Taas kord on näha, et probleemilahendusoskus eristub mõnevõrra funktsionaalsest lugemis-oskusest ja matemaatilisest kirjalugemis-oskusest, muuhulgas seetõttu, et vanus on sellega tugevamalt seotud. Kuid see pole probleemilahendusoskuse ainus eripära. Kui võtta arvesse vanust, siis ilmneb, et üldistades võime rääkida kuuest eri oskustega grupist:
1. Need, kellel on kutseharidus põhihariduse baasil, ei eristu statistiliselt oluliselt põhiharidusega vastajatest.
2. Keskhariduse järgse kutsehariduse (võrreldes põhiharitutega funktsionaalses lugemisoskuses +20 punkti) või keskerihariduse lõpetanud (+21 punkti) sarnanevad vanust arvesse võttes oma oskustelt üldkeskhariduse lõpetanutega (+24 punkti), vanust arvestamata on viimased aga paremate oskustega, mis näitab, et selles grupis on rohkem nooremaid paremate oskustega inimesi, kelle haridustee on veel pooleli.
-20 0 20 40 60 80 100 120
Kutseh. põhih. b. Üldkeskh. Kutsekeskh. põhih. b. Kutsekeskh. keskh. b. Keskerih. keskh. b. Rakenduskõrgh. BA3+2 BA4+2 Kõrgh. enne 1992 MA3+2 MA4+2 Doktorikraad
Tulemus punktides võrreldes põhiharidusega vastajatega
Vanus arvestamata Vanus arvesse võetud
-40 -20 0 20 40 60 80 100
Kutseh. põhih. b. Üldkeskh. Kutsekeskh. põhih. b. Kutsekeskh. keskh. b. Keskerih. keskh. b. Rakenduskõrgh. BA3+2 BA4+2 Kõrgh. enne 1992 MA3+2 MA4+2 Doktorikraad
Tulemus punktides võrreldes põhiharidusega vastajatega
Vanus arvestamata Vanus arvesse võetud
Üldistades võime rääkida kuuest eri oskustega grupist.
Need, kellel on kutseharidus põhihariduse baasil, ei eristu statistiliselt oluliselt põhiharidusega vastajatest.
3. Viimastest veidi kehvemate oskustega on kutsekeskhariduse lõpetajad (funktsionaalses lugemisoskuses +15 punkti), kelle oskuste erinevus üldkeskharidusega vastajatest on oskusest sõltuvalt 9-18 punkti ja keskhariduse järgse kutse/keskeriharidusega vastajatest 6-11 punkti.
4. Omaette grupi moodustavad rakenduskõrghariduse lõpetajad, kelle oskused erinevad funktsionaalses lugemisoskuses põhiharitute omadest 35 punkti võrra. Välja arvatud tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskus, on nende oskused statistiliselt oluliselt madalamad kui 3+2 süsteemi bakalaureuseõppe lõpetanutel.
5. Akadeemilise kõrgharidusega, sh nii enne 1992. a omandatud spetsialistidiplomiga inimesed kui ka 3+2 või 4+2 süsteemi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute oskused on väga sarnased – need on funktsionaalses lugemisoskuses ca 50 (46-53) punkti paremad kui põhiharidusega vastajatel. Kõigil juhtudel on 4+2 süsteemi magistriõppe lõpetanute oskuste keskmine punkthinnang teistest veidi parem, kuid statistiliselt oluline on see erinevus vaid matemaatilise kirjaoskuse ja probleemilahendusoskuse puhul võrreldes 3+2 süsteemi bakalaureuseõppe lõpetanutega.
6. Hoolimata väga väikesest doktorikraadiga vastajate arvust, mistõttu selle grupi usalduspiirid on väga laiad, võib siiski öelda, et nende infotöötlusoskused on teistest gruppidest paremad (võrreldes põhiharitutega funktsionaalses lugemisoskuses +77 punkti). Samas ei kehti see tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse kohta, kus ollakse taseme poolest sarnased magistrikraadi omanikele.
Kõrgema haridustasemega kaasnev oskuste erinevus põhiharidusest on selgeim matemaatilise kirjaoskuse puhul. Võrreldes funktsionaalse lugemisoskusega on erinevus ca 10 (sõltuvalt haridustasemest 5-19) punkti suurem, kusjuures doktorikraadi omanikel on see vahe suurim.
