1917-1977 SUUR SOTSIALISTLIK OKTOOBRIREVOLUTSIOON

Volltext

(1)Nr. 1. XXIX aastakäik. Reedel, 7. jaanuaril 1977. 1917-1977 SUUR SOTSIALISTLIK OKTOOBRIREVOLUTSIOON. ®Aja voos* on uns rubriik, mis tahab jätkata hingusele läinud «Reedest ree deni» traditsioone.. Faktid . . . Q seitse päeva aastast 1977, ф Nõukogude riigi 60. aasta, ф 175 aastat ülikooli taasavamisest . . . ja mõtted nende ümber. Iga asi tahab harjumist. Uue aastaga on samuti. Ehkki ju päevades midagi olulist ei muutu, püüame olla värskemad, käime uute ideedega ringi, arvame, et just see aasta voiks mingis mõttes meile tähendus rikkaks saada! Aga kui kuhugi uut aastaarvu peaksime kirjutama, vää ratab käsi ikka veel mõnda aega fikseerides . . . 1976. Näete siis, vaim on küll küps, kuid keha ei taha järele tulla. 1977. aasta ülikoolilehe esimene number ilmub seitsmendal päeval. Küll võib ennustajail olla peamurdmist: kolm 7 korraga, küllap siin taga ikka midagi on! Aga selle asemel, et «taguseid» otsida, kulutagem oma energiat iseendaks jäämise peale. Inimese jaoks võiks kvaliteediviisaastak tähendada ka aususe viisaastakut. Ausa inimeseni on meil veel pikk tee käia. Ausa inimese juures pole aga mingeid «taguseid» otsida, ta jääb ausaks ka oma eksimustes. Sügisel saab 60 aastat meie riiki. Siin meenub mulle 7. november. jest võib selleks olla Kehakultuuri teaduskonna esimese kursuse tu deng, kellel esimese sessiooni mu red ja rõõmud juba seljataga. Neist õnnestus minulgi osa saada, sest kü lastasin vana-äasta viimasel laupäe Sess jälle käes, kellele esimest, val TRÜ anatoomiakateedrit — 50 kellele viimast korda. See on pinge Kehakultuuriteaduskonna esmakur suslase viimase eksami paika sel ja selle moondamise aeg. Et pinge sessioonil. võrdub teatavasti potentsiaalide va hega, siis teeme selle lahendamiseks Eksamiruumi ukse taga valitse maksimaalseid pingutusi, lähenda vas elavas õhkkonnas õnnestus saa maks oma potentsiaali õppejõu poolt da ettekujutus üldisest olukorrast. nõutavale. Teeme seda «tuubikumis», Sain teada, et sessioon kestis 8.— kodus, ühiselamus. Paratamatult 28. detsembrini, eksameid oli kolm. närib igaüht meist kadeduseussike, Meeleolu oli optimistlik, sest ana kui näeme teel ühest eespool nime toomia eksamile mindi heade tule tatud punktist teise vastu tulemas mustega. Dekanaadis nähtud sporelurõõmsa, muretu naeratusega diajaloo eksamilehel torkas silma noort inimest. Neljandat aastat jär viite ülekaal kolmedega võrreldes.. E s im e s e d õ nn elikud. seotuse tõttu tuleb sageli ette, et üks neist kipub jääma hooletusse. Pahatihti on selleks pooleks õppi mine. Väga palju on võistlustega seotud puudumisi. Samal ajal ei ole õppejõul etteheiteid individuaalplaa ni alusel töötavatele üliõpilastele. Näitena toob K. Ulp Anatoli Krikuni, kes tudengipõlves alati oma ar Teisel pool eksamilauda oli nõus vestuste ja eksamitega enne täht anatoomiast, kehakultuurlastest ja aega maha sai. Hea eeskuju innus nende kokkupuutetasandeist rääki tab, praegu on «viile» vähe. ma anatoomia kateedri vanemõpe taja K. Ulp: kehakultuurlastega te Esmakursuslaste juures torkavat geldud 15 aasta kogemuste põhjal veel silma väljendusoskuse vähesus, võib öelda, et see on elurõõmus ja vastamisel puudub täpsus. Nii osu hakkaja rahvas. Aga suruda liiku tub eksam võrdväärselt teadmiste vaid «looduslapsi» staatika raami kontrolliks kui ka vastamise koo desse ei olegi nii lihtne. Omaette liks. Raskusi teeb terminoloogia, probleemiks on ja jääb õppedistsip- sest keskkoolibaas on enamuses liin. Spordi ja õppimise lahutamatu unustatud, lisaks veel ladina keel.. .. -22 о W -и«С ~J <л<X 2o C —5 « С с. о. §s 5 Я о с. Sž В кЗ !ЯЗ. « « « С. с с о. 3 ~а> тз V 2 ‘33 ±1 S 'S. Ш y f lllP n r r V vLJ!/ Ш / 1 ^ II IL / / U \J v-x II v U Ц !_✓ - ; --- — — ----20. detsembril kaisid uhiskondlilud prodekaanid oppe-kasvatustöö e e®s°ts?* haldusprorektori Saagiga uhiselamuid kontrolli^ as!.j^e , puudutas sedakorda Ulejoe uhiselamuid. Leningradi mnt. 89 lundus kontrollijaiie igati eeskujuJiku uhiskoduna. Kntust jagati nii. korra kohta tubades kui ka keldritesse ehitatud spordisaali, arstide kliibi ja korr&ktse valveteenistuse aadressil. Vastupidine olukord leiti eest Leningradi mnt. 27, kus puudused algasid juba valvelauast (täitmata žurnaalid, teise valvuri äraolek). II korruse sanitaarsõlmed olid räpased, sektsiooni panipaikadest olid saanud kolikambrid, kohutav segadus valitses toas 131 (Martinson, Paimla, Paju, Post). Parem polndd pilt ka Leningradi mnt. 25,. REIN VEIDEMANN. Tudengite endi seletus selle kohta: aine on huvitav ja, mis peaasi, lä hedane. NLKP ajaloos oli, tõsi küll, pilt vähem rõõmustav: kolmel ini mesel tuli eksamit korrata, kes õige aegselt ka seda tegid. Nii võidi ju l gelt rõõmustada eelseisva nääripeo, vaheaja ja talilaagri üle Käärikul.. TJ я. fsa. 1967. Olin siis teist aastat sõdur. Väeosas, kus teenisin, seisin sel päe val valvepostil. Mõistsin selle vajalikkust: et teised võiksid rahulikult oma riigi juubelit tähistada ja kellelgi ei tuleks pähe meid sel päeval ebameeldivalt üllatada. Jah, jõudu meil on, et oma väärtusi ja rahu likku elu kaitsta. Kuid mõnikord võtab mind tõsiseks hoopis muu, see, mida Lenin on nimetanud revolutsiooniliste fraaside põhjendamatuks rohkuseks. Kõlavatel sõnadel on alati see omadus, et nad kipuvad valv sust uinutama. Eks vaadakem, kas on ikka kõigil «suurepärastel, kaasakiskuvail, joovastavail loosungeil pind all» (Teosed, 27. kd. lk. 1). Milleks anda lubadusi, mille täitmatusele mõne aja möödudes peaksime hakkama põhjendusi otsima. Ja kui juba algava aasta deviisid, siis üks neist võiks olla äraproovitud «Pigem vähem, aga paremini». Lähenev 175. ülikooli taasavamise tähtpäev on äratanud minus mõtte, et kas ei tasuks suurte ürituste sarja kavandamise kõrval mõelda näi teks ka uute traditsioonide asutamisele või juba unustuse hõlma vaju nud traditsioonide velmamisele. Et aastal 2002 võidaks täheldada: «Sel lele pandi alus 1977. aastal».. UIdse oleks keskkoolis anatoomiale pisut suurema tähelepanu pöörami sest õppejõu arvates kasu eriti nei dudele kui tulevastele «perekonna meditsiiniõdedele». Praeguste tu dengite edaspidised anatoomia-alased teadmised on ju puhtpraktilist laadi ja säilivad