TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
Tatjana Vogt
KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUS LOODUSKESKKONNA PARANDAMISEKS IDA-VIRUMAA NÄITEL
Lõputöö
Juhendaja Bruno Uustal
NARVA 2015
Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.
………
/töö autori allkiri/
SISUKORD
SISSEJUHATUS………..4
1. ÜLEVAADE TEADUSUURINGUTEST ... ..6
2. KESKKONNAKAITSE KORRALDAMINE ... ..11
2.1 Riigi looduskaitse struktuurid ... ...11
2.2 Kohaliku Omavalitsuse tegevus keskkonnakaitse valdkonnas ... ...12
2.3 Looduskaitse toetamine struktuurfondide abil ... 13
2.4 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tegevus ... 16
3. IDA-VIRUMAA KOHALIKE OMAVALITSUSTE PRIORITEEDID KESKKONNAKAITSE VALDKONNAS ... 19
4. IDA-VIRUMAA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUS LOODUSKESKKONNA PARANDAMISEKS ...21
4.1 Kohalike omavalitsuste keskkonnaalased investeeringud ... 25
4.2 Looduskeskkonna parandamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu . 27 4.3 Kohalike Omavalitsuste looduskeskkonna perspektiivid...33
4.4 Kohalike Omavalitsuste looduskeskkonna küsitlus ... 36
KOKKUVÕTE ... 39
SUMMARY ... 41
KIRJANDUS ... 44
LISAD...48
Lisa 1. Tabel 1. Ida-Virumaa vallavalitsused ja kohalike omavalitsuste keskkonnaalased investeeringud ajavahemikul 2012. – 2013.a ... 48
Lisa 2. Intervjuu Järve Biopuhastuse tootmisdirektoriga Andra ... 49
Lisa 3. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ülevaade 2005 – 2013.a ...52
Lisa 4. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ülevaade 2005 – 2014 aastatel tehtud projektide rahastamise otsustest ...56
Lisa 5. Intervjuu Vaivara vallavanemaga Heiki Lutsuga ...57
Lisa 6. Küsimuste leht ...59
SISSEJUHATUS
Nõukogude ajal oli Ida-Virumaa koht, kus reostati pidevalt loodust ja keskkonnale ei pööratud nii palju tähelepanu kui praegu. Möödunud aastatest on siiski jäänud jäljed, sest Ida-Virumaa on võrreldes ülejäänud Eestiga oluliselt halvema keskkonnaseisundiga kuna mäendus- ja energeetikaettevõtted on saastanud ja saastavad veel praegugi looduslikku keskkonda. Kohalikud omavalitsused tegelevad pidevalt keskkonnaküsimustega. Tänapäeval on looduskeskkonna valdkonnale hakatud pöörama üha rohkem tähelepanu ja keskkonnaküsimused on kogu maailmas üha aktuaalsemad.
Käesolevas lõputöös pööratakse tähelepanu just kohalike omavalitsuste tegevusele looduskeskkonna parandamisel Ida-Virumaal.
Lõputöö eesmärk on välja selgitada, kuidas on kohalikud omavalitsused kasutanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse võimalusi ning ka omafinantseeringuid keskkonna parandamiseks Ida-Virumaal ning milline on rahaliste vahendite vajadus eelseisvatel aastatel.
Lõputöö on jagatud kolmeks osaks. Teoria osa tugineb Euroopa Liidu keskkonnadirektiividele ning Eesti seadustele. Esitatakse ülevaade teadusuuringutest ja ka informatsiooni Euroopa Liidu fondide kohta, mis toetavad keskkonnaprojekte.
Euroopa Liitu astumine andis Eestile võimaluse kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetusi ja toetada keskkonnaeesmärkide saavutamist jäätmemajanduse, looduse mitmekesisuse, keskkonnaseire ja -järelevalve ning taastuvenergeetika valdkondades. Tänu eurotoetuste suunamisele investeeringuteks on muutunud üks inimeste igapäevast eluolu mõjutav valdkond oluliselt paremaks. Veel käsitletakse kohalike omavalitsuste tegevusi keskkonnakaitse valdkonnas ja uuritakse arengukavade näidetel, millised on Ida-Virumaa omavalitsuste prioriteedid looduskeskkonna valdkonnas, milliseid probleeme kohalikud omavalitsused näevad ja mida lahendavad.
Seejärel antakse ülevaade keskkonnakaitse korraldamisest Eestis riigipoolsete looduskaitse struktuuridega.
Uurimuslikus osas on töö kirjutamiseks kasutatud avalikke dokumente ja intervjuusid valla ametnikega. Uuritud on nii raha kasutamist kui ka väljundina mõõdetavaid tulemusi: mida on tehtud ja kui palju kasu on see andnud. Uuritakse Ida-Virumaal viimase aasta jooksul elluviidud keskkonnaprojekte SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abil ja nende mõju kohalike omavalitsuste tegevusele. Tuleks uurida, milliseid projekte on vaja veel ellu viia Eesti keskkonnatasude ja Euroopa liidu abil aastatel 2014
– 2020 Ida-Virumaal. Milliseid tegevusi saaksid kohalikud omavalitsused korraldada looduskeskkonna valdkonnas.
Töös on uuritud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide andmeid selleks, et välja selgitada, milliseid neist on kasutatud otstarbekalt. Küsitleti ka kohalike omavalitsuste ja vallavalitsuse esindajaid. Huvitav on nende arvamus, kuidas nad hindavad keskkonna olukorda Ida-Virumaal tervikuna tänapäeval? Võttes arvesse Ida- Viru maakonna tugevamaid ja nõrku looduskeskkonna külgi tuleb uurida, milliseid keskkonnakaitselisi meetmeid on vaja veel tulevikus rakendada.
1. ÜLEVAADE TEADUSUURINGUTEST
Keskkonna ja loodusvarade jätkusuutlik haldamine nõuab valdkondadevahelisi ja integreeritud teaduslikke uuringuid. Meie teadmisi kliimast, biosfäärist, ökosüsteemidest ja inimtegevusevahelistest suhetest võiks täiendada. See aitab meil arendada uusi keskkonnatehnoloogiaid, -vahendeid ja -teenuseid. Me peame paremini mõistma selliseid teemasid nagu kliimamuutus ja nendega toime tulema ning leidma keskkonnasõbralikud tehnoloogiad, et oskaksime tulemuslikumalt kasutada nii looduslikke kui inimese loodud ressursse.1
International Polar Year 2007 – 20092 raames on Euroopa Liidu teadusuuringud rõhutanud edusamme, mis aitavad mõista polaarpiirkondade osa keskkonnas ja kliimamuutustes. Polaarkeskkonna ja kliima raport näitab rohkem kui 60 teadusprojekti tulemusi viimasel kümnel aastal sellistes valdkondades nagu kliima, keskkond ja tervis, looduslikud riskid ja uuringute infrastruktuur. Selle programmi raames oli EPICA projekt. EPICA on rahvusvaheline Euroopa projekt sügava jää südamikpuurimise uurimiseks Antarktikas. EPICA projekt näitab, et süsinikdioksiidi tase on kõrgeim ning tekitab mure kliima soojenemise intensiivistumise pärast tulevikus. Selle projekti eesmärk on saavutada täieliku dokumenteerimise kliima- ja atmosfääri rekord, analüüsides Antarktika jääd. See programm motiveerib kliima ja reageerib suurendada kasvuhoone gaase inimese kasvuks.3
NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudis tehtud uurimus näitab globaalse soojenemise põhjusi majandussektorite alusel ning annab ülevaate kliimamuutuste tulevikust. Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga jõuti järeldusele, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat. Uuringu kohaselt muutub kliimat mõjutavate majandusharude paigutus aga aastaks 2100 tunduvalt.
Aastaks 2050 saab suurimaks globaalse soojemise põhjustajaks elektritootmine. 4
1 Seitsmes raamprogramm, keskkond lk 11, http://ec.europa.eu/research/fp7/pdf/fp7-factsheets_et.pdf
2 International Polar Year 2007 – 2009 home page http://www.ipy.org/index.php?/ipy/about/
3 European science foundation home page: http://www.esf.org/coordinating-research/research- networking-programmes/life-earth-and-environmental-sciences-lee/completed-esf-research-networking- programmes-in-life-earth-and-environmental-sciences/european-project-for-ice-coring-in-antarctica- epica-page-1/more-information.html
4 Eesti Füüsika portaal http://www.fyysika.ee/?p=1679
Õhureostus on probleem maailmas ja õhureostusega seonduvad keskkonnaküsimused esinevad väga sageli. Suurlinnade elanike jaoks on ilmselt kõige kergemini tuvastatav märk õhu kvaliteedi halvenemise kohta pruunikas uduvine.
