3. Rahvusvaheline kogemus inimõiguste hariduse valdkonnas

3.1. Soome

3.1.1. Inimõiguste hariduse arengud Soomes

Inimõiguste Keskus (Human Rights Centre) loodi Soomes 2012. aastal. Keskuse üks seadusjärgsetest ülesannetest on edendada ka inimõigustealast õpetust ning pakkuda sellealaseid koolitusi. Keskus poolt viidi 2014. aastal läbi uuring inimõigustealase hariduse ja koolituse rakendamise kohta Soomes (Inimõiguste haridus Soomes).26 Antud uuringu kohaselt on inimõiguste ajalugu Soomes laiemalt seotud arengutega rahvusvahelise teineteisemõistmise hariduse (education for international understanding) vallas.27 Esimene UNESCO inimõiguste hariduse regionaalne konverents Euroopas leidis aset Soomes Turku linnas 1997.

aastal ning 2003. aastal toimus Soomes Jyväskyläs UNESCO Kultuuridevahelise Hariduse konverents. Oma rolli inimõiguste hariduse edendamiseks on andnud ka mitmed Soome valitsusministrid, kes on olnud kaasatud maailmahariduse ideestikuga seotud tegevustes.28 Näiteks üks eesmärke maailmahariduse ideega seotud projektides (nt Growing to Global Responsibility 2007-2009) oli Soome välisministeeriumil ja haridusministeeriumil suurendamaks kodanike kaasatust inimõiguste austamise ja õiglasema maailma loomisse. Tänaseks on Soomes inimõiguste hariduse teemad tihedalt läbipõimunud maailmakodanikuharidusega.

26 Human Rights Centre (2014), 'Human Rights Education in Finland'

Lisaks panustas inimõiguste hariduse kontseptsiooni ja idee omaksvõttu ning arengusse Soomes olulisel määral ka esimene ÜRO Inimõiguste Hariduse dekaad (UN Decade for Human Rights Education, aastatel 1995-2004). UNESCO 1997. aasta seminaril tehti kaks soovitust, millest ka Soome inimõiguste hariduse kontseptsiooni arendamisel hakkas lähtuma:

 inimõiguste haridus peaks sisalduma koolide õppekavades,

 õpetajad peaksid saama asjakohast inimõigustealast koolitust ja väljaõpet.

Neist arengutest lähtuvalt käsitles ja sisaldas Soome koolidele väljatöötatud uus õppekava 2003. aastal inimõigusi kui koolide üldisi põhiväärtusi. Hiljem lisati inimõiguste käsitlemine ka ajalooõpetuse õppekavasse.

Soome Inimõiguste Keskus on teinud inimõiguste hariduse uuringu raames mitmeid soovitusi, edendamaks inimõiguste haridust ja sellega seotud väljaõpet Soomes. Põhihariduse osas on uuringus mh välja toodud järgmised ettepanekud:

 kohustus rakendada inimõiguste haridust põhihariduse astmes peab olema väga selgelt väljendatud.

Eelkõige peab inimõiguste hariduse alane väljaõpe olema osa jätkuharidusest nii haridusvaldkonna ametnike kui ka koolide juhtkonna (direktorite) seas; sealhulgas peab väljaõppe teostajatel või koolituste läbiviijatel endil olema põhjalikud inimõiguste alased teadmised ja oskused.

 inimõiguste haridus peab olema integraalne osa õpetajate põhi- ja täiendusõppest.

 inimõiguste haridus peab olema kinnistatud põhikooli õppekavas. Eelkõige peaksid inimõiguste hariduse põhimõtted olema lõimitud ja süvalaiendatud kõikidesse õppeainetesse. Inimõigused peaksid olema kaasatud kõikidesse ainetesse milledel on oluline roll inimõiguste hariduse õpetamisel, nagu näiteks ajalugu, religiooni- ja filosoofiaõpetus, emakeel, kirjandus ja geograafia.

 võrdne kohtlemine peab olema õpilaste kaasamisprotsesside loomulik osa. Eelkõige peaks igal õpilasel olema võimalus osaleda kõigis tegevustes, mis on vastavuses inimõiguste konventsiooni põhimõtetega. Traditsiooniline õpilasomavalitsuse mudel ei ole selle tagamiseks aga piisav, kuna selle tööst ja tegevustest võtab osa ainult piiratud hulk aktiivseid õpilasi. Erilist tähelepanu peaks pöörama neile õpilastele, kes vajavad erivajadustest tulenevat tuge ning kaasamist.

 laste õiguste tagamine peab olema prioriteet erinevate väljakutsete ja keeruliste olukordade lahendamise juures. Meetmed, mida kasutatakse häiriva käitumise ärahoidmiseks koolides peavad austama ka lapse õigusi ning need peavad tulenema pedagoogiliste lahendusmeetodite hulgast.

 suurendada austust õpetajatöö ameti vastu ning arendada lapsevanemate, eestkostjate ja õpetajate omavahelist koostööd.