just niipalju, kui palju nõuab nende töö spetsiifika. «Üldiselt võib ka selle aasta es makursuslaste taset lugeda heaks,» resümeerib vanemõpetaja K. Ulp ega taha kuidagi nõustuda õelate vihjetega kehakultuurlaste vähesele mõtlemisoskusele. Selles võisin ise gi veenduda paari nähtud-kuuldud eksamivastuse põhjal. NEEME BRUS, žurn. I k.. TRÜ nõukogu Aasta viimasel-koosolekul 24. detsembril k i n n i t a t i 1978. a. t ä h t s a m a t e t e a d u s l i k e t õö de plaan. * Seejärel k õ n e l e s s p e t s i a l i s t i d e e t t e v a l m i s t a m i s e k v a l i t e e d i k o n t r o l l i m i s e s t d e k a n a a d i ja k a t e e d rite pool t n i ng k o n t r o l l i t ul emu st e alusel r a k e n datud abinõudest Matemaatikateaduskonnas de k a a n p r o f . Ü. L u m i s t e . Sisekontrolli tehakse vastavalt 1974. a. Kõrgemate Õppeasutuste Riik liku Inspektsiooni juhendile. Peale jooksvate kontrollimiste on teadus konnas tavaks saanud loengute ja praktikumide ühiskuulamised, mis sisukaiks aruteludeks on kujunenud. Nii ei ole rõhku pandud mitte üks nes kontrollile, vaid ka kogemuste evitamisele. Ettekandja ja kaasettekandja tõid puudustena ära soovida jätva õppedistsipliini. Osa kursuste juhendajaid ja ka komsomoliaktiiv ei ole alati kindlustanud kõigi ka vandatud ürituste täielikku elluviimist. Enam rakendamist vajab kaasaegne arvutustehnika. Need vajakajäämised kajastuvad ka vastu võetud otsuses. Rektor prof. A. Koop tähendas lõpuks, et TRÜ on praegu ainuke kõrgkool Eestis, kus uute aluste järgi tehtud sisekontrolli süsteem on enam-vähem tööle hakanud. Tuleb aga silmas pidada, et igaühele abso luutset mudelit pole. Vanu vorme on tarvis kohandada, mitte neist lahti ütelda. # A r s t i t e a d u s k o n n a prodekaan prof. E. Vasar tutvustas kol manda päevakorra põhipunktina teaduskonna 1a b o r a t o o r i u m i d e kontrollimisetuiemusi. Koosolekul hääletati dotsendi teadusliku kutse taotlemise poolt me ditsiinikandidaat J. Ksenofontovile ja majandusteaduste kandidaat P. Viiresele.. kus kontrollitud II korruse köögid Põhipäevakorrapunktina arutati leiti lausa ropud olevat. Kehakul- komsomolitöö parteilist juhtimist tuuritudengite tubade 211, 212, 213, Füüsika-Keemiateaduskonnas. Aru214 sektsioonid näitasid kõike muud andjate (M. Liigant ja M.-L. Allkui peremehelikku suhtumist. Kok- salu) ettekannetest selgus, et märkkuvõtteks tõdeti olukorra kontrast- sa parem on juhtimine keemiaosasust eri ühiselamute vahel. Reidid konnas, kus nii kaadri valikul, tööjätkuvad. plaanide koostamisel kui ka üksi* * * kute sektorite töölerakendamisel on 1976. a. viimasel parteikomitee is- sisuliselt osaletud, mida aga ei saa tungil 27. detsembril võeti NLKP sugugi öelda füüsikaosakonna parliikmeks Toomas NEUMANN Bio- teiorganisatsiooni kohta, kus seni loogia-Geograafiateaduskonnast. on piirdutud vaid üldisema ja pas-. siivsema. suhtumisega osakonna komsomoliellu. *. *. *. 21. detsembril, järjekordsel Moskva allergoloogide teaduslik-praktilisel ühingu plenaaristungil esines ettekandega teaduskonnasisehaiguste kateedri dots. Jüri Ksenofontov. Ettekanne käsitles küsimust pärilike faktorite osast bronhiaalastma patogeneesis.. 1632 — 1 8 0 2 — 1977 UNIVERSITAS TARTUENSIS.

(2) UllJflQJTQH Füüsikute. C X * jo ^ > kvaliteediviisaastak iQ. A i.. KARL-SAMUEL R E B A N E ,. eksperimentaalfüüsika kateedri juhataja Teaduses on tihti nii, et esialgu on raske öelda, mis välja tuleb. Ja võib-olla, et seda ei saagi nõuda. Kui me ette teame, pole ju uurimist enam vaja. Kuid seda, kas see «mis» on tähtis, vajalik või mitte, peab teadlane kindlasti ette aimama. Kolm-neli viisaastakut tagasi hakati füüsikaosakonnas tegelema kahe tähtsa probleemiga. Need olid aeroionisatsiooni ja elektroluminestsentsi küsimused. Senine töõ näitas, et mõlemad suunad on vägagi aktuaalsed, on saadud tulemusi, mis või maldavad nüüd neid uurimissuund! vaadata kvalitatiivselt uuelt tase melt. Nimetatud kaks probleemi on füüsikaosakonnas domineerivad, kuid sugugi mitte ainsad. Peale nende ja teiste teaduslike suundade on terve rida pedagoogilisi, metoodilisi ja organisatoorseidki. Kuigi osakonnas täidetakse aastas ligi poole miljoni väärtuses lepingulisi tõid ja tehakse intensiivset uurimistööd fundamentaalsuundades, kuigi tellijate hinnan gute järgi on osakonna iga lepingnrubla kolmekordse väärtusega — kaldun siiski arvama, et osakonna kõige väärtuslikum toodang on iga aasta kevadel ülikooli lõpetavad ligi poolsada noort füüsikut. Käesoleval viisaastakul on noorte õpetamisel füüsikaosakonnal ees suured ülesanded. Põhiliseks on uute õppeplaanide kvaliteetne evita mine. Kui esimestel kursustel ei olnud uutes ja vanades plaanides suuri erinevusi, siis viimastel kursustel on vaja pingutada kogu osakonna töötajate jõudu, et meie lõpetaja, füüsiku kvaliteet ei langeks, vaid veel gi paraneks. Juba praegu pole harulduseks juhtumid, kus üliõpilane oma tööga stuudiumi jooksul korvab kõik tema koolitamiseks tehtud kulutused. Meie eesmärgiks on aga, et üliõpilaste teadmised ja osku sed juba varakult võimaldaksid neil asuda loovale, riigile ja rahvale vajalikule ning kasulikule tööle. Eriline tähelepanu pühendatakse peda googiliste oskuste ja teadmiste õpetamisele. Saavad ju nüüd kõik füü sikaosakonna lõpetajad ka pedagoogi kutse. Grupile noortele antakse süvendatud teadmised ja oskused pedagoogiliseks tööks. Selle erigrupi õpetamiseks koondatakse osakonna tugevaimad pedagoogid. Füüsikaosakond on kogu aeg olnud punase laterna kandjaks õppe edukuses (ja lisame juurde — ka õppedistsipliinis). Suur on olnud samuti väljalangevus. Väljalangevust õnnestus meil vähendada ja loo dame, et suudame kinnistada saadud tulemused. Võitlus õppeedukuse tõusu eest seisab aga ees. Suures osas on see võitlus õppedistsipliini eest. Paljudel juhtudel taandub see aga võitlusele üliõpilase ülekoor mamise vastu ja tähendab siis võitlust tõesti vaid vajalike teadmiste kogumi süstemaatilise õpetamise eest Viimases töölõigus teevad suurt tööd osakonna metoodikakomisjon ning grupp pedagooge, kes uuri vad kõrgkooli probleeme. Nihkeid peaks tooma ka Intensiivne elektron arvutite juurutamine õppetöös, eriti praktikumide, kursuste ja diplomi tööde arvutuste tegemisel. õpetamise