimel*

Joon.8 9 . Antikehade sisalduse muutused veres antigeeni iga­

päevase manustamise puhul.

- 55 -

mmv-, уЩ-

mm

тий|Н

mm -1

'шЦН ттаиш-, тгайн v»M#rrp-|

I

wrrnp

'ШШ

1 1 1 умяро 1— 1

гттрщ\— {твтШщ \

Мйл/гЖ) TWl^--I— W W W

mfw

l?

Tuümuse osatähtsus immuunbioloogilise reaktiivsuse mehhanismides.

- 56 -

Luuüdi

lümfo-

lümfo- tsüüt jrarjulo

tsüüt

m o n d \

“'"'tsüüt' plasmotsüüt T h y m u s

/Tümatsüüdid

/ \

Retiikulumi rakud

P õ r n M aks

Lümfisõl med

. С n

hematsüto- bldst

e rü tro - tsüüt

m ik ro fa a g

histio- plasmoblast tsüüt

makrofaag fibrodast

R E S

A= antikehade moodustamine T = fagotsütoos R = kudede reparat-

sioor., armistumine

88

Joon,9 0 » Fagotsiüidi liikumise mehhanismid.

Joon,9 1 . Pagotsütoosi põhilised etapid.

Joon.9 2 , Rakusisesed protsessid fagotsütoosi puhul.

- 58 -

® S D - -fwy&Mame

filmte --Щшлш,

Um&rni

р ш г

бшпЖиш

Joon,9 4 « Joon.95.

Joon.9 6 . Joon.9 7 .

Joon.9 8 .

Kromosoomid inimese raku tuumas.

Naise organismi kromosoomid.

Mehe organismi kromosoomid.

Pärilikkuse mehhanismid. Mendeli 1. pärilikkuse seadus: dominantse tunnusega hanosügoodi ristamisel reteessiivse tunnusega homosügoodiga on koik järg­

lased dominantse tunnusega heterosügoodid.

Pärilikkuse mehhanismid. Mendeli 2. pärilikkuse seadus: dominantse tunnusega heterosügootide rista­

misel on 3/4 järglasi dominantse tunnusega, 1/4 - reteessiivse tunnusega.

- 60 -

I I К И 11 И И

^ г 3 4 5 6

II «I U XX И **

7 8 9 « M I ?

ÕI Л А ЛЛ »* Н Л»

В И 15 16 47 в

»I И •» »* ц ц щ ^

19 90 91 29 Ю Я Х X

Я « ц

и 7

1Л

ß

и

«

R И №

1 3 4 5 6

ЯК м н и м

5 5 10 и ^ М М I« 4 Л **

14 15 16 f7 18

К*

9 9 К И |Х У м м

го £1

Т Ä X П

I . . ж ®

\

' : » <

/ .

Д ^ р Л ”

о • о о

Joon.9 9 » Pärilikkruee mehhanismid. Dominantse tunnusega heterosügoodi ja retsessiivse tunnusega homoeü- goodi ristamine.

Joon.1 0 0 . Pärilikkuse mehhanismid. Dominantse tunnusega homo- sügoodi ja heterosügoodi ristamine.

Joon.101. Pärilikkuse mehhanismid. Sooliste tunnuste edasi­

kandumine*

- 62 ^-

- б з -

J oon,102. Pärilikkuse mehhanismid. Sugukromosoomide patoloo­

giaga seotud haiguste edasikandumine.

J o on.1u3, Pärilikkuse mehhanismid. Sugukromosoomide patoloo­

giaga seotud haiguste edasikandumine.

J o on.104. Pärilikkuse mehhanismid. Sugukromosoomide patoloo­

giaga seotud haiguste edasikandumine.

VII

/

'

.M l ^а Ж

ifiF ' 0 j e jd о|б

J o o n . 105. Ainevahetuse pärilike haiguste peamised tekkemehha­

nismid.

Joon.106. Neerupealiste koorolluse funktsiooni regulatsiooni põhilised mehhanismid.

J o on,107. Patoloogilise refleksi peamised tekkemehhanismid.

KNS - refleksikeskus kesknärvisüsteemis;

X - ärritus, mis kutsub esile KNS pidurduse;

R - retseptor, mille ärritus kutsub esile KNS pidurduse;

- ärritus, mis kutsub esile KNS erutuse;

- retseptor, mille ärritus kutsub esile KNS erutuse;

- etioloogiline faktor;

- sisesekretsiooni süsteem;

- stimuleerivad eferentsed impulsid;

- pidurdavad eferentsed impulsid;

1 - lõpporgani spetsiifiline funktsioon;

2 - lõpporgani troofiline funktsioon;

3 - lõpporgani paikne vereringe.