Euroopas oli teostatud uuring Euroopa õhukvaliteeti aastatel 2002 kuni 2011 aastani the European Topic Centre. Uuringu analüüs hõlmab kuni 38 Euroopa riigis, sealhulgas ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega Euroopa Keskkonnaagentuur.
Selles uuringus käsetleti peamised õhku saastavateks aineteks on: tahked osakesed, süsihappegaas CO2, vingugaas CO, vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidide (NO ja NO2) plii (Pb) ja benseeni (C6H6). Veel on saasteallikad: transport, tööstus, energeetika, põllumajanduslik tegevus.
Uuringu meetodina kasutati: õhukvaliteedi mõõtmise, analüüsi suundumuste hindamine linnaelanike ja mõju ökosüsteemidele ja heitkoguste andmed. Uuring näitas, et kõik eespool saasteaineid on vähendanud temperatuuri keskkond Euroopas. Saasteainete kontsentratsioon atmosfääris on endiselt liiga kõrge. Õhusaaste süveneb taimede kasvu tõttu kokkupuude O3. Lubatud sisu O3 täheldati ainult Slovakkias, Iirimaal ja Suurbritannias. Enamus Euroopa rahvastik elab linnapiirkondades, kus on üle õhukvaliteedi standardeid, mis suurendab haigestumise ja enneaegse suremuse. Ajal 2002-2011 aasta heitkoguste vähendamiseks SO2, CO, ja Pb, mis tõi keskkonna kaasa õhu kvaliteedi parandamiseks.5
Kui rääkida Eestis, siis alates 1991aastast õhusaaste on vähenenud 2,5 korda ja SO2 heitkogustega osakeste vähenes 74% ja 60% võrra ajavahemikul 1990-19996.
Õhureostus on Euroopas probleemne koht. Selle Euroopa regiooni madala sissetulekuga inimestel on suur risk surmadele tänu õhureastusele. Uuringutes käsitlevad teemad:
keskkonna ja tervisliku seisundi analüüs.
Uuringutes kasutati järgmiseid andmeid: õhureostuse andmed, sotsiaal ja ökoloogilised andmed ja tervislikud andmed.
Õhuatmosfääri reostuse ja elanikkonna andmeid kasutati 268 regioonis ja 31 riigis perioodil 2004 – 2008.a. Suurim reostus oli 2004 – 2008.a. 86 % Ida-Euroopas ja 98 % Lääne-Euroopa regioonis WHO (The WHO Commission on Social Determinants of Health, Tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite komisjon) resoluudis. Iga aastaga
5 Air quality status and trends in Europe, Atmospheric Enviroment , december 2014, pades 376-384 EBSCO andmebaas
6 Air Pollution Effects on Terrestrial Ecosystems in Estonia. Journal: Water, Air and Soil Pollution. Date 2001-08-01, EBSCO andmebaas
konsentratsioon langes nendes piirkondades va. 2008.a. Lääne-Euroopa regioonis oli kõige suurem muutus õhureostuse suhtes. 2008.a keskmine tase selles regioonis õhu konsentratsioon oli 19 % madalam võrreldes 2004.a. Ida-Euroopaga oli 9 %. Reostuse tase varasemates Ida-Euroopa piirkondades oli kõige suurem langus 28 %. Keskmine aasta konsentratsioon õhureostusel langes kõikides Ida ja Lääne Euroopas ajavahemikus 2004 – 2008.a. Uuringu käigus tuli välja, et õhu tase paraneb peaaegu kõikides regioonides, keskmine aasta õhukonsentratsioon on WHO andmetel suurem kui peaks olema ja ei ole vahet Ida ja Lääne Euroopas. Madala elutasemega Euroopa linnades ei ole märgata õhureostuse suurenemist. Rikkamates Ida-Euroopa regioonides on õhureostus märgatavalt suurem, kui vaesemates regioonides. Õhureostuse tulemused ei ole erinevad Ida kui ka Lääne Euroopa maades.7
Ida-Euroopa on kõige suuremale varude määrdunud pinnase, põhjavee ja teiste keskkonnale kahjulike mõjutegurite poolest. Küsimused, mis on seotud pestitsiididega likvideerimise ja hoiustamisega puudutavad kõiki arenenud riike.
Kõige suurema pestitsiidide varu 83 % asubki Ida-Euroopas. Pestitsiidide matmisalad paiknevadki enamjaolt Poola territooriumil. Suurenenud leviku pestitsiididega tõi kaasa põllumajanduse arenemine aastatel 1996-1970.
Uuringute põhieesmärgiks oli kirjeldada faktoreid, mis mõjutavad ökoloogilisi riske pestitsiidid paiknemist algoriitmide koostamist, mis aitaksid väljatuua enim riskirohkemaid alade paiknemist.
Uuringutes kasutati alljärgnevaid meetodeid: kirjanduse analüüs ja süntees, arvutiproramm (PAPI). Koguseline analüüs, aranzeeremis meetodite ja hindamismeetodit. Keskonnakaitse riskianalüüsi koostamiseks viidi läbi küsitlus, kus küsitleti 345 respondenti ja kasutati keskonna alase kirjanduslikke kokkuvõtteid.
Küsitletavateks olid spetsialistide grupp, kes olid geograafiliste teadmistega.
Respondentide ülesandeks analüüseti oli vaja selgitada pestititsiidede olemasolu, erilisused loodus keskkonda mõjutavad riskid ja väljaselgitada objektide kaal. Küsitlus oli läbiviidud 2012. aastal.
Uuringutes olid kasutatud pinnase klassifikatsiooni, geoloogilisi, klimaatilisi, geograafilisi, topograafilisi ja katastri andmeid. Järgmiseks sammuks oli vaja koostada
7Particulate air pollution and health inequalities: a Europe-wide ecological analysis International Journal of Health Geographics 2013, 12:34 , EBSCO andmebaas
riskide olulisuse matriiks. Selleks et seda matriksit väljaehitada tuleb, selle erilise maa ja objekti ekoloogilisi riske mitte suurendada.
Uurimine näitas, et kõrge risk objektide, mis ei olnud puhastatud toksilistest ainetest ja mis ei ole seotud veekogude olemasolust. Mitte kahjulikud objektid, mis asuvad kaugel metsadest ja mis ei ole erilised ei kahjusta ümbruskonda. Tähtis ei ole ainult toksiliste elementide ära võtmine vaid ka monotooring selles piirkonnas kus see asub. Selle ala reostamine võib olla kahjulik nii faunale kui ka inimestele ja veekogudele.8
Kui rääkida Eestist, siis siin oli läbi viidud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine uuring. Uuringu tellis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja uuringu valmimist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Selles uuringus käsetleti põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaal-majanduslikku mõju ajavahemikus 2015–2030. Uuringus keskendutakse peamiselt põlevkivi kaevandamise ja töötlemise piirkondliku mõju analüüsile.
Uuringu meetodina kasutati peamiselt sekundaarseid andmeallikaid: rahvusvahelisi analüüse mäetööstuse mõju kohta ja varasemaid Eestis tehtud analüüse põlevkivitööstuse keskkonnamõju kohta. Arvandmed koguti peamiselt Statistikaameti ja äriregistri andmekogudest ning andmepäringute abil põlevkiviettevõtetelt, Keskkonnaministeeriumilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Elanike hinnangute teadasaamiseks tehti ASi Emor kaasabil telefoniküsitlus. Lisaks vesteldi ettevõtjate esindajatega ja kohalike omavalitsuste juhtidega.
Käesoleva uuringu ülesanne oli analüüsida põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnevat mõju põlevkiviettevõtete peamises tegevuspiirkonnas Ida-Virumaal ja kolmes Lääne-Virumaa omavalitsuses (Sõmeru ja Rägavere vallas ja Kunda linnas).