kvaliteedi tõusule aitab kindlasti kaasa asjaolu, et viis aastakul lõpeb üldfüüsika kateedri (see on vabariiklik baaskateeder) õppebaasi rekonstrueerimine ning kogu osakonna üleminek uude õppekorpusse. Need kümned tuhanded rublad praktikumide kaasajastami seks ning uus mitmemiljoniline õppehoone eeldavad õpetamise uut kva liteeti. Tugevneb ka spetsialiseerumine. Vastavalt ENSV Teaduste Aka deemia ning meie Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi vaheHsele kokkuleppele loodi uus spetsialiseeriv kateeder — tahke keha füüsika kateeder. See tugineb ENSV TA Füüsika Instituudi rikkale ja kaasaeg sele aparatuurile ning õppetööd teevad väga kõrge kvalifikatsiooniga teadlased-pedagoogid. Tänu sellele saavad olemasolevad osakonna ka teedrid nüüd enam tähelepanu pühendada teiste spetsiaalsuste õpeta miseks vajaliku metoodilise ja materiaalse baasi täiustamisele. Jätkub ka osakonna õppejõudude töö üliõpilastele kvaliteetsete^ õppe vahendite kirjastamisel. Tähtsaimaks nende hulgas on kolmeköitelise üldfüüsika õpiku tõlkimine eesti keelde. Vaatleme nüüd lühidalt, mida osakond kavatseb kvaliteedivilsaastakul teaduse alal ära teha. Mingem kergema vastupanu teed ning rää kigem peamiselt osakonna rakenduslikest uurimustest. See ei tähenda, et fundamentaaluuringuid osakonnas ei tehta. Vabariigi tähtsaimate uurimistööde plaanis on mitu teemat, mille kallal töötavad teoreetilise füüsika kateedri õppejõud. Nende hulgas näiteks gravitatsioonivälja relativistlik teooria, samuti interferentsoptika valdkonda kuuluvad tööd. Eksperimentaalfüüsika kateedris tehtud uuringud tahke keha mikrostruktuuri alal arvati vabariigis 1976. a. saadifd tähtsamate tulemuste hulka. Fundamentaaluuringud on füüsikaosakonnas alati olnud väga tähtsal kohal ja jäävad selleks ka edaspidi. Populaarseimaks on aga siiski füüsikaosakonnas olnud need uurin gud, mis ei vasta küsimusele «mis», vaid «kuidas». «Kuidas» — see on juba retsept teaduse saavutuste rakendamiseks rahvamajandusse. Ja selles valdkonnas kavatseme käesoleval viisaastakul anda tõhusa pa nuse. Aeroionisatsiooni ja elektroaerosoolide laboratoorium peab vastavalt NSV Liidu MN Teaduse ja Tehnika Riikliku Komitee teemale välja töö tama elektroaerosoolide generaatori, mida saaks rakendada veterinaa rias ka sealsete tootmisruumide desinfitseerimiseks või loomade vaktsi neerimiseks inhalatsioonmeetodil. Senised uurimised näitavad, et see teema lahendatakse. Laboratooriumi elektromeetria sektoris on aastate jooksul töötatud väga tundlike elektromeetriliste aparaatide loomise kallal. Nüüd on eesmärgiks ühe niisuguse aparaadi juurutamine seeriaviisiliseks tootmiseks. Laboratoorium töötab veel sellise atmosfääriioonide loenduri loomise kallal, mida oleks sobilik rakendada õhu koos-^ seisu määramiseks tööstusrajoonides ja kuurortides. Sama kollektiiv te geleb ka aktuaalsete looduskaitseküsimustega. Nii on võetud ülesanne tuua kõrgtundlik seade fluori, kloori jt. mürgiste gaaside kiireks mää ramiseks. Väga vajalikud on ka selles kollektiivis tehtavad tööd õlijääkide likvideerimisel. (Järgneb). Ministri käskkiri Kauaaegse viljaka pedagoogilise Ja teadusliku töö, aktiivse ühiskond liku tegevuse eest ning seoses 70. sünnipäevaga on võõrkeelte kateed ri dots. kt. Pent NURMEKUNDI au tasustatud ENSV Kõrg- ja Keskeri hariduse Ministeeriumi aukirjaga. Sama aukirja pälvis tööülesannete kauaaegse ja kohusetundliku täit mise eest ning seoses 80. sünnipäe. Spordipedagoog peab juubelit 4. jaanuaril 1977. a. ületas kuue kümnenda eluaasta vahefiniši üks teenekamaid sporditegelasi nii TRO-s, Tartus, Eesti NSV-s kui kogu Nõukogude Liidus — TRÜ Ke hakultuuriteaduskonna taasrajaja, selle kauaaegne dekaan ning üht lasi kergejõustikukateedri juhataja FRED KUDU. Mees, kes kogu oma senised tööaastad on pühendanud üksnes Tartu Riiklikule Ülikoolile ja spordile. Seoses juubeliga tuletagem meel de läbikäidut. 1936. a. lõpetas Juubilar I. Westholmi hum anitaargüm naasium i Tallinnas. Siit Ilmselt ka mitme võõrkeele oskus (sak sa, inglise, prantsuse). Samal aastai jätkas õppimist Tartu Ülikooli arstitea duskonna kehalise kasvatuse osakonnas, mille lõpetas 1940. a. kergejõustiku ja suusatamise erialal. Sama aasta sügisest alustas ta pedagoogitööd tolleaegses Tartu Olikoolls kergejõustiku ja suusa tamise õpetajana ning jätkas ühtlasi õp pimist Arstiteaduskonnas. Suures Isamaasõjas võitles Eesti Las kurkorpuse ridades, sõja lõpul tä tis Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomi tee õppe-spordiosakonna ülema kohus tusi. 1944. a. sügisel näeme aga Fred Kudu juba Tartus Kehakultuuriteaduskonda or ganiseerimas ja kergejõustiku kateedri, juhtimas. Esimesel ametikohal töötas ju ub ilar ühtejärge 1987., teisel koguni 1973. aastani.. Selle pika administrativ- ja peda googilise töö bilanssi võib kanda õppe-kasvatustöö pideva täiustamise teaduskonnas, spordibaaside rajami se nii Tartus kui Käärikul, paljude tublide spordipedagooglde ja meistersportlaste (H. Lipp, L. MaremäePettai, V. Maremäe-Nummert,. L. Kepp-Ojastu, R. Aun, H. Tiik jt.) üleskasvatamise, paljude vastutusrikaste ühiskondlike ülesannete täit mise jne. F. Kudu treeneritöö on leidnud kõrgelt hindamist nii NSV Liidus kui ka raja taga. Juba rida aastaid täidab ta NSV Liidu mitmevõistlejate ühiskondliku vanemtreeneri vastutusrikast üles annet. Kindlasti võib pidada juubi lari teeneks, et NSV Liidu kümne võistlejad on rahvusvaheliselt tun-. Tasakaalukas mees, kaalukad teod I. jaanuaril sai 50 eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri professor Karl MURU. Kes soovib sel puhul õnne täismehe ikka jõudmisel, kes jaksu järgmiseks poolsajandiks. Justkui elaks inimene üksnes poolsa jandite kaupa või nagu algaks me heiga familiaarse kokkuleppe järgi! Muidugi, vahel on hõlpsam hin nata inimest tema elatud aastate kui tema tehtud tõö põhjal. Aastad on fkka omad, tõö igakord mitte. Professor Muru töödest oleks mit melgi laenu võtta. Olgu näiteks tema tõö noortega, mida K. Muru on teinud nii õpetajana kui õppe jõuna, kui ka näiteks Kirjanike Lii du Tartu osakonna kriitikasektsioo ni praeguse esimehena. Noored ar vustamisega katsetajad, keda vahel on agarasti põlvkonnaks ülendatud, pole praegu veel mingid