• Keine Ergebnisse gefunden

(1)Haldusmenetluse seaduseelnõu struktuur I

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "(1)Haldusmenetluse seaduseelnõu struktuur I"

Copied!
5
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

Haldusmenetluse seaduseelnõu struktuur I. osa. Üldosa.

1. ptk. Üldsätted.

§ 1. Seaduse reguleerimisala.

§ 2. Haldusmenetlus.

§ 3. Heldusmenetluse vormivabadus ja eesmärgipärasus.

§ 4. Uurimispõhimõte.

§ 5. Halduse kaalutlusõigus ja proportsionaalsus.

§ 6. Võrdne kohtlemine.

§ 7. Haldusmenetluse avalikkus ja järjepidevus.

2. ptk. Haldusmenetluse korraldamine.

1. jagu. Haldusorgan.

§ 8. Asja alluvus.

§ 9. Taandamine.

2. jagu. Menetlusosaline.

§ 10. Menetlusosaliste loetelu.

§11. Haldusmenetlusõigusvõime.

§ 12. Haldusmenetlusteovõime.

§ 13. Menetlusosalise õigused ja kohustused.

§ 14. Menetlusosalise ärakuulamine.

§ 15. Esindus haldusmenetluses.

§ 16. Volitus.

§ 17. Materjalidega tutvumine ja neist väljavõtete tegemine.

§ 18. Haldusorgani selgitamiskohustus.

§ 19. Teabe avaldamine.

3. jagu. Asjaajamine haldusmenetluses.

§ 20. Taotlus.

§ 21. Puudused taotluses.

§ 22. Tõendid haldusmenetluses.

§ 23. Protokollid.

§ 24. Haldusmenetluse keel.

§ 25. Tõlk.

§ 26. Toimik.

§ 27. Digitaalallkirja kasutamine.

4. jagu. Ametlik kinnitamine.

§ 28. Ametliku kinnitamise mõiste.

§ 29. Ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki ametlik kinnitamine.

(2)

2

§ 30. Allkirja ametlik kinnitamine.

5. jagu. Kättetoimetamine.

§ 31. Dokumendi kättetoimetamise viisid.

§ 32. Kättetoimetamine postiga.

§ 33. Kättetoimetamine haldusorgani kaudu.

§ 34. Kättetoimetamise aeg.

§ 35. Dokumendi vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed.

§ 36. Kättetoimetamine ajalehe kaudu.

§ 37. Kättetoimetamine välismaal.

6. jagu. Menetlustähtaeg.

§ 38. Menetlustähtaja algus ja lõpp.

§ 39. Menetlustähtaja ennistamine.

7. jagu. Menetlustoiming ja asja otsustamine.

§ 40. Menetlustoimingule kutsumine.

§ 41. Menetlustoimingule mitteilmumine.

§ 42. Asja otsustamine.

§ 43. Asja arutamine istungil.

II. osa. Eriosa.

3. ptk. Haldusakt.

1. jagu. Üldsätted.

§ 44. Haldusakti mõiste.

§ 45. Osa-ja eelhaldusakt.

§ 46. Haldusakti kõrvaltingimus.

§ 47. Kõrvaltingimuste õiguslikud tagajärjed.

2. jagu. Haldusakti andmine.

§ 48. Menetluse algus.

§ 49. Menetluse lõppemine.

§ 50. Haldusakti teatavakstegemine.

§51. Menetluse uuendamine.

3. jagu. Haldusakti õiguspärasus.

§ 52. Haldusakti õiguspärasuse eeldused.

§ 53. Haldusakti vorm.

§ 54. Haldusakti põhjendamine.

§ 55. Vaidlustamisviide.

§ 56. Menetlus-ja vormivigade tagajärjed.

(3)

4. jagu. Haldusakti kehtivus.

§ 58. Kehtivuse sisu.

§ 59. Kehtivuse eeldused.

§ 60. Tühine haldusakt.

5. jagu. Haldusakti muutmine ja tühistamine haldusorgani poolt.

1. jaotis. Sätete kohaldamine.

§ 61. Haldusakti õigusjõud.

§ 62. Muud nõuded.

§ 63. Isiku huvi arvestamine.

§ 64. Topeltmõjuga haldusakt.

2. jaotis. Tühistamise menetlus.

§ 65. Tühistamise otsustamine ja taotlemine.

§ 66. Tühistamise jõustumine.

§ 67. Hüvitamine.

3. jaotis. Õigusvastane haldusakt.

§ 68. Tühistamise lubatavus.

§ 69. Tühistamise piirid,

§ 70. Tühistamise avalikust huvist tulenevalt.

4. jaotis. Õiguspärane haldusakt.

§ 71. Tühistamine isiku kasuks.

§ 72. Tühistamine isiku kahjuks.