Uuringus jõuti sellistele järeldusele: põlevkivitööstus on väga oluline roll ennekõike piirkonna linnade elanike tööandjana; kui tootmismaht kasvab suurel määral, tekib vajadus lisatööjõu järele peamiselt oskustööliste ja inseneride hulgas, kui aga tootmismaht ei muutu, pole ka uut tööjõuvajadust. Veel Põlevkivi sektori tööjõud vananeb ja arvestades, et võik Ida-Virumaal olla hõivatud umbes kolm neljandikku uut töökohta. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise oluliseks teguriks peetakse
8 Spatial Conditions of Environmental Risk Posed by Obsolete Pesticides – Case Study of the “Green Lungs of Poland” Area, Pol. J. Environ. Stud. Vol. 23, No. 3 (2014), 763-772, EBSCO andmebaas
keskkonnamuutusi, mis avaldavad mõju inimese tervisele. Põlevkivi kaevandamisel ja tööstuslikul kasutamisel tekib väga suur hulk jäätmeid, millest suur osa on ohtlikud.
Kokku moodustab Ida-Virumaal õhkupaisatavate saasteainete heitkogus siiski suure osa kogu Eesti õhusaastest – 2011. aastal sõltuvalt saasteainest 46–97 %9.
Kokkuvõttes sooviks tähele panna, et teaduslikud uuringud aitavad parandada ökoloogilisi probleeme ja teevad endale uuteks eesmärkideks ökoloogia parandamiseks.
9 Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Lõpparuanne 27. juuni 2013 http://www.ivol.ee/download/uuringu_lopparuanne_27062013.pdf
2
. KESKKONNAKAITSE KORRALDAMINE
Euroopa Ühenduse tasandil hakati keskkonnaprobleemidega tegelema alles 1970.
aastatel.10 Alates sellest ajast on vastu võetud õigusakte, mis käsitlevad peamiselt reostuse vähendamist miinimumnõuete kehtestamise abil, eriti jäätmehoolduse, veereostuse ja õhusaaste valdkonnas. Õigusaktidest suurema osa moodustavad direktiivid, mis mõjutavad keskkonda. Kehtestatud direktiivid aitavad reguleerida euronorme ja otstarbekamalt kasutada eurotoetusi.
Keskkonnakaitse korraldamine Eestis teostatakse riigi looduskaitsestruktuuridega.
Eestis on peamine looduskaitset reguleeriv seadus Looduskaitseseadus11. Kohalike omavalitsuste üksuste õigusi ja kohustusi keskkonnakaitse valdkonnas sätestavad:
maapõueseadus12, kaevandamisseadus, maaparandusseadus13, veeseadus14, metsaseadus15 ja keskkonnajärelevalve seadus16. Kõik need seadused aitavad reguleerida Kohalikke Omavalitsuste üksuste ülesandeid, õigusi ja kohustusi keskkonnakaitse vallas. Samuti aitavad nad reguleerida raha suunamist looduskeskkonna parandamiseks.
2.1 Riigi looduskaitse struktuurid
Keskkonnakaitse korraldamisega tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega: Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalikud omavalitsusorganid17.
10 Keskkonnaministeeriumi kodune lehekülg: Valdkonnad, keskkonnaharidus, rahvusvaheline taust http://www.envir.ee/1011404
11 Looduskaitseseadus § 1 lõige 1.
12 Maapõueseadus § 1 lõige 1.
13 Kaevandamisseadus § 13 lõige 3.
14 Veeseadus § 3 lõige 2
15 Metsaseadus § 35 lõige 3
16 Keskkonnajärelevalve seadus§ 3 lõige 1
17 Keskkonnajärelevalve seadus § 3 lõige 1
Keskkonnainspektsioonil on õigus peatada keskkonda kahjustav ja ohustav tegevus, kui see seab ohtu inimeste elu. Samas teostab järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle. 18
Eesti Keskkonnauuringute Keskus kontrollib pinna-, põhja- ja joogivee kvaliteeti, määrab saasteainete sisaldust heitvees ja pinnases, teeb sademetekeemia uuringuid, analüüsib keskkonna-avariidest tingitud reostusi, aga ka toiduainete kvaliteeti.19
Näidisena võib tuua Kohtla-Järvel oleva õhuseire jaama, mis kontrollib õhu kvaliteeti linnas. 20
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus.21
Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40 % Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus.
Metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohutust riigimetsades.22
2.2 Kohaliku Omavalitsuse tegevus keskkonnakaitse valdkonnas
Kohalike omavalitsuste ülesanne on säilitada puhas ja tervislik elukeskkond ning looduskeskkonna hea seisund. Samas vähendada jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist.
Jäätmeseadus kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Omavalitsus annab jäätmeveo õiguse ja sõlmib selle korraldamise riigihankel edukaks tunnistatud pakkumise teinud isikuga hankelepingu kuni viieks aastaks23 Jäätmeveo korraldamine kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele:
18 Keskkonnainspektsiooni kodune lehekülg; Keskkonnainspektsioonist http://www.kki.ee/est/
19 Eesti Keskkonnauuringute keskuse kodune lehekülg; Keskkond http://www.klab.ee/
20 Eesti Keskkonnauuringute keskuse kodune lehekülg: Projektid, Õhuseire jaam Kohtla-Järvel http://www.klab.ee/projektid/ohuseire-jaam-kohtla-jarvel/
21 RMK põhimäärus § 1 lõige 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13141476&leiaKehtiv
22 Riigimetsa Majandamise Keskuse kodune lehekülg: tegevusvaldkonnad http://www.rmk.ee/organisatsioon/tegevusvaldkonnad
23 Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord § 6 lõige 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/403112012035
segaolmejäätmed, suurjäätmed, vanapaber ja kartong, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed.24
Korraldatud jäätmeveo eesmärk on siduda kõik jäätmevaldajad ühtsesse jäätmekäitlussüsteemi, et paraneks kontroll jäätmekäitluse üle. Seeläbi väheneb jäätmete hulk antud haldusterritooriumil.
Kohaliku omavalitsuse soojusmajanduse valdkonna eesmärk on renoveerida soojusvõrkude süsteemi ja leida soojuse alternatiivallikas.25
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorrast kohaliku omavalitsuse tegevus on seatud eelkõige joogivee kvaliteedi tõstmisele, vee- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavuse parandamisele ning tervisele ohutu joogivee tagamisele kogu elanikkonnale. Peale selle võib kohalik omavalitsus avaldada kasutatava veekogu ajutise piiramise teate kohalikus või maakondlikus ajalehes ja võimalusel ka muudes kohalikes massiteabevahendites vähemalt nädal enne ajutise piirangu kehtestamist26. Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kasutamist tootmises. 27
Maapõueseadus annab kohalikule omavalitsusele õiguse mitte nõustuda üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa ning kaevandamisloa andmisega. Vastavalt metsaseadusele, et ennetada metsatulekahju, on kohalikul omavalitsusel õigus teatada keeldudest kohalikus või maakonnaajalehes ja ka muudes kohalikes massiteabevahendites. 28
2.3 Looduskaitse toetamine struktuurifondide abil
Toetusfondide abil viiakse ellu looduskeskkona projekte, mis võimaldavad hea keskkonnaseisundi saavutamisele. Eesti liitumine Euroopa Liiduga on andnud võimaluse kasutada Euroopa Liidu fondide toetusi, Euroopa Liidu regionaalpoliitika raames.29
24 Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord § 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/403112012035
25 Kohtla-Järve linna arengukava 2007 – 2016, lk 71 http://www.kjnk.ee/KONCOVKI/doc/K- Jarve%20arengukava.pdf
26 Veeseadus § 7 lõige 5
27 Veeseadus § 14 lõige 6
28 Metsaseadus § 35 lõige 3
29 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg, mis on struktuuritoesus: Euroopa Liidu regionaalpoliitika 2007-2013 http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-liidu-regionaalpollitika/
Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond on struktuurifondid, neile lisandub Ühtekuuluvusfond.30 Regionaalpoliitika edendamisse investeerib Euroopa Komisjon märkimisväärselt suuri summasid. Eestile oli aastatel 2007 – 2013 struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,40 miljardit eurot.31 Ida-Virumaal on Ühtekuuluvuspoliitika raames 2007-2013 enim toetust saanud veemajanduse infrastruktuuri arendamine. Toetuste kogusumma oli 284 855 307 miljonit eurot, projektide arv 760.32
Eelarveperioodil 2014-2020.a on Eestil võimalik saada 5, 913 miljardit eurot toetust.33 Fookuses on puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus. Prioriteetsed suunad aastatel 2014-2020 on energiatõhususe valdkond ja roheline infrastruktuur.