kriitikud, vaid siiski ainult noored. Karl Murult on nad kõik õpetust saanud, kui mitte tema enese suust, siis tema artiklitest. Loetud noortest kriitikutest märksa rohkem on aga nud, et kirjanduse hindamises on neid, keda K. Muru on muidu kus iuiu.cbu tinw .uni vaaicpuuiue. Onia kile esinema kutsunud või julgusta metoodika-alastes töödes on ta ikka nud. osutanud (NB! — mitte rõhutanud, Karl Muru on üks, tema õpilasi see ei oleks K. Muru pärane) pal on palju. Professorilt on nad õppi judele võimalustele kirjandusse. sisse vaadata. Seejuures luuleomastele, mitte luulevõõrastele võimalus tele: luuleteksti redigeerimine, luule teksti sõnavara uurimine, originaa lide ja tõlgete võrdlev analüüs, luu letaja parodeerimine, luuletaja kol lektiivne uurimine. Võimalustele, mida prof. Muru ise on oma arvus ta jategevuseski edukalt kasutanud. Või Karl Muru uurijatöö. Kõik eelnev kuulub ju ka sellesse! Asjata ei tunnustata tema arvustusi uuri* muspärastena — olgu näiteks või äsjane Betti Alveri juubeliartikkel. Selle kõrval ja selle juures on K*rl Muru ühtlasi eesti luule akadeemi line uurija, kelle doktoritöö käsit les aastaid 1930— 1940 eesti luule arengus. Doktoritöö tulemused on mitmes artiklis kättesaadavad, ar tiklid ise raamatus «Vaateid kol mest aknast». Karl Muru on selle perioodi luule ning luuletajate asjaja pieteeditundlik uurija. «Sorm näitab kuud, aga loll vaa tab sõrme,» ütleb kõnekäänd. Näi daku sorm pealegi üht või teist juu belit, tark või targaks tahtja vaa tab ikka inimest ja hindab teda. Nii juubeli puhul kui ka pärast seda, sest tema töö on põline. PEETER OLESK. Ühiskonnateaduste semi narideks Ühiskonnateaduste seminarid ja eksamid pole mõeldavad ilma vas tava teema tõsise teadusliku läbi töötamiseta. On vajalik allikmater jalide põhjalik tundmaõppimine. Marxi, Engelsi ja Lenini teoste ning tähtsamate parteidokumentide isesei sev läbitöötamine ja konspekteeri mine peab olema süstemaatiline. Selleks aga on vaja, et kirjandus oleks kättesaadav, et seda soovijai le jätkuks.. TRÜ Teaduslikus Raamatukogus, õpperaamatukogus, ühiskonnatea duste raamatukogus, Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogus ja Le ningradi maantee lugemissaalis on ühiskonnateaduste seminarideks va jalikud materjalid käepärast ja kät tesaadavad kõigile. Kohapeal kasutamiseks on õppe vaga õigusliku ja majandusliku In formatsiooni probleemgrupi vanem teadur Rudolf N1GOL.. raamatukogu lugemissaal üliõpilas te jaoks kõige paremini varustatud ning suudab täielikult rahuldada lu gejate vajadusi. Siin on mitmes ek semplaris ühiskondlik-poliitilist kir jandust, õpikuid ja õppetööks vaja likku täiendavat kirjandust. Küllaltki soodsad tingimused kir janduse kohapeal lugemiseks on Toome üldlugemissaalis, kus asu vad avariiuleil: — marksismi-leninismi rajajate kogutud, valitud ja üksikteosed ning temaatilised kogumikud; — NLKP kongresside ja konve rentside materjalid, partei Keskko mitee pleenumite otsused; — nõutavad õpikud poliitökonoo mia, filosoofia, teadusliku kommu nismi, NLKP ja EKP ajaloo alalt; — loetavamate ühisbondllik-poliitiliste ajakirjade kümme viimast. Rektor õnnitleb U u s a a s ta õ n n itlu s i kergejõustiku kateedri dotsenti Fred KUDU tema 60. sünnipäeva puhul, 50. juubelisünnipäevaga seoses aga ühiselamu nr. 7 kvalifitseeritud töö-; list Ilmar REINMÄED ja eesti kir janduse ja rahvaluule kateedri pro-j fessorit Karl MURU.. nustatud, et rakendus käiku mitme võistlejate rahvusvaheline võistlus sari, et on kujunenud nii Eesti NSV kui ka NSV Liidu mitmevõistlejate koolkond. Juubilar on tuntud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt oma ala po pulariseerijana, kes on kirjutanud mitmeid õpikuid, rohkesti teadus likke ja populaarteaduslikke artik leid. Lisagem, et F. Kudu on sõitnud läbi enamiku tuntud spordiriike ja osalenud järjest viitel olümpiamän gudel treenerina. Juubilar on väga erudeeritud, sü gavate ning mitmekülgsete teadmis tega spordipedagoog-kommunist. F. Kudu suuri teeneid on hinna tud NSV Liidu teenelise treeneri ja Eesti NSV teenelise sporditegelase austava nimetusega. Dotsendi tea duslik kutse anti talle 1956. a. Meistersportlase nimetuse pälvis ta kaugushüppes tulemusega, millega võiks ka tänapäeval, vähemalt va bariigi ulatuses, veel julgelt välja minna (7.25). Lisaks sellele on juu bilari teeneid hinnatud 5 ordeni ja medali ning Eesti NSV Ülemnõu kogu Presiidiumi 5 aukirjaga. Üheks juubilari teenete hindamise vormiks on kindlasti ka tema õpi laste, kolleegide ja sõprade lugupi damine, mida käesoleva lühlkokknvõtte näol ning eelloetletute nimel väljendas koos siiraste õnnes oo vldega ALFRED PISUKE, juubilari õpilane. Tartu Riiklikku Ülikooli õnnitle sid uusaasta puhul paljude teiste hulgas ka Eesti Põllumajanduse Akadeemia, Tallinna Polütehniline Instituut, Eesti NSV Riiklik Kunsti instituut, Samarkandi Riiklik Üli kool, Kiievi Riiklik Ülikool, Petros koi O. Küüsineni nim. Riiklik Üli. kool, Pihkva S. M. Kirovi nim. Pe dagoogiline Instituut, Uraali A. M. Gorki nim. Riiklik Ülikool, Daugav pilsi Pedagoogiline Instituut, Eesti NSV Metsamajanduse ja Loodus kaitse Ministeerium, Eesti NSV Vä listurismi Valitsus, Kehakultuuri- ja Spordikomitee, Kõrg- ja Keskeriha. aastakäiku («Eestl Kommunist», «Noukogude Oigus», «Nõukogude Kool», «Коммунист», «Вопросы ис тории КПСС», «Вопросы филосо фии», «Проблемы мира и социа лизма», «Мировая экономика в международные отношения», «Эко номические науки», «Философские науки»). Kirjandust saab laenata ka koju. Koju laenutavad õpperaamatukogu abonement Tiigi tänavas ja Toome abonement. Marksismi-leninismi ra jajate teostele pole tarvis otsida ko haviita ega täita soovisedeleid.. Mõningate üliõpilaste vabandused ühiskonnateaduste seminarideks va jalike materjalide mittekättesaadavuse kohta pole põhjendatud. TIIU AAV riduse Ministeerium, Teaduste Aka deemia Presiidium, Eksperimentaal bioloogia Instituut, Tervishoiuminis teerium, Silikaatbetooni Instituut, Zooloogia ja Botaanika Instituut, Füüsika Instituut, Küberneetika Ins tituut, Ajaloo Instituut, Keemia Instituut, Geoloogia Instituut, aja lehed «Rahva Hääl», «Nõukogude öpetaja», «Edasi», Looduskaitse Selts, Tartu Riiklik Kunstimuuseum, teater «Vanemuine», EÜE Keskstaap..

