Patentimise negatiivsed tagajärjed WARF patentide näitel

teatud piiranguid, sealhulgas näiteks avaliku korra ja moraali kaalutlustest läh-tuvaid piiranguid, on tulemuseks see, et liigselt kergekäeline patentimine võib hakata töötama patentimise eesmärgi edendada leiutustegevust ja innovatsiooni vastu. Seda illustreerivad ilmekalt laiaulatuslikud WARF (Wisconsin Alumni Research Foundation) patendid USA-s. Järgnevalt ongi WARF patente käsit-letud. Käsitlus on autori arvates vajalik, et näidata, mida piiranguteta laiaula-tuslik patendikaitse tagamine võib kaasa tuua.

1998. aasta novembris isoleeris ja kasvatas dr James Thomson (Wisconsini Ülikool) esimesena inimese embrüonaalseid rakke. Tema meeskond tuvastas viis muutmatut inimese embrüonaalset rakuliini¹²⁹, suutes esimesena hoida ini-mese embrüonaalseid tüvirakke kultuurina elus.¹³⁰ Thomsoni oluliseks panuseks võibki pidada seda, et ta suutis hoida inimese embrüonaalseid tüvirakke üle aasta sellises seisundis, et tüvirakud säilitasid oma võime muutuda täiskasvanud rakuks ja areneda inimese teatud embrüonaalseteks tüvirakuliinideks.¹³¹ WARF kaudu esitas Thomson USA Patendi- ja Kaubamärgiametile (United States Patent and Trademark Office (USPTO)) patenditaotlused.¹³² USPTO väljastatud kolm patenti¹³³ hõlmasid embrüonaalsete tüvirakkude isoleerimis- ja kultuurina kas-vatamise meetodit, samuti primaadi ja inimese embrüonaalseid tüvirakuliine.

WARF patendid ei katnud mitte üksnes Thomsoni isoleeritud tüvirakuliine, vaid kõiki tüvirakuliine.¹³⁴ Seega oli tegemist väga laiaulatuslike patentidega.¹³⁵ WARF võis kontrollida igasugust leiutustegevust, mis puudutas patenditud embrüonaalseid tüvirakke ja samuti seda, kuidas kasutatakse inimese muid embrüonaalseid tüvirakke, mille saamiseks kasutatakse WARF-i patenditud

129 Opinion of the European Group on Ethics. Opinion No 16, p 63.

130 C. D. Hazuka. Supporting the Work of Lesser Geniuses: An Argument for Removing Obstructions to Human Embryonic Stem Cell Research. – University of Miami Law Review 2002/57 (1), p 164.

131 Ibid, p 164.

132 Opinion of the European Group on Ethics. Opinion No 16, p 63.

133 U.S. Pat. No. 5,843,780. Arvutivõrgus: http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=

PTO1&Sect2=HITOFF&d=PALL&p=1&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsrchnum.htm&r=1&

f=G&l=50&s1=5,843,780.PN.&OS=PN/5,843,780&RS=PN/5,843,780 (8.11.2017); U.S.

Pat. No. 6,200,806. Arvutivõrgus: http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO1&

Sect2=HITOFF&d=PALL&p=1&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsrchnum.htm&r=1&f=G&l

=50&s1=6,200,806.PN.&OS=PN/6,200,806&RS=PN/6,200,806 (8.11.2017); U.S. Pat. No.

7,029,913. Arvutivõrgus: http://patft.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO1&Sect2=

HITOFF&d=PALL&p=1&u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsrchnum.htm&r=1&f=G&l=50&s1

=7,029,913.PN.&OS=PN/7,029,913&RS=PN/7,029,913 (8.11.2017).

134 C. D. Hazuka, p 173.

135 K. Bergman, G. D. Graff. The Global Stem Cell Patent Landscape: Implications for Efficient Technology Transfer and Commercial Development. – Nature Biotechnology 2007/25 (4), p 419.

meetodit.¹³⁶ Uurimistööd finantseerinud äriühing Geron sai litsentsilepinguga olulised õigused.¹³⁷ Oluline on seejuures veel asjaolu, et avalik sektor nimetatud uurimistööd ei toetanud, sest 9. augustil 2001 oli USA president George W.