Kõige suurem seos vanusega (lõpetamisest möödunud ajaga) ilmneb inimeste puhul, kes on spetsialistidiplomiga ehk alustanud kõrghariduse omandamist enne 1992. aastat, ja neil, kellel on keskhariduse baasil keskeriharidus. See tuleneb asjaolust, et neid haridustasemeid noorte hulgas pole.
Parima probleemilahendusoskusega on kõrgharidusega inimesed, välja arvatud nõukogudeaegse kõrghariduse omandanud, kelle oskused on sarnased põhiharitute oskustega. Kui võtta arvesse vanust, kaob see vahe teiste kõrgharitutega ära ja võib järeldada, et kehvemad oskused tulenevad pigem kõrgemast vanusest kui hariduse kvaliteedist. Lisaks on näha, et üldkeskharidusega inimeste oskused on kutsehariduse lõpetanute omast selgelt paremad.
Vanust arvestamata jäävad kutsehariduses omandatud oskused sedapuhku madalamaks ka põhihariduse keskmisest tasemest, mis tuleneb põhiharitute noorusest ehk sellest, et enamik neist alles jätkab oma haridusteed ning et probleemilahendusoskus on noorte hulgas oluliselt paremal tasemel.
2.3.3. Keskhariduse järgse haridustee roll oskuste arendamisel
Üle-eelmisest peatükist selgus, et haridustee pikkus on oluline infotöötlusoskuste taset ennustav näitaja. Mida kauem keegi õpib, seda paremad on tema oskused. Teisalt võib olla ka nii, et paremate oskustega inimesed õpivad kauem: neil on parem ligipääs järgmisele õppetasemele ja suurem valmisolek õppida. Eelmisest peatükist selgus, kuidas erinevad erineva haridusega inimeste infotöötlusoskused. Haridustasemeid võrreldes selgub, et haridustee pikkus pole oskuste ennustajana selgelt piisav: sama kaua õppinud üld- ja kutsekeskharidusega inimeste oskused on erinevad ning sama kehtib reeglina ka rakenduskõrghariduse ja 3-aastase bakalaureuseõppe lõpetanuid võrreldes. Võib isegi olla, et rakenduskõrghariduses õpitakse mõnel juhul kauem (4 aastat), kuid funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus on kehvemad kui 3 aastat õppinud bakalaureustel. Esimene hüpotees selle selgitamiseks on, et pigem tulenevad need erinevused erinevast stardipositsioonist: tugevamad põhikoolilõpetajad valivad gümnaasiumi ja tugevamad gümnaasiumilõpetajad akadeemilise kõrghariduse.
Omaette grupi moodustavad
rakenduskõrghariduse lõpetajad. Välja arvatud tehnoloogiarikkas keskkonnas
probleemilahendusoskus, on nende oskused statistiliselt oluliselt kaasnev oskuste erinevus on selgeim matemaatilise kirjaoskuse puhul.
Võrreldes funktsionaalse lugemisoskusega on erinevus ca 10 punkti suurem.
64
Esimesele hüpoteesile andmete puudumise tõttu vastata ei saa, küll aga saab tänu PIAACi ja EHISe andmete ühendamisele uurida, millise täiendava panuse annavad erinevad keskhariduse järgsed haridusteed infotöötlusoskustesse ning millised muud tegurid kujundavad oskuste taset keskhariduse omandamise järgselt. Erinevus varasematest analüüsidest seisneb nii valimis kui ka selles, et saab üheselt rääkida seose suunast – hariduse mõjust oskustele, kuna oskuste algne tase on läbi riigieksamite tulemuste osaliselt arvesse võetud. Valimi mõttes on tegemist noorte inimestega ja seega on formaalhariduse järgse tegevuse nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud infotöötlusoskustele oluliselt piiratumad. Seeläbi on lihtsam defineerida, milline on oskuste kujunemisel just formaalhariduse roll.
Järgnevate tulemuste lugemisel võib ette kujutada kahte gümnaasiumi lõpus (vähemalt riigieksamite tulemuste mõttes) sarnase stardipositsiooniga inimest. Küsimuseks on, millised tegurid aitavad ennustada nende oskusi 0-14 aastat hiljem, sest just nii palju on PIAACi valimisse sattunud inimestel õpingutest möödas. Võrreldavate tulemuste saamiseks lisatakse kõikidesse mudelitesse keskmine riigieksamitulemus (RE), sugu ja vanus. Analüüsi on kaasatud vaid need noored, kelle kohta on olemas riigieksamite andmed ning kes on riigieksami sooritanud enne 2011. aastat, kuna PIAACi küsitlus toimus 2011-2012. Sellest analüüsist jäävad seega välja ka need inimesed, kelle haridus on jäänud keskhariduse tasemest madalamaks.