A+

R+

EP SSS +

- 66 -

\ v 7 S _mm s m u m c jh q l t e

1 1 ц

-67-

Joon.lOJx. Etioloogia ja patogeneesi vahekord. Patogeneesi põhilised komponendid.

Joon«107xx. Haiguse arengu etapid.

- 68 -

Lisating.

Otsene kahjustus

Humor.

kahjustus

Lokaalsed Üldised

mehhan. mehhan.

Pdtofüsid.

tüüp Spetsi if il.

mehhan.

Mitte spets mehhan.

Pärilikkus Reaktiivsus

Patol.

refleks

Füsiol.

tüüp

-69-

Joon.108. Vahelduva elektrivoolu bioloogilise toime muutumine seoses lainepikkuse lühenemisega (resp. sageduse tõusuga).

Joon.109. Ioniseeriva kiirguse kahjustava toime mehhanismid organismis.

АреонЬалиущил Duamt/umu KcfomaaioAH. уиалуише

yjun/KiKfcm iojuiu

ОщшчмрЖм? to*HU

■Инфра Kjiaot.iyiu

a C&tmt

r)uqtutu< Jtnu J J mtMut Ултра <f> u o <

РекмимоЬ лЦШ- Лиги f ßcr<7u&

- 71-

Joon.110. Vere mah u muutuste vormid.

Joon.111. Vere vormelementide areng.

5 5 6 5

! Ш 1

шШЙ

ШШШ,

4 2

5 5 6 5

5 5 6 5

Normovoleetnia lihtne

oligotsüteemiline polütsüteemiline Hüpervoleennia lihtne

oligotsüteemiline polütsüteemiline Hüpovoleemia lihtne

oligotsüteemiline polütsüteemiline

Щ енка juafm JjrMt

ф ояящ ш п ftcnwuafvn

JthaiuoSvm

Arnjufm Мснщщ

ЛмюмаМаок

Лтоцилщ Haua

„ I М сл чхп

Нс/шАагщ õajai ЯамаЬт AcmaJmfm

Нсрю!тч

п&ш/ичи^Лпа/юцит З^шущт

ЗЦисти.оштмя^ щшф

Joon.112, Vere viskoossus hematokriti muutuste puhul.

Joon.113. Hingamise puudulikkuse patofüsioloogilised mehha­

nismid.

- 74 -

f

f

12j .täisveri

— 11

19°

J

Iß 8 /

> g /

«л 5 /

S 4 /

8 3 ^^•'n om n

* _> ?1 ••*•••••••••••••••••••••••••••••••• V0SJ^{--- --- _ plasma} С) 10 20 30 40 50 60 70 _ _

hem atokrit И ш

Hing. kesk.

düsfunkts.

R indkere haigused

Kopsude ja hing am i steed

hniQIISftfl,

Hhgam m aht

Hingam. .♦>

lihaste töö| Ebavõrdne ventiL/pepf

Alveol.

ventil.

H üper- kapnia

I

I

Diffus, i

° 2

t

tarbim . 1

Hüpoksia

EJ VA TJ VA

Vöikes«

ringe hüDert

*

а

oonia f Ventr. dex.

puudulikkus

POlü- tsüteemi a

- 75 -

Jo on.114^« Siese- ja väljahingatava õhu koosseis.

J oon.11^. Gaaside pinge arteriaalses ja venooses veres.

Joon.116. Suur ja väike vereringe*

J o on*117. Südame õõned.

— ■Я?-*11? * Refleksogeensed tsoonid karotiidsiinustes ja aordi- k a a r e l .

- 76 -

«

J o on.120. Starling! südamekõverad normaalse südame puhul (I) ja madala minutimahuga (III) ning kõrge minuti- . mahuga (II) kardiovaskulaarse puudulikkuse puhul..

J o on.121. Südame minutimaht erinevate haiguste ja seisundite puhul.

J o o n . 122. Vererõhu kõverad normaalse südame, aordi klappide puudulikkuse ja aordi ava stenoosi puhul.

J o o n . 123. Süstoolse sopistuse tekkimine müokardi lokaalse nekroosi puhul.