Euroopa Liidu fondidest raha taotlemisel on oluline silmas pidada, et raha antakse vaid tingimusel, et abi soovijad annavad projekti elluviimiseks ka omapoolse rahalise panuse. Taotleja enda rahalise panuse ehk omafinantseeringu määr projekti kogumaksumusest jääb enamasti 10% ja 80% vahemikku. Omafinantseeringu suurus oleneb sellest, kas abi taotleja on mittetulundusühing, omavalitsus või äriühing ning kas tegu on kasuliku või ühiskondliku projektiga.34
Ida-Virumaal on ellu viidud väga palju projekte looduskeskkonna parandamiseks läbi Ühtekuuluvusfondi. 2009. aastal oli kõige tähtsam projekt Kohtla-Järve põlevkivitööstuse poolkoksi prügila sulgemine.35 Alates 2009. aastast osaleb Kohtla- Järve Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi suurprojektis „Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine“ ning tänaseks päevaks on juba osa eelpool nimetatud probleemidest lahendatud. On ulatuslikult rekonstrueeritud olme- ja
30 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg, mis on struktuuritoesus: Euroopa Liidu regionaalpoliitika 2007-2013. http://www.struktuurifondid.ee/mis-on-struktuuritoetus/
http://www.struktuurifondid.ee/uhtekuuluvusfond/
31 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg, mis on struktuuritoesus: Euroopa Liidu regionaalpoliitika 2007-2013. http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-liidu-regionaalpollitika/
32 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg: Mis on tehtud, struktuuritoetuse kasutamise statistika regiooniti http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-kasutamise-statistika-regiooniti/
33 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg, mis on struktuuritoesus: Euroopa Liidu toetused 2014 - 2020. http://www.struktuurifondid.ee/el-toetused-2014-2020/
34 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg. Kuidas saada toetus.
35 Kohtla-Järve linna jäätmekava 2012-2017, lk 29
sademevee kanalisatsiooni trassid.36 Käesoleval ajal on plaan ehitada Ühtekuuluvusfondi abil Narvas 2015.a kevadeks uus veepuhastusjaam ning rekonstrueerida terve Narva linna vee- ja kanalisatsioonisüsteem.37
Ida-Virumaal on ka suhteliselt palju looduskaitsealasid ja looduskaitsealuseid objekte.
Euroopa Regionaalarengu Fondi abil Narvas parandatakse ja uuendatakse Narva linna haljastust ja parke, Joaoru-Lipovka suplusala ja rannahoone. Veel Narva Äkkeküla Spordirajatiste juurde loodud Loodus- ja matkarada, kuhu lisatud piknikukohad. 38 Või Narva-Jõesuu Heleda Pargi puhkealaks väljaehitamine. Veel Kohtla-Järvel heakorrastatud rahvapark ja rekonstrueeritud linnakeskus. Samas Toila Oru pargis rekonstrueeritud tänavavalgustus, teostatud jõgede ja ojade eesvoolude puhastamine Euroopa Liidu Struktuurfondide abil. 39
Euroopa Regionaalarengu Fond (inglise keeles European Regional Development Fund, lühidalt ERF) pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust Euroopa Liidus40. Keskkonnasektoris on peamisteks valdkondadeks looduskaitseline ja keskkonnahariduse infrastruktuur, järelevalve ja seire arendamine, hädaolukordadeks valmisoleku parandamine ning taastuvenergeetika. 41 Aastatel 2007-2013 on Ida- Virumaale jõudnud regionaalarengu toetusi ligikaudu 58 miljoni euro ulatuses, sellest ligi 52 miljonit struktuuritoetuse vahenditest. Toetatud on ettevõtlusalasid, turismi- ja vaba aja veetmise objekte, lasteaedu, koole ja muid objekte.42 Näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond koos Kohtla-Nõmme vallavalitsustega toetavad projekti „Kohtla Kaevanduspargi väljaarendamine“. Projekti käigus viiakse läbi Kohtla Kaevanduspargi uue külastuskeskuse ja vaatetorni rajamine, promenaadiraja ehitamine.43
36 Kohtla-Järve linna arengukava 2007-2016, lk 43
37 Narva Vesi kodune lehekülg: http://www.narvavesi.ee/59est.html , üldinfo.
38 Narva Linna 2013 eelarve http://web.narva.ee/files/6517.pdf
39 Toila valla arengukava 2014 – 2020, lk 10
http://toila.kovtp.ee/documents/1433797/1515634/arengukava_2014- 2020_kinnitatud_26.02.2014.pdf/fb883da4-79b8-4bcd-b744-e6e205e8511e
40 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg, mis on struktuuritoetus: Euroopa Regionaalarengu Fond http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-regionaalarengu-fond/
41 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee: rahastusallikat, Euroopa liidu toetused 2007-2013.
42 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg : Uudised http://www.struktuurifondid.ee/uudised/
43 Kohtla kaevanduspark kodune lehekülg: projektid http://kaevanduspark.ee/projektid/
SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) on valitsusväline, nii poliitiliselt kui ka majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitseorganisatsioon. ELFil on tegevuse jooksul tekkinud palju koostööpartnereid keskkonnaühenduste seas.44.
Ida-Virumaal on asustatud erinevate linnu- ja loomaliikidega, millest üks haruldusi on lendorav. Eestimaa Looduse Fondi poolt Ida-Virumaal on olemas projekt „ Lendoravale”. 45 Lendorava projekt seisab hea selle eest, et lendoravate elukohad säiliksid. ELF on uurinud ja uurib edaspidi lendoravatele sobivaid metsi eelkõige praegu teadaolevate ja lendoravate varasemate esinemiskohtade ümbruses. Kogutud raha eest ELF ostab lendoravate jälgimiseks vajalikku tehnikat ja korraldab Ida- Virumaal lendoravate elupaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid. Samas
„Teeme Ära“ talgupäeva korraldasid Eestimaa Looduse Fond, mille raames oli heakorrastatud laste mänguväljakuid, haljastatud ja prügikorristatud elurajoonid, metsaparke. Näiteks Kiviõli Seikluskeskuse terviseraja korrastamine, Narva linna jõepromenaadi või Narva Äkkeküla46 Spordirajatiste juurde loodud Loodus- ja matkarada, kuhu praegu lisatakse piknikukohad, kus saaks kasutada oma perega looduskeskkonda oma puhkuseks või tervise parandamiseks.
Maaelu ja Põllumajanduse Arengu Fond tegeleb põllumajanduse ning sellega seotud maaelu ja maapiirkondade arengu aspektidega. Ida-Virumaal selle fondi abil rekonstrueeritud Valaste joa vaateplatvorm. Vaateplatvormil on joa vaatemängud nauditavad eelkõige talvel. Kuid 2010.a sügisel suleti Valaste vaateplatvorm ohtlikkuse tõttu. Projekti elluviimine on vajalik, et tulevikus oleks võimalik eksponeerida valaste juga ja olevaid looduslike väärtusi. 47
2.4 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tegevus
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab keskkonnatasudest laekunud rahast keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastootmisele ning keskkonnakahjustuste heastamisele suunatud keskkonnaprojekte48.
44 Eestimaa looduse kaitse kodunelehekülg, ELFi lugu http://www.elfond.ee/et/elfi-lugu
45 Help kodune lehekülg: http://www.help.ee/lendoravale/
46 Teemeära kodune lehekülg : http://talgud.teemeara.ee/events/akkekula
47Maamajanduse infokeskuse kodune lehekülg :
http://www.maainfo.ee/index.php?id=4&rid=1031&page=3302&
48 Keskkonnaprojektide rahastamine AS Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu http://www.environmental-auditing.org/portals/0/auditfiles/est_f_est_1eicf.pdf
Keskkonnainvesteeringute Keskus asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel Rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus.49 Keskkonnainvesteeringute Keskus esindus avati Ida- Viru maakonnas 2005. aastal50, mis võimaldab läbi viia looduskeskkonna projektid valdkonna arengule.
Keskkonnainvesteeringute Keskus jaotab keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud raha keskkonnaprogrammi kaudu.