Põhiõiguste ja Inimõiguste riiklik tegevuskava aastateks 2017-2019 (Soome Justiitsministeerium)29

Põhiõiguste ja inimõiguste riiklik tegevuskava aastateks 2017-2019 põhineb erinevate Soome institutsioonide soovitustel, sealhulgas Inimõiguste Keskuse aga ka rahvusvaheliste inimõiguste järelevalveorganite (nt ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet, OHCHR) soovitustel. Üheks prioriteetseks valdkonnaks seati tegevuskavas põhi- ja inimõiguste haridus ning nendesuunaline väljaõpe. Tegevuskavas on sätestatud, et inimõiguste haridus ja sellega seotud koolitus ja väljaõpe katavad haridust ja tegevusi, mis "hõlmavad nii inimõiguste kaitset

29 Government network of contact persons for fundamental and human rights (2017), 'National Action Plan on Fundamental and Human Rights 2017–2019' Publication of the Ministry of Justice 25/2017, 107 p.

rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevalt kui ka põhiõiguste kaitset nii nagu need on sätestatud Soome põhiseaduses ning mis on kooskõlas ÜRO Inimõiguste Hariduse ja Koolituse deklaratsioonis kehtestatud üldpõhimõtetega".

Tegevuskava seab inimõiguste hariduse üheks meetmeks, mille abil riigid saavad täita oma inimõigustealaseid kohustusi. Osutades Soome valitsuse Inimõiguste raportile (2014)30, sätestab tegevuskava, et kodanikel, kaasa arvatud avaliku elu tegelastel peab olema piisavat informatsiooni põhi- ja inimõiguste kohta ning võimalused neid õigusi rakendada ja jõustada. Samuti sätestab tegevuskava, et inimõiguste haridus võib olla vahendiks tugevdamaks põhiõiguste ja inimõiguste alast pädevust tulevikus. Investeerimist inimõiguse haridusse nähakse tegevuskavas kui võimalust tugevdada üldist inimõiguste alast kultuuri Soomes.

Prioriteetsete valdkondadena seati tegevuskavas neli eesmärki:

1. suurendada valitsuse pädevust põhi- ja inimõigustealastes küsimustes;

2. tugevdada põhi- ja inimõigustealast haridust koolides;

3. tõhustada teadmisi põhiõigusest ja inimõigustest varjupaigataotlejate hulgas;

4. tugevdada inimõiguste põhist lähenemist avalikes rahastamisvahendites- ja skeemides.

Saavutamaks põhi- ja inimõiguste tugevdamise eesmärke koolides, näeb tegevuskava ette mitmeid meetmeid.

Esiteks, oluline rõhk on seatud õpetaja rolli olulisuse tunnustamisele. Viidates 2012. aasta Inimõiguste Euroopa Nõukogu Soome voliniku koostatud raportile, rõhutab tegevuskava vajadust rakendada selliseid õppimismeetodeid, mis julgustavad kriitilist mõtlemist ning aitavad luua osalusel ja kaasatusel tuginevat õpikeskkonda, mille üldpõhimõteteks on mittediskrimineerimine ja tolerantsus.

Tegevuskava annab ka otsese sisendi õpetajate täiendõppe koolituskava loomisse (2016. ja 2017. aastal), mille eesmärgiks on varustada õpetajad oskustega, mis võimaldab neil tegutseda viisil, mis tugevdab demokraatlike väärtusi, teadlikkust põhi- ja inimõigustest ning oskust kaasata lapsi ja noori. Koolituskava eesmärk on õpetada oskusi ja pakkuda välja nn tööriistad tegutsemaks mitmekesises töökeskkonnas ja viia läbi arutelusid keerulistel teemadel. Eelkõige peaks antud koolituskava tulemusena tõusma õpetajate pädevus ja oskused adresseerimaks muuhulgas näiteks vihakõnet, rassistliku käitumist, seksuaalset ahistamist ning tuvastada vägivaldse radikaliseerumisega seotud ohumärke.

Lisaks sellele seadis tegevuskava Soome haridusministeeriumile ülesandeks koguda ühte kohta (Edu.fi) kokku olemasolevad inimõigustega seotud (õppe)materjalid, mille eesmärgiks on aidata õpetajaid nende töös ja parandada inimõigustega seotud teemade õpetamise kvaliteeti.

Tegevuskavas on mitmed meetmed seotud ka võrdse osalemise ja kaasamise edendamisega koolides. Uus põhikooli õppekava (vastu võetud 2014.aastal, jõustunud 2016. aasta suvel)31 sisaldab uusi lähenemisi demokraatia ja meediahariduse ning põhi-ja inimõigustealase hariduse õpetamiseks. Soome põhihariduse seadus32 sisaldab nüüdsest ka eraldi kaasamise sektsiooni ning õpilasomavalitsusi (lisatud 2013. aastal). Selle sektsiooni kohaselt on õpetajad kohustatud andma õpilasele võimaluse mõjutada koolikorraldust ja osaleda koolieluga seotud otsuste tegemisel. Veelgi enam, tegevuskavas on esitatud soovitused põhjalikumalt uurida, kuidas saab täiustada koolide ja organisatsioonide omavahelist koostööd eesmärgiga õpetada ning julgustada kodanikuaktiivsust ja vabatahtlikku tegevust õpilaste seas. Lisaks soovitab tegevuskava lähemalt uurida, kuidas

saavad koolid õppetöös, õpilasomavalitsustes või mujal kasutada lehekülge Nuortenideat.fi, mis on veebileht kuhu noored saavad enda ideid esitada.

Im Dokument Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas (Seite 52-55)