J oon.124. Südame erutusjuhte süsteem.

- 78 -

m

/ v w w

- 79 -

J

\

J oon,125. EKG struktuur.

J o on.126. Aurikulaarse ekstrasüstoli tekkemehhanism.

J o on.127. Siinus-ekstrasüstoli ja ventrikulaarse ekstrasüstoli tekkemehhanism.

J oon.129. Hemodünaamika muutused soki puhul.

J o o n . 130. Vererõhu muutuste dünaamika soki puhul olenevalt viimase tugevusest.

- 80 -

Sünus-efelrosusfol

Ventrikuloome, kownens.

ekstrosusM

AuridoomeAompenseeri- tud ekstrosüstol

Sinus sl

Aurixuloame. miekonipen- 5ccrrfud ekstrosustol

ЫишиАм

(1пм ктаШ )

£40 560

- 81 -

Joon.1ЗОх. Makro- ja mikrotsirkulateiooni muutused soki puhul.

- 82 -

Suurte veresoonte verevoolu

---aeg I.___ Veenulate dilatatsioon

— -if ---

Vere peetus perifeerias

= r

4

Ringieva vere mahu

langus

STRESSOR

I _Erutus_____

K<^knärv[s_ü sjL I Pidurdus

t ^■ Hüpoksia Atsidoos Tokseemia

Kapillaaride verevoolu aeglustumine, lakkamine

Hüpoksia Atsidoos Tokseemia

Mikronekroosid

!

Kapillaaride läbi - laskvuse tõus

г

T ursed Hemorraagiad

J

Jo o n . 131» Vereringe muutused minestuse puhul.

J o o n , 132. Loote vereringe.

Jo o n . 133. Okserefleksi neurogeensed struktuurid.

J o o n . 134. Haavandite tüüpiline lokalisatsioon mao limaskestas.

-84-

Joon.134x. Seedemahlade sekreteioon ja vee resorptsioon seedetraktis.

J o o n . 135. Sapi- ja kõhunäärme juha ühine avanemine kaksteist- sõrmiksoolde.

J o o n .1 3 6^. Vere- ja sapivool maksasagarikus.

- 86 -

Sülg

1 0 0 0 ml maomahl

4 0 0 rrt

Y*t

2 0 0 0 ml 2 6 0 0 ml 5 0 0 ml 2 1 0 0 ml 1100 ml

oesophagus

gaster

duodenum jejunum ileum

colon

- 8? -

J o o n . 137. Neerude makroskoopiline anatoomia.

J oon.138. Nefrooni veresoonte ja kanalikeste anatoomilised suhted.

J o o n . 139. Neerude kapillaarne päsmake koos Bowmann - §uml- janski kapsliga.

1

- 89 -

Joon.139x. Sekretsiooni ja tagasiresorptsiooni põhilised protsessid neerude kanalikestes.

J oon.140. Monede ainete sisalduse muutused veres neerude akuutse puudulikkuse puhul.

/

- 91 -

J oon.142.

J oon.143.

Jo on.144.

Joon.141. Neerude kontsentratsiooni- ja lahjendamisvoime langus neerude kroonilise puudulikkuse puhul.

Gorjajevi kambri võrgustik.

Miropolski aparaat hapniku kasutamise määramiseks väikestel katseloomadel.

Aparaat süsihappegaasi sisalduse määramiseks väljahingatavas ohus.

- 92 -

)

võtfyUbK.

- 93 -

Joon,145. Kesknäivisüsteemi funktsiooni üldine organisatsioon normaalsete ja patoloogiliste ärritajate toime puhul.

Afs. - aferentne süsteem.

Efs. - eferentne süsteem.

I Lotivats. - motivatsioonid.

TKA - tegevust kontrolliv aparaat.

- 94 -

УЧЕНШЕ ТАБЛИЦУ ПО ПАТОЛОГИЧЕСКОЙ ФИЗИОЛОГИИ Второе, дополненное издание

На эстонском языке

Тартуский государственный университет ЭССР, г. Тарту, уд. Шикооли, 18

Vastutav toimetaja R. Looga Paljundamisele antud 21. 06. 74. Rotaatoripaber 30x42. 1/4. Trükipoognaid 6,0. TingtrUkipoognaid 5,6. Arveetuepoognaid 5,8. Tiraaž 1000. Teil.nr.762.

TRÖ rotaprint. EHSV, Tartu, PSlsoni tn. 14.

H i n d 17 kop.