(3) Lugu kolme pildiga Kraananool kõrgumas taevasinas se. Tööriietes poisid-tüdrukud nina pidi ümber ajalehe. Kirgastatud nä gudelt peegeldub sisemine energia. Leht käib käest kätte. Kohati tsitee ritakse valju häälega. Hulk malevlasi naermas. Käpu täis püüne peal etlemas. Parodeeritakse malevalehte. Ja edukalt. Heast asjast halba paroodiat teha polegi nagu sünnis. Viiesajased tehepakid kogumas tolmu. Mõnigi sisseastuja küsib lehe järele, aga kes seda siit ukse tagant otsida teab. See kolmas pilt on muidugi kõige drastilisem. 2000-lises tiraažis il muv ««Noorte Hääl» Eesti Üliõpi laste Ehitusmalevas» on nagu tei sedki lehed mõeldud lugejale. Tä navu peaks tähistama malevalehe juubelit. Kümme aastat on leht il munud. Kuidas ta oma funktsiooni täidab? Kas lehte üldse vaja on, jätame küsimata, sest rumalale kü simusele antakse ka rumal vastus. Mis funktsioon on malevalehel va bariiklike ja rajoonilehtede, ajakir jade, raadio ja televisiooni kõrval? Kogu inimelu on teadete vaheta mine, alates sellest, kui me vastsün dinuma laseme kuuldavale oma esi mese karje, kuni sinnamaale, kus ajalehe surmakuulutuste rubriigis on sõnum meie lahkumisest. Siia süsteemi kuulub ka malevaleht. Uurimused on näidanud, et haridus taseme tõustes eelistatakse trükitud sõna raadiole ja televisioonile. Kuid. Ajalehel on ka oma utilitaarne funktsioon. Sel puhul jõuavad luge jateni praktilised teated ja nõuan ded. Et ettevalmistaval perioodil on 1—2 seminarkogunemist, suurkooli de lehed ei levi aga kõigi kõrgkoo lide üliõpilasteni, vabariiklikus aja kirjanduses jääb materjal avalda miseks kitsaks, siis on malevaleht kõige sobivam koht malevaalasteks nõuanneteks. Areneva süsteemi pu hul jätkub ka vastuolusid, mille la hendamisest sõltub edasine. Praegu on lehes rubriik «Mina arvan», mille kasutegur sõltub otseselt autorite prestiižist ja kogemustest. Mida rohkem arvamusi selles rubriigis välja öeldakse, seda tõenäosem, et. Kui kuu veab lumele võikollast vagu, algavad Päntris (tõlge: ühis elamus) öised kõnelused. Tuba on hämar, üksi kardina taga aknamademel põleb tuli. öökapil voodipeat sis sumiseb raadio. Rahu ja hardus, mis ööhõlmas peidus, õhutavad laua ümber istuvaid noori siirusele. Taas täitub me hing hiliste tundide mõtterändudest, justkui leidnuks ta neist teejuhi päevapäikesesse käia. Lävi des siiraste inimestega, kontrollid omagi vaateid ja tunned ükskord heameelt, et võid esitada oma posi tiivse programmi, mille järgi raske tel aegadel õdus käia. Esimene kõnelus. Ihkan, et ini mestel oleksid iluhellad hinged, sest kuidas muidu suudetaks maitsta inimlikku õnne ja teada midagi ise enda kohta. «Ja hetked on rasked kanda — / iga hetkega vähem on öelda, / iga hetkega vähem on an da, / aga päevad lähevad mööda,» on lausunud poeet. Ma kardan kohu tavalt kaduda halli massi, leidma ta oma nägu. Aga hallust sigineb ülikooligi. Kui palju vaeseid inime si, kes käituvad ikka veel vaid ins. Tõ n u Karr©. ^ o. see suhe peab paika enamasti keeruka informatsioonimaterjaH pu hul. Uudiseid ja ajaviidet otsitakse raadiost. Malevaminutid on eetris kord nädalas. Malevlasel on teabe hankimiseks operatiivseimaks tele fon. Sellegi poolest on malevalehel oma osa uudiste vahendamisel. Seda täidavad rubriigid «Nädala nägu», «Ehituskommentaar» ja «Sõnumid». Nende värskusest saame kõnelda vaid juhul, kui leht juba «hapuks läinuna» rühma ei jõua. Ka kõige lihtsamal teabel on oma mõju. In formeerides loome kooskõlastatud maailmapilti, ka sõltub informeeri tusest inimeste aktiivsus. Adekvaat ne teave on parim vahend võitlu ses kuulujuttudega. Me peame sel lega arvestama, sest lehe levik ei piirdu ainult malevlastega.. nende hulgas peitub maleva arengu seisukohalt mõni õigegi. Inimeste hinnangute suunamisel on tänapäeval ajalehel suur osa. Seda, et me suhtume eitavalt liigjoomisse, malevlaste keeli «mälukaisse», näitab Keskstaabi määra tud karistuste avaldamine. Ometi tundub kõige selle kõrval, et «lak kimist» meie lehes kipub rohkem olema kui asjalikult kriitilisi ja probleemartikleid. Meelelahutus? Huumor on parim pinge maandaja. Meie lehes ilmub karikatuure ja naljanuppe. Meelela hutuslikku osa võiks aga veelgi suu rendada. Peamine on meie töös siiski in tegreeriva funktsiooni jälgimine. Ajaleht seob, tugevdab meie-tunnet. Ainuüksi kokkutulekust ja malevavormist jääb väheks. Sealjuures peame saavutama, et kõik tegutsek sid ühes suunas ja et kõik tunnek sid pideva arengu vajadust. Selleks on vaja tugevat organisatsiooni ja siin on ka malevalehel võrreldama tu eelis. Teesid: # Leht peaks ilmuma mitte ai nult aktiivsel, vaid ka ettevalmista val perioodil. Praegu teevad seda kaks üliõpilast, kes vormistatakse tööle kolmeks suvekuuks. Maleva leht on aga üks ametkondlikest leh tedest. Kas poleks siis mõeldav koosseisulise toimetaja koht? Aas ta ringi ilmuv malevaleht oleks aas ta ringi töötava ELKNÜ KK juures asuva EÜE Keskstaabi häälekandja. # Lehe sisu sõltub suuresti kaas töödest. Seni on nad tulnud stiihili selt, vahel hoopistükkis tulemata. ln. u. s t. Kui 1802. a. avati Tartu ülikool, perioodika, brošüürid, käsikirjad, siis selle raamatukogu jaoks kogu kaardid. Sisu poolest oli terve kogu tud teosed asusid üürimajas_ (prae tollal jaotatud 16 alasse. Keelelt oli gu Ülikooli tänaval asuvas ühiskon Tartu ülikooli raamatukogu ikka nateaduste hoones). Toomemäe ki- veel tüüpiline saksakeelne raamatu . riku varemeid alles kohandati raa kogu, sest saksakeelsed teosed moo matukogu tarvis. Sinna koliti 1808. dustasid ümmarguselt poole raama aastal, nagu selgitab meie raama tutest. Teisel kohal figureerisid la tukogu kauaaegne töötaja Eduard dinakeelsed teosed (üle 7000), mil Vigel (1890— 1957) oma 1962. a. lele järgnesid prantsus- ja neile postuumselt ilmunud põhjalikus ingliskeelsed raamatud. Venekeel töös TRÜ Teadusliku Raamatukogu sed raamatud olid viiendal kohal (1616). Üle tuhande teose oli itaalia asutamisest ja arengust. Raamatukogu tuli nüüd hoogsa- keeles. Ülejäänud keeled olid iga . mait korraldada ja raamatud kata üks esindatud alla 1000 teosega, loogida. 25 aastat pärast raamatu nagu vana-kreeka (820) ja hispaa kogu avamist praeguses hoones saa nia ( ~ 100). Idamaade keeltes il me ülevaate olukorrast, millest aru munud tööd ei olnud diferentsee anne on trükitud saksakeelses pe ritud üksikute keelte ja kirjade rioodilises väljaandes <rDorpater järgi. Neid oli üsna vähe ja nad Jahrbücher . . . U I 1.» Tuletame moodustasid kataloogis ühise gru ühtlasi meelde, et raamatukogu di pi — kokku 112 teost. Ülejäänud rektorina püsis kaua aega (ava keelte osa oli märksa väiksem: poo misest kuni 1839. aastani) profes la — 72, rootsi — 35, hollandi — sor Johann Karl Simon Morgen 32, taani — 28. Peale vene- ja poo stern (1770— 1852). lakeelsete olid teised slaavi keeltes 1833. aastal oli Toome raamatuilmunud raamatud kõik ühte patta kogus üle 33000 teose ehk 57000— pandud. Neid oli kokku 65 teost. 