Tegevuse koordineerimiseks on keskkonna programmile loodud kümme erinevat alamprogrammi:51
• Veemajanduse programm
• Jäätmekäitluse programm
• Keskkonnakorralduse programm
• Metsanduse programm
• Kalanduse programm
• Looduskaitse programm
• Keskkonnateadlikkuse programm
• Atmosfääriõhu kaitse programm
• Merekeskkonna programm
• Maapõue programm
Keskkonnatoetusi jagab Keskkonnaministeerium läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse. 52 Keskkonnainvesteeringute Keskusi toetusi ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasudest, Euroopa Liidu struktuurifondidest, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüügist (tuntud ka „Roheline investeerimisskeem“ nime all).53
49 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodune lehekülg, www.kik.ee ajalugu
50 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodune lehekülg, www.kik.ee ajalugu
51 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee keskkonnaprogramm
52 Euroopa Liidu Struktuuritoetusi kodune lehekülg: Toetatavad valdkonnad, Keskkonnahoid http://www.struktuurifondid.ee/keskkonnahoid/
53 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee rahastus allikad
Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.54
Keskkonnainvesteeringute Keskuse eesmärgiks on keskkonnakasutamisest laekuva raha sihtotstarbeline paigutus loodusressursside taaskasutamisse ja keskkonnaprobleemide lahendamisele ning seeläbi hoida riigi tervet elukeskkonda ja soodustada jätkusuutlikku arengut.55
54 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg , taotlejale, avatud voorud http://kik.ee/et/avatud-voorud
55 Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnainvesteeringute_Keskus
3. IDA-VIRUMAA KOHALIKE OMAVALITSUSTE
PRIORITEEDID KESKKONNAKAITSE VALDKONNAS
Kohalike omavalitsuste üksuste õigusi ja kohustusi keskkonnakaitse valdkonnas sätestavad nende arengukavad. Omavalitsuste prioriteedid keskkonna valdkonnas on välja toodud nende jäätmekäitluse arengukavas.
Uurides Ida-Virumaa arengustrateegiat aastatel 2005 – 2013, saab järeldada, et kohaliku omavalitsuse peamised prioriteetsed suunad olid endiselt saastuse vähendamine, põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, pinnaveekogude kaitse, veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja renoveerimine (Kohtla-Järve, Sillamäe, Sonda, Toila), Kohtla-Järve ja Narva reovee puhastamine, õhukaitse (puhastusseadmete ehitamine, säästlikumad tehnoloogiad).56 Samas on Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020 eesmärgiks, et Ida-Virumaa loodusressursse kasutataks tõhusalt ning taastuvate ressursside kasutamine oleks jätkusuutlik. 57
Ilmselgelt avaldab Ida-Virumaa looduskeskkonnale tugevat mõju põlevkivikeemiatööstuse areng. Kohalik keemiatööstus mõjutab negatiivselt loodust:
õhu saastamine ja vee reostamine ning jäätmete hulga kasvamine. Ida-Virumaal ladustatakse üle 60 % tekkivatest jäätmetest prügilatesse ja millest suur osakaal on eelkõige tööstusjäätmetel. 58
2009. aastal tehti Keskkonnaministeeriumi taotluse alusel SA KIK poolt rahastamisotsus Kohtla-Järve põlevkivitööstuse poolkoksi prügila sulgemiseks.
Prügilate sulgemise eeldatav maksumus on ligikaudu 28,9 miljonit eurot. Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi ladestused pidid olema likvideeritud 2013. aastaks.59
Viimasel ajal planeeritakse teha palju töid Tehnilise infrastruktuuri valdkonnas, tahetakse rekonstrueerida linna veevarustussüsteemi ja kanalisatsioonivõrgu puhastusseadmeid ning varustada elanikkonda kvaliteetse joogiveega. Soojusmajanduse
56 Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013, 4.6 muud tegevussuunad
57 Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020 lk 35
http://axis.ivmv.ee/mv_kodulehe_failid/failid/204749/Ida-Viru%20maakonna%20arengukava%202014- 2020.pdf
58 Kohtla-Järve linna jäätmekava 2012 - 2017, lk 16 http://www.kohtla- jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/jaatmekava.pdf
59 Kohtla-Järve linna jäätmekava 2012-2017, lk 29
valdkonna eesmärgiks on renoveerida soojusvõrkude süsteem ja leida soojuse alternatiivallikas. Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narva-Jõusuus on olnud palju tööd seoses projektiga „Linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“.
Saab öelda, et 2012. – 2013. aastal tegelesid kohalikud omavalitsused enim vee-ja jäätmemajanduse küsimustega.
Peamised keskkonna-alased prioriteedid oli juba varem: saastatuse vähendamine, veevarustussüsteemide rekonstrueerimine, põllumajandusreostuse vähendamine ja optimaalse jäätmete käitlusesüsteemi korraldamine. Uue arengukava perioodi jooksul 2014 - 2020 toimuvad muudatused põlevkivi kaevandamises ja töötlemises. Lisanduvad uued kaevandamisalad, kus hakkab rakenduma säästlik tootmine. Veel on plaanis energisäästlike hoonete rajamine. 60
Kui rääkida kohalike omavalitsuste kohustusest looduskeskkonnakaitse valdkonnas, siis need on: teostada keskkonna järelvalvet oma haldusterritooriumil; korraldada jäätmete sortimist; põhjendatult väljastada või mitte väljastada kaevandamislubasid, reguleerida vee kasutamist, s.h vajadusel viia sisse piiranguid veeavariide ja –reostuste puhul;
likvideerida omavolilisi prügilaid.
Kohalik omavalitsus vastutab loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest.61
60 Ida-Viru maakonna arengukava 2014 – 2020 lk 35
http://axis.ivmv.ee/mv_kodulehe_failid/failid/204749/Ida-Viru%20maakonna%20arengukava%202014- 2020.pdf
61 Siseministeeriumi kodune lehekülg: kohalik omavalitsus, ülesanded https://www.siseministeerium.ee/5979/ 15.01.2014
4. IDA-VIRUMAA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUS LOODUSKESKKONNA PARANDAMISEKS
Ida-Viru maakonnas on 5 omavalitsuslikku linna, 2 vallasisest linna, 1 alev, 14 alevikku ja 208 küla. Ida-Virumaa majandusel on Eestis üleoluline koht – siin toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia.62
Suured maakonna ettevõtted asuvad Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve lähedal, sest sellepärast lõputöös soovin läbi vaadata kohaliku omavalitsuse tegevus looduskeskkonnaküsimustes.
Vaadeldes Kohtla valla tegevust keskkonnaküsimustes, saab öelda, et vald hoolitseb oma looduskeskkonna eest ja tegeleb sellega pidevalt. Valla elanikud viskavad sageli loodusesse probleemset prügi: autoosi, vanu rehve ja muid ohtlikke jäätmeid. Paljude eramajade omanikud eelistavad köögi- või aiajäätmete kompostimise asemel nende matmist või viskamist loodusesse. Kohtla vallas on ohtlikud jäätmed võimalik toimetada Kohtla vallas Järve külas asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Kohtla vallavalitsus lahendus sellisele probleemile on järgmine: kõigile hoonete või territooriumite omanikele teha kohustuseks omada jäätmekäitluslepingut jäätmekäitlusettevõttega. Samas tõhustada kontrolli jäätmete käitlemise üle. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisse suunamise tõhustamiseks tuleb korraldada selgitustööd elanike seas, selgitada, kuidas töötab jäätmete kogumisüsteem. Selgitustöö läbiviimine elanikkonna hulgas annab kindlasti märkimisväärseid tulemusi ning sellega paraneb jäätmete sorteerimistase. 63
Samas on Järve küla elamud ühendatud Kohtla-Järve linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidega, kus on väga palju probleeme. Järve küla vee ja kanalisatsioonitrasse haldab AS Järve Vesi. Tulevikus planeeritakse rajada ühiskanalisatsioon ja viia asumite elanike joogivesi vastavusse Euroopa Liidu Joogivee raamdirektiivi nõuetele.64 Rahastamise osas on planeeritud katta 80% projekti maksumusest Euroopa Liidu struktuurifondidest ja 20 % valla omafinantseeringust.