Bush teinud avalduse, et föderaalseid vahendeid võib anda uurimistööks, mis kasutab inimese embrüonaalseid tüvirakke, vaid juhul, kui täidetud on järg-mised kriteeriumid:

a) tüvirakkude saamisprotsess (mis algab embrüo hävitamisega) algas enne 9. augustit 2001. a kella 21.00;

b) tüvirakud pärinesid embrüotest, mis olid loodud reproduktiivsetel ees-märkidel ega olnud enam vajalikud;

c) embrüo annetamiseks oli saadud informeeritud nõusolek ja annetuse saamise eest ei lubatud doonoritele finantsilist kasu.¹³⁸

USA-s kehtis selline föderaalne poliitika kuni 9. märtsini 2009. Sel kuupäeval andis USA president Barack Obama korralduse, millega kõrvaldas president G. W. Bushi seatud piirangud. President Obama andis loa kasutada föderaalseid vahendeid vastutustundlike teadusuuringute tegemiseks, mis hõlmavad inimese tüvirakke, sealhulgas inimese embrüonaalseid tüvirakke.¹³⁹

WARF taotles patendikaitset ka Euroopas. Erinevalt USA-st, kus patendid välja anti, leidis Euroopa Patendiameti Laiendatud Apellatsioonikomisjon 25. no-vembri 2008. a otsuses, et Euroopa patendikonventsiooni rakendusmääruse reegli 28(c)¹⁴⁰ keelab patendikaitse andmise leiutistele, mille valmistamiseks tuleb embrüo hävitada. Seega lükati WARF’i patenditaotlused tagasi.¹⁴¹ Palju-dele inimese tüvirakkudega seotud uurimistegevusega tegelevatele Euroopa teadlastele oli see kergendus, sest nad kartsid, et laiaulatuslike patentide välja-andmine võib viia materjalile juurdepääsu ja kontrolli probleemideni, mida

136 F. Murray. The Stem-Cell Market – Patents and the Pursuit of Scientific Progress. – The New England Journal of Medicine 2007/356 (23), p 2342.

137 Opinion of the European Group on Ethics, Opinion No 16, p 63; Stem Cell Deal Reached.

Press release of the Wisconsin Alumni Research Foundation (Jan 9, 2002). Arvutivõrgus:

http://www.news.wisc.edu/6949 (8.11.2017).

138 Human Embryonic Stem Cell Policy Under Former President Bush (Aug. 9, 2001–

Mar. 9, 2009). Arvutivõrgus: http://stemcells.nih.gov/policy/2001policy.htm (20.09.2016);

M. Piirman-Sarapuu. Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 559–560.

139 Executive Order 13505 of March 9, 2009. Removing Barriers to Responsible Scientific Research Involving Human Stem Cells. Arvutivõrgus: http://www.gpo.gov/fdsys/pkg/FR-2009-03-11/pdf/E9-5441.pdf (8.11.2017).

140 Euroopa patendikonventsiooni 2000 rakendusmääruse reegli 28 kohaselt ei anta art 53 p a alusel Euroopa patente järgmistele biotehnoloogilistele leiutistele: c) inimembrüo kasutamine tööstuslikul või ärilisel eesmärgil.

141 European Patent Office. Decision of the Enlarged Board of Appeal. 25 November 2008.

G 2/06, WARF. – Official Journal EPO 2009/5, p 306 ff. Arvutivõrgus:

http://archive.epo.org/epo/pubs/oj009/05_09/05_3069.pdf (8.11.2017).

nähti USA-s.¹⁴² USA-s poleks aga saanud patente väljastades sarnasele avaliku korra ja moraali argumentidel põhinevale piirangule tugineda, kuna USA patendiseaduses ei sisaldu selliseid piiranguid.¹⁴³ USA-s saab patendi väljasta-misest keelduda vaid juhul, kui leiutis ei vasta patentsuse üldistele kriteeriu-mitele ehk leiutis ei ole kasulik, uus või mittesilmanähtav (USA patendiseaduse

§-d 101, 102 ja 103¹⁴⁴).