§ 73. Raha või asja saamist õigustav haldusakt.

4. ptk. Vaidemenetlus.

1. jagu. Üldsätted.

§ 74. Vaidemenetluse algatamise õigus.

§ 75. Vaidemenetluse ese.

§ 76. Vaidealluvus.

2. jagu. Vaidemenetluse algatamine.

§ 77. Vaidemenetluse algus.

§ 78. Väide esitamise tähtaeg.

§ 79. Nõuded väidele.

§ 80. Väide tähtaja ennistamine.

(4)

3. jagu. Ettevalmistav menetlus.

§81. Puudused väides.

§ 82. Väide tagastamine.

§ 83. Väide edastamine.

§ 84. Haldusakti täitmise peatumine.

§ 85. Väide läbivaatamise ettevalmistamine.

§ 86. Kolmanda isiku ärakuulamine.

4. jagu. Väide läbivaatamine.

§ 87. Väide läbivaatamine.

§ 88. Väide läbivaatamise tähtaeg.

§ 89. Haldusorgani volitused väide läbivaatamisel.

§ 90. Vaideotsus.

§ 91. Edasikaebamise õigus.

5. ptk. Määrus.

1. jagu. Üldsätted.

§ 92. Määrus.

2. jagu. Määruse õiguspärasus.

§ 93. Määruse õiguspärasus.

§ 94. Määruse vastavus põhiseadusele ja seadustele.

§ 95. Volitusnorm.

§ 96. Edasivolitus.

§ 97. Määruse vorm.

3. jagu. Määruse kehtivus.

§ 98. Määruse kehtivuse tingimused.

§ 99. Määruse avaldamine ja jõustumine.

§ 100. Määruse kehtivuse lõppemine.

§ 101. Määruse tühisus.

§ 102. Määruse kohaldamata jätmine.

§ 103. Otsus määruse õiguspärasuse kohta.

4. jagu. Avatud menetlus.

§ 104. Avatud menetlus.

§ 105. Avatud menetluse läbiviimise kord.

6. ptk. Haldusleping.

§ 106. Halduslepingu mõiste.

(5)

§ 110. Halduslepingu sõlmimine.

§111. Halduslepingu õiguspärasus.

§ 112. Halduslepingu jõustumine.

§ 113. Halduslepingu kohandamine ja ülesütlemine.

§ 114. Halduslepingu tühisus.

§ 115. Õigusvastane haldusleping.

§ 116. Muud halduslepingutele kohandatavad sätted.

7. ptk. Reaaltoiming.

§ 117. Reaaltoimingu mõiste.

§ 118. Ärakuulamisõiguse tagamine.

§ 119. Reaaltoimingu õiguslik siduvus, kaalutlusõigus.

§ 120. Reaaltoimingu põhjendamine.

§ 121. Õiguskaitse.

III. osa. Rakendussätted.

§ 122. Seaduse rakendamine.

§ 123. Keeleseaduse muutmine.

§ 124. Halduskohtumenetluse seadustiku täiendamine.

§ 125. Riigi Teataja seaduse muutmine.

§ 126. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine,

§ 127. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine.

§ 128. Seaduse jõustumine.

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

Identifitseeritud potentsiaalse rekombinatsiooni hotspot’i detailsemaks analüüsiks amplifitseeriti üles kogu piirkond geenide CGB5 ja CGB7 vahel, hõlmates ka seni

Uuritava nähtuse (FIDEK) valikul sai määravaks projekti laiaulatuslik kajastus meedias ja eelduslikud innovaatilise projekti tunnused, näiteks populaarsus kasutajate hulgas

Organisation for Economic Co-operation and Development) riikide majandusstruktuuride nihkeid ja tüpoloogiat. Analüüsi käigus jaotatakse riigid esmalt harustruktuuri

Hästi tuntud on lahustuvuse lineaarne vabaenergia sõltuvus (LSER), mis põhimõtteliselt koondab kaks peamist protsessi, esiteks mittespetsiifilised

Alustaimestu mikrotsönoositüüpe eristavate parameetrite välja selgitamisel käsitleti kasvukohatingimustena ka prooviruutude kohal kasvavaid domineerivaid puid, mis grupeeriti

Valdav osa varasest kirjandusest oli mõeldud eelkõige kuulamiseks ja rääkimiseks. Üheks peamiseks kirjanduslikuks allikaks ladina kõnekeele kohta peetakse varast

Samuti võib sõjaaja riigikaitse seaduse kohaselt Vabariigi Valitsus sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata õigust asuda Eestisse või Eestist

Siia taimkattetüüpi kuuluvate koosluste statistiliselt olulisteks indikaatorliikideks on puurinde liikidest harilik kuusk ning harilik mänd, põõsarinde liikidest hariliku