62 http://www.stat.ee/ppe-ida-viru-maakond
63 Kohtla valla jäätmekava 2009 – 2016 lk 24, http://www.kohtlavv.ee/failid/jaatmekava%202009- 2016.pdf
64 Kohtla valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava 2012 – 2014 http://www.kohtlavv.ee/failid/YVK%202012-2024.pdf
Vaadeldes Narva linna kohaliku omavalitsuste tegevust viimase aasta jooksul, võib öelda, et väga palju muudatusi on tehtud linna tehnilises infrastruktuuris. 2015.a kevadeks peab valmima uus veepuhastusjaam. Tööd viiakse läbi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt kaasrahastatava projekti “Narva vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” raames ja neid finantseeritakse kolmest rahastusallikast: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 64,44 %; Narva linna eelarvest 25
% ja „Narva Vesi“ firma poolt 10.56 % Veepuhastusjaama projekteerimis- ja ehitustööde eesmärgiks on Narva linna veepuhastusjaama rekonstrueerimine selliselt, et narvalased saaksid tarbida nõuetele vastavat, kvaliteetset, joogikõlbulikku ja inimtervisele ohutut joogivett.65
Sillamäe linna territooriumil on erinevatel aastatel tehtud õhukvaliteedi seiret ja linna välisõhu kvaliteet on vähesel määral mõjutatud ka Eesti Energia Narva Elektrijaamadest, AS Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama ning Eesti Energia Õlitööstuse tegevuse käigus emiteeritavatest saasteainetest. Õhuseire põhieesmärgiks on õhu koostise, kvaliteedi ja nende muutuste määramine ja jälgimine, et teha kindlaks, prognoosida ja ennetada võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele ja nende elukeskkonnale. 66
Väga tähtis projekt oli Sillamäe endise radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemine, mis algas 1998. aastal ning lõppes 2008. aastal. Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti algatas Eesti riik koos AS-ga Silmet Grupp 1997.a. 67 Veel esitasid Sillamäe linnavalitsus ja tema tütarettevõte AS Sillamäe-Veevärk 2008.aastal Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse projekti „Sillamäe linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine” realiseerimiseks. Projekti realiseerimise periood on aastatel 2009-2014 ja kogumaht on 16 012 953 eurot. Projekti põhiülesandeks on Sillamäe linna kvaliteetse joogivee ja maagaasiga varustamine ning reovee puhastamine. 68
Samas kui rääkida Kohtla-Järve linnavalitsusest, siis on olemas suur probleem Oru linnaosas kvaliteetse joogiveega. Hetkel joogivees on benseeni, tolueeni ja fenoolide
65 Narva Vesi kodune lehekülg: http://www.narvavesi.ee/59est.html , üldinfo.
66 Sillamäe välisõhu pidevseire programm, lk 4
67 Keskkonnatehnoloogija ja jäätmekäitluse ettevõtte kodune lehekülg: Projektid.
http://www.ecosil.ee/index.php?page=7&
68 AS Sillamäe veevärk, lähteülesanne nr 6. „ Sillamäe linna veevarustus-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ” http://www.silveevark.ee/files/LU6TrassiderekII.pdf
sisaldus lubatud piirväärtustest oluliselt suurem. Selle probleemi lahendamiseks KIK nõukogu otsustas toetada Kohtla-Järve Oru linnaosa veevarustuse ja reoveepuhastuse rekonstrueerimist 1 miljoni euroga. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tehti kiireloomuline otsus, sest Oru linnaosa veekvaliteet on nii halb, et kohalik vee- ettevõte peab tarnima inimestele joogivett paakautodega. Projekt valmib 2015. aasta lõpuks.69 Oru elanikud saavad tänu projektile kvaliteetse joogivee ning kaasaegse reovekäitluse.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Kohaliku omavalitsuse tegevust looduskeskkonna probleemide lahendamisest viimase aasta jooksul tõsist tähelepanu pööratud linna haljastusele, olemasolevate veekogude renoveerimisele, jäätmehooldusele, sealhulgas radioaktiivseid ja ohtlikke keemilisi aineid sisaldava prügi sorteerimisele ja nende kogumispunktide loomisele.
Käesoleva diplomitöö uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on Kohalikud (kohalikud) omavalitsused kasutanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse võimalusi ning ka omafinantseeringuid keskkonna parandamiseks Ida-Virumaal ning milline on rahaliste vahendite vajadus eelseisvatel aastatel.
Selle eesmärgi täitmiseks teostatatud ülevaate, kuidas rahastati ja kui palju taotlusi esitati keskkonnaprogrammidele Ida-Virumaal ajavahemikul 2005 – 2014 ning milliseid projekte on ellu viidud. Töös on kasutatud projektide andmeid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse andmebaasist. Lisaks veel millised Euroopa Liidu fondid toetavad rohkem projekte Ida-Virumaal looduskeskkonna valdkonnas. Samas uuritud kohalike omavalitsuste rahakasutust 2012. ja 2013.aastal keskkonnakaitse kuludeks kõikides Ida-Virumaa valdades ja kohalikes omavalitsustes. Milliseid looduskeskkonna projekte oli tehtud Ida Virumaal SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja kus teostatakse rohkem looduskeskkonna projekte Ida-Virumaal.
Lisaks Kohalike omavalitsuste tegevused looduskeskkonna valdkonnas ja nende perspektiive. Uuritud Euroopa Liidu järgmise struktuurperioodi perspektiive ning milliseid projekte kavandatakse ellu viia Kohalike omavalitsuste ja Vallavalitsuste poolt Ida-Virumaal aastatel 2014 – 2020.
69 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodune lehekülg, www.kik.ee Uudised :http://kik.ee/et/uudised/riik-toetab-oru-linnaosa-veevarustuse-korrastamist-miljoni-euroga
Uuringu käigus oli küsitletud Ida-Virumaa Kohalike omavalitsuste ja Vallavalitsuste esindajaid. Töö uurimuslikus osas kasutatud avalikke dokumente, mis iseloomustavad kohalike omavalitsuste tegevust ja Ida-Virumaa omavalitsuste prioriteete keskkonna valdkonnas, milliseid probleeme nad näevad ja mida lahendavad.
Ida-Virumaa keskkonnaseisundi ja keskkonnakaitse riskide iseloomustamisega läbi keskkonnakaitse tõhustamise ja keskkonnasaaste vähendamise on olnud Ida-Virumaa üheks tähtsamaks prioriteetseks teemaks juba alates iseseisvusaja algusest. 70 Ida-Viru maakonnas on suured tööstustraditsioonid – siin asub enamus Eesti tööstus- ja energeetikavõimsustest ja siin toodetakse 16 % kogu Eesti tööstustoodangust.71 Kõik keskkonda enim mõjutavad tegurid on Ida-Virumaal (energeetika, kaevandamine, keemiatööstus, jääkreostus). Tänapäeval rakendatakse rohkem keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Möödunud aastatest on siiski jäänud jäljed ja suurimad keskkonnaprobleemid Ida-Virumaal on seotud põlevkivitööstusega, kuna põhjavee taseme alanemine mõjutab vee kvaliteeti selliselt, et teatud põhjaveekihtide vett ei saa enam joogiks kasutada. Peale selle on suured riskid seotud vanadesse kaevandustesse jäänud amortiseerunud tehnikaga, mis ei võimalda jälgida kaasaegseid keskkonnanõudeid. Samas on õhuprobleemid eelkõige seotud ettevõtetega, kes töötlevad põlevkivi või kellel on suuri põletusseadmeid. Õlitootmisega tekivad välisõhu saasteprobleemid, eeskätt fenooliga kui spetsiifilise saasteainega, samuti süsivesinike, vesiniksulfiidi ja vääveldioksiidiga.
Joogiveevarustussüsteemide rekonstrueerimine on vajalik, kuna torustikud on väga vanad. Ida-Virumaa tekib ohtlikke jäätmeid üle 90% vabariigijäätmete üldkogusest ja see on paratamatu senikaua, kuni toimub põlevkivi suuremahuline kaevandamine, põletamine ja õli tootmine.72
70 Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013, muud tegevussuunad
71 Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013, ettevõtlus ja infrastruktuur lk 9
72 Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013, keskkond
http://axis.ivmv.ee/mv_kodulehe_failid/failid/204823/Ida-Virumaa%20arengustrateegia%202005- 2013.pdf
Ida-Virumaa suurimad jäätmetekitajad:73
• AS Viru Keemia Grupp
• Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
• Narva Elektrijaamad
• Estonia kaevandus
Kohalike omavalitsuste tegevus keskkonna parandamiseks on välja toodud nende
arengukavas, majandusaasta aruannetes ja jäätmekäitluse arengukavas ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavas. Kõikide nende dokumentide alusel töös on uuritud, mis oli tehtud Ida-Virumaal looduskeskkonna valdkonnas viimasel ajal ja mis kasu toob see meie regioonidele.
4.1 Kohalike omavalitsuste keskkonnaalased investeeringud
Viimasel ajal on väga palju investeeritud looduskeskkonda ning teostatud mitmeid projekte Kohalike (kohalike) omavalitsuste abil nende haldusterritooriumil.