On leitud, et teadustegevus embrüonaalsete tüvirakkude valdkonnas on vähe-masti USA-s olnud WARF algse agressiivse litsentsimisstrateegia tõttu takis-tatud.¹⁴⁵ Lisaks bioloogilise aine üleandmise lepingutele (ingl. k. Material Transfer Agreements, MTA-d) sõlmis WARF litsentsilepinguid, mis käsitlesid patenditud materjali või tehnoloogia kasutamist, määrates kasutamise ulatuse ja nõudes esmase tasu maksmist, lisaks sätestati lepingus autoriõigusele tuginevad litsentsitasud litsentsitud tehnoloogia alusel arendatud toodete müügilt. WARF kokkulepped ülikoolide juures töötavate teadlastega sätestasid mitmeid piiran-guid eesmärkidele, milleks võis tüvirakuliine kasutada, samuti olid piirangud seatud rakkude jagamisele teiste teadlastega.¹⁴⁶ WARF-i süüdistati tüvirakkude turu lämmatamises, eriti ülikoolides töötavate teadlaste jaoks. WARF on järk-järgult oma kontrolli tõesti vähendanud ja alandanud hindu.¹⁴⁷ Autori arvates on hindade alandamise ja kontrolli vähendamise põhjuseks vähemalt osaliselt asja-olu, et WARF’i patente asuti vaidlustama.¹⁴⁸

WARF patendid olid patendid n-ö upstream-(ülesvoolu-)leiutistele ehk paten-did alusuuringute tulemustele, teedrajavatele leiutistele tüvirakkude uurimis-valdkonnas. Muidugi ei saa uurimisvaldkonna alusuuringute tulemuste tähtsust alahinnata. Samas tuleb arvestada, et oluline on see, et alusuuringute tulemustele

142 Å. Hellstadius. The Research Exemption in Patent Law and its Application to hESC Research. – A. Plomer, P. Torremans (eds). Embryonic Stem Cell Patents: European Law and Ethics. New York: Oxford University Press 2009, p 340; M. Piirman-Sarapuu.

Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 559–560.

143 O. Mills, p 45; A. Nordberg, T. Minssen, p 169.

144 U.S. Code: Title 35 – PATENTS. Arvutivõrgus:

https://www.law.cornell.edu/uscode/text/35 (8.11.2017).

145 Å. Hellstadius. The Research Exemption in Patent Law, p 341.

146 F. Murray, p 2342.

147 Ibid, p 2343; D. E. Winickoff, K. Saha, G. D. Graff. Opening Stem Cell Research and Development: A Policy Proposal for the Management of Data, Intellectual Property, and Ethics. – Yale Journal of Health Policy, Law & Ethics 2009/9 (1), p 65–66.

148 M. Piirman-Sarapuu. Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 561. Vt lähemalt „Request for Ex Parte Re-examination” in respect of US Patent No. 5,843,780. Arvutivõrgus:

http://www.pubpat.org/assets/files/warfstemcell/780Request.pdf (8.11.2017); United States Patent and Trademark Office. Decision by the Board of Patent Appeals and Interference, 28 April 2010, Appeal No 2010-001854, Foundation for Tax Payer and Consumer Rights vs.

Wisconsin Alumni Research Foundation. Arvutivõrgus: http://www.consumerwatchdog.org/

resources/WARFDecision042910.pdf (8.11.2017); United States Court of Appeals for the Federal Circuit, 4 June 2014, No 13-1377, Consumer Watchdog vs. Wisconsin Alumni Research Foundation. Arvutivõrgus: https://e-foia.uspto.gov/Foia/RetrievePdf?system=

FCA&flNm=13-1377_1 (8.11.2017).

toetudes oleks teistel teadlastel võimalik arendada välja nn downstream-(alla-voolu-)leiutisi: kasutusviise, ravimeetodeid, tooteid, mida haiguste raviks reaal-selt kasutada. Kui litsentseerimistingimused on upstream-leiutiste patendioma-nikel liialt ranged nagu WARF’i puhul, ja kulutused leiutise kasutamiseks liialt suured, siis võib olla takistatud downstream-leiutiste arendamine.¹⁴⁹ Seega võib nõustuda C. D. Hazuka pakutud ettepanekuga, et vältida tuleks liiga laiaulatus-like patentide väljaandmist upstream-leiutistele.¹⁵⁰ Autor leiab, et patendi-ametitel tuleks olla patentide väljaandmisel väga hoolikas: premeerida tuleks leiutajat tõesti vaid selle eest, mis on tema panus saavutusse.¹⁵¹ Arusaadavalt on muidugi keeruline kindlaks teha, missugune on just see panus, mida premeerida patendiga. Ka WARF patendid anti välja ju tüvirakkudega seotud teadustege-vuse varajases järgus, kus nende potentsiaali oli raske hinnata.¹⁵²