58 000 köidet, kui hulka arvata ka Leidus ka eestikeelseid teoseid.. käib mägedes ligi poolsada alpinisti. On vallutatud Nõukogudemaa kõige kõrgemad m let pud n ng soor tatud r da tõuse ka Alpides/Seoses alpinismi 150. aastapäevaga ning vajadusega ära m är kida silmapaistvate alp nistide Ja a ! p n smitegelaste teened, otsustas ÜSK-i alpinismisektsiooni juhatus luua vasta Alpinismi alguseks Nõukogude Llldu va rm nam ärgi. Märgt oman:kuks või praegusel territooriumil loetakse aas vad saada need, kes on andnud tubH tat mil tolleaegse Tartu ülikooli panuse alpinismi kui spordiala arenda füüsikaprofessor J. F. Parrot tõusis misse. toos kaaslastega Suure-Araratl tippu. Alpinism meie ülikool's võrreldes tolle ajaga on palju edasi läinud. Igal aastal Märgi kavandi saamiseks kuulu. Alpinisti rin n a m ä rk. tinkti ja juhuse ajel?. . . Teine kõnelus. Minu verinoor kur sus on kaotanud eksmatrikuleerimi se läbi kaaslase, kes oli hea poiss, kuid elus abitu, liig tuline otsustus tes ja sageli mõtlematu tegudes. Kas juhtum, et ta arestikambrisse. O. I. sattus, oli pretsedenditu või kandis enesel märki millestki üldisest, ei oska praegu vist keegi meist öelda. Ent seletamatut kibedust tunneme sellegipoolest. See oli kahetsusväär ne kaotus ja me ei protestinud selle vastu. Me ei võidelnud oma kaas lase eest, sest me ei mõistnud siis,. «InkululeKe!» Seda hüüatust teadsid peale xhosaneegrite ka keemiaosakonna tuden gid, kuigi neilt rahvusvaheliste su hete viktoriinil seda ei küsitud. Viktoriini organiseeris RSR ning jäänud. Siit järeldus: on vaja luua aset leidis see 16. novembri õhtus kindel pressiteenistuse süsteem. uues kohvikus. Viktoriinikute tead Analoogiliselt arstiteenistusega. Sel misi hindas karmilt, kuid õigla aastal on meil võimalus kasutada I selt autoriteetne žürii eesotsas õi kursuse ajakirjanikke, kellest ena gusteaduse doktori prof. Abner mus on nõus töötama malevalehele. Uustaliga. Välja tuli 8 võistkonda, Nii tuleks nähtavasti nende prakti kellele esitati 2X10 küsimust Kuu kat rajoonilehtede juures ühendada bas likvideeritud presidendiametist kaastööga malevalehele. Muide, mi Püha Toolini. I voorus selgitati 3 dagi selletaolist on praegu Lenin tugevamat, kes lasti II vooru pari gradi üliõpilaste ehitusmalevlaste mat selgitama. Punkt-punktilt rebi mises saavutas hinnatava esikoh* pressiteenistuses. ф Ühtlasi maksaks alates veeb vähendatud koosseisus esinenud kee ruarist korraldada regulaarseid õp mikute koondis (Mart Tarmak, Tiit pusi ka potentsiaalsetele kirjasaat Laasik ja Andres Raukas). Järgne jatele väljaspool žurnalistikaosakon- sid ajalugu ja majandus. Ka II voo da. Piirkonnakomandöridelt tuleb rus väljaspool arvestust esinenud aga nõutada oma piirkonnas koht bioloogid-geograafid ning matemaa kahele või kolmele ajakirjandusüli- tikud olid tublid. Küsimus keemikute kaptenile Mart õpilasele, # Et ajalehte ei saa teha lauaTarmakule: Milles siis peitub tele taga istudes, tähendab see toimetu edu saladus? sele maksimaalsete liikumisvõima «Talisman-dopinguks oli meil küll luste loomist. Kui Tallinna lähemas piimasegu «Maljutka», ent põhja ümbruses saabki ehk asja ära ajada like teadmisteta ei aita seegi.» taksoga, siis kaugematesse paika Ajaloolaste südameisse aga jäi desse sõitmisel ei saa loota liinibus kahtluseokas, kas küsimused olid sidele. Siit tuleneb ka vajadus toi süstemaatilised ja võitjad tõesti pa metuse o m a auto järele. rimad. Keemikute eestvõttel lepitigi Malevalehel on olnud oma koht kokku tuleval semestril omavaheline tudengite seas. Küsimus, kas teda duell maha pidada. Vastav lepe vaja on, on mõttetu. Küll aga on jääb vaid dekanaatides ratifitseeri pidevalt aktuaalne küsimus «kui da ning siis ellu viia, das». VIKTOR SIILATS, keemia IV k. AUNE KULIKOVA. et igas sündivas ülekohtus, igas hukkaläinud elus on meiegi süüd. Et kõik vigased ja viltukasvanud on osake meist endist. Nüüd tunduvad minulegi olulistena viina müüvad öised taksojuhid, üliõpilaste ühisko dude koridorides seinu toetavad uduse silmavaatega tüübid, muga vad äraelajad ametihierarhia erine vail tasemeil, karjeristid, kes ei töö ta südame sunnil. Meie viga on sel les, et mõeldes end kruvikesteks maailma kordaarmastavas mehha nismis, jätame palju olulist aja sea da, kuid deus ex machina tegutseb tänini siiski vaid kirjanduses, aja kärisenud niite aga kotinõela ja rist pistega kokku ei traagelda. Meie «mina» — mikrokosmos — on see, mis muutuma peab ja selleks pole ükski elu liiga lühike . . . Kolmas kõnelus. Tartu on nüüd meie kodu ja armastus. Tartus on «Vanemuine», on Jaan Tooming, õn nelik süntees e l a v a s t inimesest ja kunstnikust. Nagu ei saa seista kahte korda ühes ja samas voolus, ei tehta erinevail aegadel ühesugust teatrit. Ja kui kunagi peaks leita-. magi, et Toominga kujundeis oli omajagu naiivsust (kordan: kui peaks), siis ometi momendil aitab ta meid elule lähemale, avardab meie tunnetust, ja see on peamine. Nii mõistame ta kunsti. . . Neljas kõnelus. Üle Tartu küüni tab mõtlik koloss, mida kutsume Toomemäeks. Sajud on kahutanud ta rohtu ja nõvad on täitunud veest Ja sügisesel linnamäel kohkume sä ravate värvide ilust ja talvel valen dab lumine Toomkiriku hari ja räästais tilguvad purikad. Mägi magab, hingab ja elab ühes linnaga. J* tema hingusest saame reipust meie" gi, mäe veerule pillatud alma mater Tartuensis't, meid t o i t v a em® lapsed. . . Nii jõuame oma öiste kõnelustega koitu, mis summutab me jutud, mil visamadki oponendid uinuvad, et mõne tunni pärast taas maailma avastama minna mõne tõe võrra rikkamana, kindlamana endas ja kaaslastes. Armastan öiseid kõnelusi.. De nonnullis nostrae universitatis bibliothecae factis anno M DCCCXXXIII kuid nad olid ühte pandud sak sakeelse pealkirja alla, mis tõl gituna kõlaks: c ... eesti, läti ja teis tes keeltes» — kokku 33 teost. Tol lal ei peetud vist vajalikuks väike rahvaste keeltes ilmunud raamatuid diferentseerida. Sisult ja ainelt seisid esikohal aja lugu ja teoloogia, aga ka kirjandus (koos kirjandusteadusega), muidugi lõviosa saksa ja ladina-kreeka oma. Filoloogia, eeskätt vanade klassiku te teoste arv oli samuti silmatorka valt suur. Esinduslik oli ka suure formaadiga köidete arv õigusteaduse alal — muidugi peamiselt Rooma õiguse valdkonnas (ladina ja saksa keeles trükitud). Tagasihoidlikult oli seevastu esindatud näiteks matemaatika. Lõpuks lühidalt mõni sõna 1832/1833. õppeaasta lugejatest ja raamatukogu kasutajatest, õppe jõudude ja ametnike poolt oli lae nutatud 1840 raamatut, üliõpilaste poolt — 3480, väljaspool ülikooli teenistust seisvate isikute poolt — 1330. Paistab silma küllaltki suur lugejate arv väij aspoolt ülikooli. See on põgus pilt sellest, mis toi. tab sektsiooni juhatus välja konkur si, millest on kutsutud osa võtma kõik, kellel on häid mõtteid ning oskust neid paberile panna.. mus 1833. aastal Tartu ülikooli raa matukogus. Lisagem veel, et pärast 1825. aasta 14. detsembri ajaloolisi sündmusi läks ka raamatute tsen suur märgatavalt rangemaks ning. tolle aja progressiivne kirjandus seati keelu alla. Koostati eri nimes tik vastavalt 1826. aastal 10. juunil ilmunud valjule tsensuuristatuudile. LEO LEESMENT. A. M. Hagen. Ülikooli raamatukoguhoone.. Nõuded kavandi suhtes: märgi joo nis loomulikus suuruses ja 3 korda suurendatult; mitmevärvilise märgi korral ka värviline joonis; andmed märgi materjali, kinnitusviisi ja Nõuded märgi suhtes: suurus 2—5 valmistamise tehnoloogia kohta. sm; peab kajastama alpinismile või mägedele iseloomulikku; soovitav Konkursi kord: kavand esitada kir oleks kiri «Firn» ja «Teenete märk» jalikult kahes eraldi ümbrikus (ühes vms.; materjaliks ei tohi olla vää kavand märgusõnaga, teises and rismetall. med autori kohta); kavand saata. aadressil: 202400 Tartu, Vambola 4—2. I. Parmas hiljemalt 1. märt siks 1977. a. Auhinnad: võitjat premeeritakse ta suta tuusikuga alpilaagrisse; kolme esimest kohta premeeritakse võitnud märgiga.. ÜSK-i alpinismisektsiooni juhatus.