Kõigepealt uuritakse, kuidas arenevad oskused keskhariduse järgse haridustee pikkusega, sh osalusega nii formaal- kui ka mitteformaalõppes (vt mudel 2), võttes arvesse vanust ja sugu. Haridustee pikkuse kõrval on ilmselgelt oluline, kus õpe jätkus ehk kas õpinguid jätkati kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes (vt mudel 3). Neljandas mudelis minnakse täpsemaks ja vaadatakse kõrghariduse erinevate valdkondade panust oskuste kujunemisse, võrreldes neid vaid üldkeskhariduse lõpetanud noortega. Võrreldakse kuue eri valdkonna lõpetajaid, analüüsist jäid valimi väiksuse tõttu kõrvale põllumajanduse ja veterinaaria lõpetanud ning õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste lõpetanud. Lisaks keskhariduse järgse haridustee panusele uurimisele vaadatakse, kuivõrd aitab infotöötlusoskuste arengut hinnata infotöötlusoskuste kasutamine tööl ehk kas sarnase keskhariduse järgse stardipositsiooniga ja õpingutele sama palju aega kulutanud noorte oskused sõltuvad sellest, mida nad tööl teevad: kui tihti kasutavad nad funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust või IKTd (vt mudel 5).
2.3.3.1 Mudel 1. Riigieksamite tulemuste ja oskuste seosed
Jällegi võib näha, et üheks läbivalt huvitavaks tulemuseks on meeste infotöötlusoskuste 5-16-punktine paremus naiste ees. Erinevuse suurus sõltub arvesse võetud teguritest ja konkreetsest oskusest, kuid on statistiliselt oluline peaaegu kõigis mudelites. See tähendab, et kui võrrelda kahte sarnase riigieksamitulemusega eri soost noort, on noormehe infotöötlusoskused (mõned aastad hiljem) oluliselt paremad kui neiul. See näitab tõenäoliselt koolisüsteemi feminiinsust, mis peegeldub juba ülalviidatud naiste keskmiselt paremates riigieksamitulemustes sarnase infotöötlusoskuste tulemuse korral. Teisalt võib see viidata ka meeste oskuste hilisemale arengule, kuigi mudelites on arvesse võetud ka vanus. Lisaks võib oletada, et naised õpivad nt matemaatikas ära valemid ja nende rakendamise, mida mõõdab hästi riigieksam. Mehed on aga edukamad matemaatikaoskuse funktsionaalsel rakendamisel, mida omakorda mõõdab paremini PIAACi mõõtevahend.
Näha on ka, et 1 punkti võrra parem keskmine riigieksamitulemus tähendab keskmiselt 0,8-1,1 punkti võrra paremat funktsionaalset lugemisoskust; 1,0-1,3 punkti võrra paremat matemaatilist kirjaoskust ja 0,8-1,1 punkti võrra paremat probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas. Arvestades vaid sugu ja vanust, eristab keskmist riigieksamite sooritajat (PIAACi küsitluses), kelle tulemus oli 54 punkti, sellest, kes sai riigieksamite eest maksimumi ehk 96 punkti, infotöötlusoskustes ca 50 punkti, mis tähendab ühe taseme võrra paremat lugemisoskust või matemaatilist kirjaoskust. Ühe standardhälbe (19 punkti) võrra parem keskmine riigieksamitulemus seostub aga ca 20-punktise edumaaga infotöötlusoskustes, mis on alla poole standardhälbe (vt mudel 1 lisas 4).
Kui võrrelda kahte sarnase riigieksamitulemusega eri soost noort, on noormehe infotöötlusoskused (mõned aastad hiljem) oluliselt paremad kui neiul.
Infokast 7. Regressioonimudelid keskhariduse järgse hariduse mõju uurimiseks Käesoleva alapeatüki tulemused põhinevad viiel regressioonimudelil.
Mudel 1. Riigieksamite tulemuste ja oskuste seose hindamine