Kord aastas, sügisel, kinnitab Riigikogu järgneva aasta riigieelarve ning kohalikud omavalitsused kinnitavad oma eelarved. Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.74
Uurides kohalike omavalitsuste raha kasutamist, olen uurimistöös kasutanud 2012. 2013 ja 2014.aasta keskkonnakaitse kulude andmeid kõikidest Ida-Virumaa valdadest ja kohalikest omavalitsustest (vt. Lisa 1 ). Andmed on toodud joonisel 1.
73 Riigi Jäätmekava 2014-2020 lk 18. https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/riigi_jaatmekava_2014-2020.pdf
74 Valla- ja linnaeelarve seadus § 2 lõige 1
Joonis 1. Keskkonnakaitse investeeringute ülevaade ajavahemikul 2012-2014.a
Vastavalt andmetele saab öelda, et kõige rohkem kulutatakse keskkonnakaitsele raha Narva-Jõesuus. Hetkel on jäätmekäitluses Narva-Jõesuus probleemiks prügi ladustamine metsa alla ja mujale ebaseaduslikesse paikadesse. Olulisemaks probleemiks on muuli taastamine, et tagada liivaranna säilimine. Samas investeeritakse ühtekuuluvusfondi raames Narva-Jõesuu linna kanalisatsiooni- ja joogiveetorustikesse.
Alajõe valla viimase aasta suurimaks investeeringuks on ühisvee- ja kanalisatsiooni projekt, sest Alajõe vallas puudub ühtne veevarustus ning kanalisatsioon. Vett võetakse erapuurkaevudest, reovesi kogutakse kas kogumispaakidesse või lastakse lihtsalt loodusesse. 75
Narvas on olnud palju tööd seoses projektiga „ Narva linna veepuhastusjaama ja Narva linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine”, kus projekti elluviijaks oli AS Narva Vesi.
Kõike seda arvesse võttes saab öelda, et 2012. – 2014. aastatel tegelesid kohalikud omavalitsused enim vee-ja jäätmemajanduse küsimustega, sest hetkel laekuvad suured investeeringud just selles suunas, mis on ootuspärane, kuna raamdirektiivi üldine eesmärk on saavutada 2015. aastaks kõigis veekogudes “hea seisund”. Järve Biopuhastuse tootmisdirektori Andra Pärnamäe sõnul (vt. Lisa. 2) vee kvaliteet Kohtla-
75 Alajõe Valla arengukava 2012-2020 lk 24
Järvel, Jõhvis, Püssis ja Kiviõlis, on paranenud hüppeliselt alates juunist 2012, kui valmisid uued veetöötlusjaamad. Vaatamata sellele on probleem jätkuvalt olemas ja tulevikus planeeritakse teha investeeringud Oru linnaosas, Kohtla-Nõmmel ja Kukrusel.
4.2 Looduskeskkonna parandamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu
Kui vaadata projekte Keskkonnainvesteeringute Keskuses, on Ida-Virumaal väga palju projekte, mis on seotud kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimisega (Kohtla-Nõmme, Toila, Sompa, Jõhvi, Lüganuse, Kiviõli, Purtse, Varja, Savala küla, Maidla küla, Kohtla küla) ja katlamaja ehitusega (Olgina, Narva-Jõesuu, Kohtla vald, Sinimäe), ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamisega ning parkide hooldamisega (Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli, Narva, Voka, Vaivara vald, Kohtla vald, Püssi, Oru). (vt. Lisa 3.)
4.2.1 Keskkonnaprogrammide täitmise ülevaade Ida-Viru maakonnas
Eesmärk oli selgitada, kuidas rahastati ja kui palju taotlusi esitati keskkonnaprogrammidele Ida-Virumaal ajavahemikul 2005. – 2014.aastail ning millised projektid on teostunud.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse aruande andmeil on suurenenud projektide arv ja maht 2005.a. võrreldes sellega, mis on toodud (vt. Lisa 4) 30 projekti võrra summas 1,8 miljonit eurot. 2006. aastal rahastati kokku 84 projekti summas 2,5 miljonit eurot. Neist arvuliselt oli kõige rohkem keskkonnateadlikkuse projekte, järgnes veekaitse 18 projektiga summas 1,3 miljonit eurot ja kõige suuremahulisemad projektid olid jäätmekäitluses, kokku 4 projekti. 2007. aastal rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus 99 projekti kogumaksumusega 6 miljonit eurot, nendest kõige rohkem oli taotlusi keskkonnateadlikkuse programmis, ehk 34 projekti. Kõige rohkem taotlusi oli 2008.a keskkonnateadlikkuse programmis (36 tk summas 281 030 eurot). Kalanduse valdkonnas ja metsanduse valdkonnas on kõige vähem projekte. Rahaliselt oli 2008.a ja 2011.a kõige mahukam veekaitse programm summas 7,1 miljonit eurot kokku 27 projektiga. Peale selle võib märgata, et kõige mahukam on keskkonnakorralduse valdkond ehk 3,8 miljonit eurot. Samas 2012 aastast hakkas veekaitse programm langema.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2005 - 2014 aasta andmete analüüs näitab, et kõige rohkem taotlusi esitatakse ja rahastatakse keskkonnateadlikkuse programme (vt. joonis 2) .
Joonis 2. Ülevaade KIKi programmidest Ida-Virumaal 76
Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks teavitustööd ja edendades riiklikke õppekavasid toetavat keskkonnaharidust77. Väga populaarne on koolide ja lasteaeda seas „Õuesõpe“, mille raames on korraldatud matkapäevasid, loodusreise lastele ja õppetöö läbiviimist looduses, kus lapsed õpivad loodust tundma ja armastama.
Looduskaitse programmi raames on teostatud projekte seoses parkide hooldamisega.
Näiteks: Kohtla vallas Järve ja Kukruse mõisa parkide hooldustööd, Illuka kaitsealuse mõisapargi hooldustööd ja Äkkeküla matka- ja loodusraja arendamine.78
76 Keskkonnaprogrammi üksuse tegevuse ja keskkonnaprogrammi täitmise aruanne: 2005, 2006, 2007, 2008, 2009. 2010, 2011, 2012, 2013, 2014
77 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee Keskkonnateadlikkus
78 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee, keskkonnaprogrammi rahastatud projektid alates 2011. Looduskaitse programm
Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada saaste vältimist, tehnilise- ja oskusteabega seotud meetmete väljatöötamist ja juurutamist. Projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele.79 Näiteks:
VKG Kaevandused OÜ keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine, Toila Gümnaasiumi tehnoloogiaõpetuse klassile aspiratsioonisüsteemi hankimine ja paigaldamine, Põlevkivitööstuse jäätmete kasutamine lämmastiku ja fosfori ärastamiseks reoveest80.
Alljärgnev joonis 3 annab ülevaate ajavahemikul 2005 – 2014 a. tehtud rahastamise otsuse saanud projektide teostamisest.
Joonis 3. Ülevaade KIKi rahastamisest Ida-Virumaal 81
Joonis näitab, et 2007. aastal oli väga palju raha eraldatud jäätmekäitluse programmiks, sest selle programmi raames lõpetati Narva nahatööstuse jääkide prügila ehituse II etapp, Kohtla-Järve Ahtme linnaossa rajati ohtlike jäätmete kogumispunkt ning Jõhvi linna rajati 6 jäätmemaja. Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskusse rajati ohtlike
79 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee , energeetika, keskkonnakorraldus.
80 SA Keskkonnainvesteeringute keskus kodune lehekülg www.kik.ee, keskkonnaprogrammi rahastatud projektid alates 2011. Keskkonnakorralduse programm
81 Keskkonnaprogrammi üksuse tegevuse ja keskkonnaprogrammi täitmise aruanne: 2005, 2006, 2007, 2008, 2009. 2010, 2011, 2012, 2013, 2014
jäätmete komposteerimisväljak. Veel suurem oli projekt Kiviõli poolkoksimäe sulgemiseks summas 773 162, mille raames suleti 15 ha suurune ohtlike jäätmete hoidla. Kui võrrelda 2007. aastat teiste aastatega, oli jäätmekäitluse programmi raames kõige rohkem projekte.
Jooniselt selgub, et 2008. ja 2011. aastal oli Keskkonnainvesteeringute Keskuses rahaliselt kõige mahukam veekaitse programm, summas 2 786 244miljonit eurot kokku 27 projektiga. Veekaitse programmi raames rajati veetrassid Jõhvi valda Sompa külasse ning Linna külasse kogupikkusega 102 167 meetrit, mille raames said kvaliteetse joogivee 174 inimest. Paljudesse asumitesse rajati kanalisatsioonivõrk ja esmane ühisveevärk ligi 50 aastat tagasi, mis nüüd uuendati. Näiteks: Kohtla-Nõmme veevarustuse rekonstrueerimine; Maidla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine-laiendamine; Kohtla küla veevarustuse ehitamine.