(4) O lem e e s m a k u r s u s la se d r a h v a k u n s tia n s a m b lis t F i l o l o o g : Rahvatants on rahvakunst. Tema kaudu jõuab lähemale rahva põhiolemusele. M a j a n d u s m e e s : Tantsides veedetud tunnid on igati kasulikud: trennis jääb raha tasku ja saad ilma ühegi kopikata mõnikord suutäie naerda. Pealegi veendud selles, et klubi põrandal pargitud (pargitakse muide halastamatult) tallanahk muutub vastupidavamaks loomanahast ja et lihtne südamlike soovidega sünnipäevaõis sõbra peost teeb meele imeliselt rõõmsaks. A r s t : Kui inimene tantsib, on ta terve ja tugev, tunneb oma keha, oskab seda käskida. M a t e m a a t i k - f ü ü s i k : Nädalas on kaks trenni ä 2 tundi. Iga trenniga õpime selgeks neli uut sammu, pool tundmatust tantsust ja võtame kaalust maha umbes kilo. Kuu aja pärast on n ä ita ja d ... J u r i s t : Hea asi, kui oskad sundimatult kaabut tõsta, professori ees korrektselt seista, istuda-astuda jne. G e o l o o g : Ei osanud ette kujutada, et sellist mahvi võidakse üldse teha, et see meeldima hakkab ja et ülikoolis veel kõndimistki õppida tuleb. P s ü h h o l o o g : õ lg õla kõrval, jalg jala kõrval, käed kätes, suus sõpruslaulud. . . Vahel käegalöömist (tõsi, jääb üha harvemaks), endast jagusaamist (läheb üha kergemini), sest 1980. a. olümpiaregatile minna asjamehena, mitte pealtvaatajana (paljuke neid sinna saabki), on vahva eesmärk, vae kuidas tahes. Z u r n a l i s t : Huvitavad võrdlused — hämmastav, kui. palju neid trennis kuuleb — on mulle teresõbraks edasises töös. Trenni ega tree nerit ma ei karda, sest olen juba koolitüdrukuna tantsupidudel Hennu tundma õppinud — €Spunk»! Meid, esmakursuslast on RKA-s meeldivalt palju. Me sunnime nurise mata oma jäsemeid ja keret sihipäraseie täpsete liigutuste täitmisele. Me teeme silmad lahti, naeratame ja karjume, higistame, kirume suuri ville, enese saamatust ja treenerit. Me loodame oma tahtejõule, 90%lisele tööle ja 5-aastasele tudengipõlvele. Meist peab tulema vääriline vahetus TRÜ RKA-le, sest me ise soovime seda. KRISTA MULDMAA. Igapäisest keha karastamisest Kallis noor inimene! Et S inu selg usina õppimisega k iiva ei kisuks ning k ü ü r kaunist rüh ti ei rikuks, et Sinule istumisest vesiville ei sigineks ning et Sinu ihuliikmetest veetlev nõtkus ei kaoks, ära jäta ka eksamite ajal kehakarastamist ning viisipärast välimise õhu käes liikum ist. Et lum i liiga sügav on ja jalakäimise raskeks teeb, pane lumelauad alla või m ine tritsutama. K u i Sina sügavat vett ei karda, võid ilmast v älja tegemata kala kombel vees vingerdada. Või kui Sinule palli viskamine heameelt teeb või turnim ine rõõmu val mistab, ära häbene mitte, vaid tule ja tee seda. Nagu Sina, kõrgesti haritud inimene, am m u tead, (teeb igapäine ihu eest hoolt kandm ine inimese ilusaks ja tema vaim u nõnda teravaks, et see kui vahe n u ga suurest teadmistepuust laastukesi lõikab. Iseäranis peaksid seda naisinimesed meeles pidama, et suitsuvingu sees koltunud palg ka professoril üle eksamilaua mitte ilus vaadata ei ole. Aga ka profes sor ärgu unustagu, et noorte inimeste säravate mõtete pikem kuula mine üks raske töö on ning tõsist kehalist ettevalmistust tarvitab. A M ET L IK OSA 1. TRÜ s u u s a b a a s (Emajõe ääres) on avatud ning laenutab üliõpilaspileti vastu suuski ja uiske esmasp. reedeni kl. 9— 16, laupäeval kl. 10— 14. Baasis ka pesemis- ja rüetumisvõimalused. 2. T ä h t v e r e b a s s e i n on üliõpilastele avatud esmasp. reedeni kl, 18— 19. P iiratud võimaluste tõttu soovitame a inu lt VTK treeninguks. 3. V õ i m l a G a g a r i n i t . 1. on avatud esmaspäevast reedeni kl. 17— 19. (võimlemine ja sportmängud). 4. S u u s a m a t k a d : 9. I Elva—K äärik u 16. I Tähtvere (orienteerumissuusatamine) 23. I Tõravere—Tamsa—Illi— Elva 30. I Rebase—K am b ja—Tartu 6. II Tartu—Elva 5. Pühapäeviti kell 9 väljuvad Kingissepa t. 19 võim la eest s u u s a b u s s i d K ä ä r i k u l e . Eelregistreerimine TRÜ spordiklu bis (Kingissepa 19, I korrus), 6. õ p p e j õ u d u d e u j u m i s t u n d i d e ajad avaldatakse TRÜ rahvaspordikalendris (küsida TRÜ spordiklubist ja dekanaati dest).. ВИНИТИ, вниими, вниики, И Н И ОН , ГПНТБ — kõikide nende lähekombinatsioonide taga seisavad NSVL stiured infokeskused, mille ülesandeks on korraldada ja suunata vastavate eri alade teadustehnilist informatsiooni. ВИНИТИ ehk Всесоюзный институт научной и технической информации, rajatud 1955. а. detsembris, on nende seas suurim, koondades enda alla hul galiselt teadustöötajaid, sealhulgas 8900 kandidaati, 1390 doktorit, 65 Teaduste Akadeemia korrespondentliige!, 35 aka deemikut. Organisatsiooni poolt produtseeritavatest väljaannetest on tuntuimad referaatajakirjad (Р Ж ), mis sisaldavad kodu- ja välismaist informatsiooni kok ku 172 teadusalalt. Lisaks sellele antak se välja veel nn. signaalinformatsiooni (С И ), kus tuuakse ära РЖ -sse viimase kahe nädala jooksul saabunud publikat sioonide bibliograafilised kirjad artik lite kaupa, millest osa (60%) hiljem koos referaadiga РЖ -s avaldatakse. Võõrkeelse artikli kirje antakse ka vene keeles. С И -d jõuavad tarbijani kiiremini kui eespool nimetatud РЖ -d, sest nende perioodsus on 24 numbrit aastas. Mõiste «signalisatsioon» alla kuuluvad ka v ä lismaiste ajakirjade sisukorrad, mida kohapealne paljundusbüroo tellija soovil valmistab.. Veidi ВИНИТИ-st Seoses Genfi konventsiooniga, mille kohaselt kehtestati autoriõigus NSV Lii dus, ongi signaalinformatsiooni v ä lja anded ja referaatajakirjad nendeks a lli kateks, mis kompenseeriks teatud m ää ral ümbertrükiste arvu järsku langust, annavad püüdlikule teadlasele võim alu se- oma erialaga kursis olla. Kuigi suh teliselt ebaökonoomne (näiteks СИ pu hul ci selgu artikli pealkirjast enamikul juhtudel materjali sisuline külg), või maldab see süsteem igal teadlasel kasu tada ВИНИТИ võimsate paljundusapa raatide teenuseid. Tellimused tuleb vornistada spetsiaalsele blanketile, märkides selleks ettenähtud kohta algallikana kasutatud РЖ või СИ andmed. Nende puudumisel (kui teave soovitud artikli olemasolu kohta on saadud mõnel teisel viisil) ei jäeta tellimus täitmata, ainult koopia (võimalik on lasta teha nii ksero- kui fotokoopiaid, peale selle veel mikrofilme) kättesaamise isegi venima. Realismist ik ie l*. Teema vali ohutu Eksperiment mahutu Kohalik käibetarkus. Seltsimehed Kui kainelt mõelda ja vaadata ümbritsevat elu siis selgub hoopiski pole tarvis seda tohutut hulka igasugust koia — raamatuid — reaktiive — mööblit — pudeleid klaaskolbe mensuure. — elektroonikat mehaanikat — muud tehnilist rämpsu mida tõsi küll suurte rahade eest kokku on veetud kuid mis nagu meile näib juba ammu on vananenud või moest läinud — olgu ta neetud 19. detsembril toimusid Gagarini t. 1 võimlas üldkehalise ettevalmis Et tagasi võita ülalpool kaotatud paipaistet teeme endile põhjaliku striptiisi tuse osakonna sportvõimlemise finaalvõistlused. Osa võttis 85 õppegrupkanname maha pide eelvõistluste paremat üliõpilast. loobime ära kõik mis meid ümbritseb Esimeste kursuste parimaks tunnistati Silja Jürgenson (vene fil. I k.), — raamatud teisele kohale tuli Vapu Sahk (farmakol. I k.), kolmandale Eda Heide— reaktiivid m.ä (õigust. I k.). Võistkondlik võit kuulus Filoloogiateaduskonnale — mööbli (N. Mihhailovskaja, S. Jürgenson, M. Visberg), teine koht õigustea — muu kasutu duskonnale, kolmas Matemaatikateaduskonnale, üksikute alade pari igaühele anname grammi või milliliitri mad olid Maia Kannula (vabaharjutus), Marina Palm (toenghüpe), seda ja teist kui vaja Silja Jürgenson (akrobaatika); poomil jagasid esikohta Aili Tammepolüesterlakiga kaetud saepurusünteetikal raid, Olga Fjodorova ja Eda Heidema. veedame teaduslikult kükitades oma aega Teise kursuse üliõpilastest tuli esimeseks Larissa Ivanova (Majan paber ees dust.), teine koht läks Ülle Kuusksalule (Ajaloot.), kolmas Tiina Ade- pastakas peos ning rehkendame rile (Füüsika-Keemiat.). Võistkondlikult oli parim Füüsika-Keemiatea— А +В - С duskond (K. Kurvits, T. Ader, L. Luhamaa), järgnesid Majandustea Ehee duskond ja õigusteaduskonna kombineeritud rühm. Üksikalade Pare* just see mad olid Sirje Mutso (vabaharjutus), ülle Kuusksalu (toenghüpe), See elu säästab Larissa Ivanova (poom ja akrobaatika). ruumikitsikusest päästab Kolmandatel kursustel võitis Matemaatikateaduskonna üliõpilane MORAAL: Mats, enne mõtle, siis ütlel Ljudmilla Lavrentjeva, teiseks tuli Tatjana Zarkova ja kolmandaks Tat jana Surovtseva (Majandust.). Võistkondlikult oligi parim Matemaati bis kirja panema. Finlšis müüakse emb kateaduskond (S. Beljajeva, T. Zarkova, L. Lavrentjeva). leeme, Kääriku sööklast saab tulist teed. M ILVI KIVISTIK Rajal joogipunkte pole. Võileivad võib. Sportvõimlemise finaalvõistlused. Elva— Kääriku. kes vabandab publiku ees oma viga, «et ei hankinud piisavalt informat siooni selle kohta, mida ootavad Ajalehes «TRU» nr. 48, 1976 aval* konkreetselt õhtult üliõpilased ja datud repliigile «Kas reklaami* mismoodi on ettevõtmine peensustrikk?» saime vastuse T. Erilaiult, feni korraldatud.». Vastuseks kriitikale. suusamatka stardipaika pühap., 9. ja a nuaril saab Tartust sõita 9.05 väljuva Elva rongiga ja tund aega hiljem «Tšaikaga». Riideid võib Elvas bussi peale anda kl. 9.45—10 |a 10.30—11. Kes tahab Käärikult bussiga tagasi sõita, peab h il jem alt reedel kella !8-ks end spordiklu. kippuv tähtaeg (keskmiselt kaks kuud> pikeneb mõnevõrra. Kserokoopia suurusega 21X30 cm mak sab 6 kopikat. Lunakiri В И Н И Т И -ssr saadetakse TRÜ Teaduslikust Raam atu kogust välja iga aasta algul. RVL osa konda ongi koondatud vastavasisuline ametkondlik tegevus, mille eesmärgiks on ära hoida nende materjalide üle liig set kuhjumist, mis meie raamatukogu) fondides lahket lugejat ootavad. Sellega seoses on soovitav enne korrektselt vor mistatud tellimuse esitamist tutvuda hoolikalt venekeelse perioodika kataloo giga ja tõmmata välja analoogilisesf võõrkeelse perioodika kataloogist — pruun plekkpidemega sahtel N — Nature või siis S — Science. Samuti tuleks, meeles hoida tõika, et ühestki v äljaat^ dest, ei perioodilisest ega monograa fiast, t e r v i k u n a (kaanest kaane ni) koopiaid el valmistata. Lülitades lü hikesse ülevaatesse ВИНИТИ kui infoorgani tegevusest veel ekspresslnformatsiooni (tähtsamatest tehnikaküsimustest ülevaate andmine) ja kogumikud «Итоги науки» (kord aastas) ja' «Научно-техническая информация* (kord kuus), oleme viidanud ka ВИНИТИ põhifunktsioonile — informatsiooni edas tamine süstematiseeritud kujal. TOOMAS RAUDAM. Malevlane, vaktsineerima! Nagu kõigil eelnevail aastail nii pääsevad ka sellel aastal malevasse ainult terved tudengid. Arsti loa või vad anda ainult kõrgkoolide arsti punktid, seega TRÜ üliõpilastele TRÜ arstipunkt. Teistest allikatest loa saanud TRÜ üliõpilased arva takse malevast välja. Kõik Eesti NSV territooriumil töö tavad malevlased peavad olema vaktsineeritud teetanuse vastu. Osal malevlastest seisab ees ka vaktsi neerimine puukentsefaliidi vastu. Selleks et komplekteerimist kiiren dada, on soovitav juba nüüd end vaktsineerida teetanuse vastu. Kel end puukentsefaliidi vastu vaktsi neerida tuleb, saab seda teada pä rast lepingute sõlmimist. Vaktsineerimine peab olema lõpe tatud 1. maiks k. a. Vene NFSV-sse ja sotsialismi maadesse sõitvate üliõpilaste vakt sineerimise vajadus selgub k. a. märtsis. EÜE rühmaarstidena töötavad 1977. aastal Arstiteaduskonna üli õpilased. Eelisjärjekorras saavad rühmaarstideks VI, V ja III kursuse üliõpilased, samuti need üliõpilased II ja 1 kursuselt, kes on eelmisel aastal olnud rühmaarstiks või on lõ petanud meditsiinikooli. Rühmaarstide komplekteerimine on juba ala nud, vabu kohti veel ön. Tohter! Anna endast teada ja vee da suvi meeldivalt EÜE-77 ridades. Kõikidele teistele üliõpilastele aga põrumist sessil ja ärge unustage juba järgmisel nädalal TRÜ arsti punkti vaktsineerimisele minna! EÜE meditsiiniteenistus TOIMETAJA R. V E ID EMANN. siiski ise kaasa võtta. Rada on hästi sisse aetud, v älja on pandud spetsiaal «Тарту Рийклик Юликоол» <«Tap sed rajalipud. тускнй государственный университет»} Head libisemist! Орган парткома, ректората, комитета ЛКСМ н профкома Тартуского госу дарственного университета, г* Тарту Эстонская ССР. Hans Heidemanni nim. trükikoja "trflkfc. Tartu, Ülikooli 17/19. 111. Üksiknumbri hind 2 kop. Teli. nr. 26. MB-00305 Järgm ine «TRÜ» ilmub 21. jaanuaril.. N B! NB!.