Võrreldes eelnevate aastatega on alates 2011. aasta suvest hüppeliselt suurenenud väljamaksete maht: veemajanduse mahukatel investeeringuprojektidel on pikk käivitus- ja ettevalmistusperiood, mis nüüdseks on läbi saamas ning väljamaksed üha kasvanud.
Ühtekuuluvusfondist selle valdkonna jaoks mõeldud summast on üle 90% leidnud rakenduse ning väljamakseid tehti 2011. aastal 76 mln euro eest.82
Peale selle oli 2011. aastal rahaliselt mahukam ka keskkonnakorralduse programm, mis on seotud soojusmajanduse kaasajastamisega ning tuuleenergeetika investeeringutoetustega. Samas alates 2010.aastat sai keskonnkorralduse programm rohkem projekte ellu viia energia kokkuhoidmiseks ja uue katlamaja ehitamiseks. 83
Uurides Keskkonnainvesteeringute Keskuse tegevust Ida-Virumaal võib öelda, et aastaga suurenes projektide arv ning kõige suuremahulisemaid projekte on olnud jäätmekäitluses ja veekaitse programmi raames ning peale selle on suurenenud huvi projektide teostamiseks kohalike omavalitsuste hulgas. Kui rääkida, kui palju on investeeritud selle aja jooksul ( 2005-2014.a.) ühe Ida-Virumaa elaniku kohta, siis see summa on 436 eurot.
82 Keskkonnainvesteeringute Keskuse Aastaraamat 2011, lk 30 http://kik.ee/sites/default/files/kik_aastaraamat2011.pdf
83 Keskkonnainvesteeringute Keskuse Aastaraamat 2010, lk 30
http://issuu.com/keskkonnainvesteeringud/docs/kik?e=2964461/2972436
Uurides Ida-Virumaa Kohalike omavalitsuste poolt projektide teostamist Keskkonnainvesteeringute Keskuse abil, on uurimistöös kasutatud projektide andmeid alates 2010-2014. aastast KIK-i andmebaasist. Samas püüan selgitada, kus kohas teostatakse enim looduskeskkonna projekte Ida-Virumaal.
Järgmine joonis 4 annab uuringu ülevaate ajavahemikul 2010-2014.a. Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste poolt tehtud rahastamise otsuse saanud projektide teostamisest.
Joonis 4. Uuringu ülevaade KIKi poolt rahastatud projektidest Ida-Virumaal kohalikes omavalitsustes ja vallavalitsustes alates 2010-2014.a.
Joonis näitab, et kõige rohkem rahastatud projekte sai Vaivara vald ja Kohtla vald.
Uurides tehtud projekte, võib märgata, et enim olid need seotud veevarustuse rekonstrueerimise, jääkreostuse likvideerimise ja kallaste puhastamisega. Samas teostati veetorustike ehitustöid, rajati ohtlike jäätmete kogumispunkt, korrastati ja hooldati mõisa park. Peale selle korraldati projektide raames jäätmekäitluskampaaniad ning trükiti igasuguseid infovoldikud ja brošüüre.
Peamised valdkonnad, mis rahastuse said on: veemajandusprogramm, jäätmekäitlusprogramm, looduskaitseprogramm, keskkonnateadlikkuse programm ja maakondlik programm.
Urimistöös oli küsitletud Bruno Uustali (Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ida- Virumaa projektispetsialist). Mind huvitas yema arvamus, kes on parim projekti teostaja Ida-Virumaal? Bruno Uustali väitel on Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste parim projekti teostaja Vaivara vald, sest nad viivad igal aastal KIK-i kaudu ellu hästi läbimõeldud projekte ja kasutavad raha otstarbekalt.
Vaivara valla koduleheküljel on näha, et Vaivara vald teostab KIK-i kaudu projekte juba alates 2003. aastast ning teostatakse väga palju projekte seoses veevõrgu ja kanalisatsiooni rekonstrueerimisega. Vaivara vallavanema Heike Lutsu sõnul (vt. Lisa 5.) veevõrgu ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisse Vaivara vald on paigutanud viimastel aastatel tõesti suuri summasid ning on investeeritud ka soojusvõrkudesse. Valminud on Vaivara valla soojamajanduse arengukava, mis käsitleb kahte suuremat asumit – Sinimäe ja Olgina alevikke ning arengukava näeb ette katlamajade rekonstrueerimisi hakkepuidule üleviimiseks.
Kui rääkida Kohtla Vallavalitsuse projektidest, võib märgata, et on tehtud väga palju projekte seoses jäätmete käitlemise ja joogiveevarustuse rekonstrueerimisega. Tulevikus planeeritakse rajada ühine Järve jäätmejaam asukohaga Kohtla vallas Järve külas Jäätmemaaüksusel, kus asub Kohtla valla ja Kohtla-Järve linna ohtlike jäätmete kogumispunkt. Jäätmejaama põhiliseks eesmärgiks on luua võimalused liigiti kogutud jäätmete kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Jäätmejaamas planeeritakse vastu võtta kodumajapidamises liigiti kogutud ohtlikke jäätmeid, vanapaberit ja pappi, pakendi-, metalli- ja ehitusjäätmeid (aknaraamid, kraanikausid, wc potid, tellised jm), suuremõõtmelisi jäätmeid, vanu rehve, biolagunevaid jäätmeid. Sorteeritud jäätmete kogumiskoha rajamine aitab kohalikul omavalitsusel korrastada jäätmemajandust.
Projekti kaugem eesmärk on panna linna elanikke oma jäätmeid rohkem sorteerima ning neid siis sorteeritud kujul ära andma – nii väheneb oluliselt prügimäele minevate jäätmete hulk. Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Selline on info, mille sain oma praktika ajal Kekkonnainvesteeringute Keskuses.
Uurides kohalike omavalitsuste projekte Ida-Virumaal võin öelda, et looduskeskkonna olukord on parenenud. Keskkonna-alased probleemid Ida-Virumaal on lahendatud Euroopa Liidu struktuurtoetuste abil. Ida-Virumaal oli palju projekte jääkreostuse likvideerimisega ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamisega. Suurem osa projekte on seotud vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja uue veepuhastusjaama
ehitamisega. Uuendatakse olemasolevat joogiveehaaret ja joogiveetöötlust, millega saame tagada tarbijaile kvaliteedinõuetele vastava joogivee.
Samas võib märgata, et Euroopa Liidu poolt rahastatud projektid ajavahemikus 2007 – 2013.a. finantseeriti rohkem Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi abil ning enim on toetust saanud veemajanduse infrastruktuuri arendamine.
4.3 Kohalike Omavalitsuste looduskeskkonna perspektiivid
Esimene täispikk Euroopa Liidu programmperiood 2007-2013 on lõppenud. Selle aja jooksul on Ida-Virumaal ellu viidud palju erinevaid algatusi ja arendusprojekte.
Järgmise struktuurperioodi 2014 – 2020 reeglid ja meetmed on juba paigas. Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidu struktuurifondide eelarve Eestile kokku 3,5 miljardit eurot ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium investeerib sellest 1,3 miljardit eurot ministeeriumi haldusalas olevatesse transpordi, infoühiskonna, majandusarengu ja energeetika valdkondadesse.84 Looduskeskkonna projektide võimalikud finantseerijad võivad olla SA Keskkonnainvesteeringute Keskus või Euroopa Liidu Struktuurfondid.
Oma diplomitöö raames esitatud informatsioon näitab, milliseid keskkonna- ja energiasäästu projekte kavandatakse ellu viia kohalike omavalitsuste poolt Ida-Virumaal aastatel 2014 – 2020. Milliseid projekte on vaja veel ellu viia Eesti keskkonnatasude (KIK) ja Euroopa liidu abil aastatel 2014 – 2020 Ida-Virumaal?
17. aprillil 2014. aastal külastasin IVOLi infopäeva, kus arutati Ida-Virumaa tegevuskava järgmiseks aastaks.
Allpool on toodud tabel 1, kus on näha, milliseid keskkonna ja energiasäästu projekte kavandatakse viia ellu Ida-Virumaal tulevikus.
84 Majandus -ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodune lehekülg: https://www.mkm.ee/et/euroopa-liidu- struktuurivahendid-2014-2020