Kindlasti ei tohi WARF patentide puhul ära unustada seda, et riik uurimis-tööd ei toetanud. Valdkonnas, kus riik ei finantseeri uurimisuurimis-tööd, tuleb tavaliselt kasutada erasektori finantseeringuid. See aga omakorda tähendab, et erasektoris tegutsevatele ettevõtjatele tuleb vastutasuks midagi pakkuda – tüvirakkudega seotud leiutiste puhul on selleks vastutasuks patendikaitse. Kuna föderaalseid vahendeid WARF’i näite puhul uurimistöösse ei suunatud ja üldse pikka aega pärast 2001. aastat oli föderaalsete vahendite kasutamine inimese embrüonaal-sete tüvirakkudega seotud uurimistöö puhul väga piiratud, oli ka sellel teatav piirav mõju tüvirakkudega seotud leiutustegevusele.¹⁵³ Seega selleks, et tagada teadlastele juurdepääs alusuuringute tulemustele ilma kitsendava litsentsimis-poliitikata, oleks autori arvates hädavajalik, et riik toetaks uurimistööd just alus-uuringute valdkonnas.¹⁵⁴

WARF patendid näitavad autori arvates selgelt seda, kuidas liialt laiaulatuslike patentide väljaandmine tüvirakkudega seotud upstream-leiutistele võib hakata leiutustegevust selle hoogustamise asemel hoopis pidurdama.¹⁵⁵ Olukorda oleks saanud ilmselt leevendada, kui oleks saanud kohaldada avaliku korra ja moraali argumentidel põhinevad patentimise piiranguid, mida tehti Euroopas. Kuigi avaliku korra ja moraali argumentidel põhinevate piirangute olemasolu ei taga iseenesest seda, et välja ei antaks laiaulatuslikke patente, on need siiski abi-vahendiks, kuidas mõnel juhul liigselt laiaulatuslikke patente ja neist tulenevaid

149 C. D. Hazuka, p 172–173; D. E. Winickoff, K. Saha, G. D. Graff, p 65.

150 C. D. Hazuka, p 160–161.

151 M. Piirman-Sarapuu. Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 561.

152 Å. Hellstadius. The Research Exemption in Patent Law, p 340–341; M. Piirman-Sara-puu. Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 561.

153 C. D. Hazuka, p 160–161, 171.

154 M. Piirman-Sarapuu. Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 561. Kirjanduses on muidugi märgitud lisaks seda, et kui teaduslikku uurimistööd toetab riik (nt ülikooli teadusliku uurimistöö puhul annab vajalikud vahendid riik (lõppkokkuvõttes maksumaksja), tekib küsimus, miks peaks patendiomanik (nt ülikool) leiutise kommertsialiseerimise kaudu veel kasu saama, vt lähemalt H. Pisuke, A. Kelli. Ettevõtliku ülikooli, lk 679–680.

155 M. Piirman-Sarapuu. Tüvirakkudega seotud leiutiste, lk 561.

negatiivseid järelmeid vältida. Nimetatud USA juhtum võib autori arvates olla õppetunniks Euroopale, sealhulgas ka Eestile, mida laiaulatuslikud patendid kaasa tuua võivad.

Kuigi laiaulatuslik patendikaitse võimaldab patendiomanikel piirata teiste isikute poolt leiutise kasutamist, seades leiutise kasutamiseks ranged litsent-seerimistingimused, võib iseenesest nõustuda prof H. Pisukese ja prof A. Kelliga, et patenteerimine iseenesest ei ole hea ega halb, vaid oluline on, kuidas patendi-omanik patenteeritud leiutist kasutab.¹⁵⁶ Seda illustreerib autori arvates ilmekalt WARF-i pikaaegne range litsentseerimispoliitika. Prof H. Pisuke ja prof A. Kelli toodud näites võib ülikool patendiomanikuna seada eesmärgiks tõesti vaid teenida kasumit ning blokeerida teiste isikute tegevust teatud valdkonnas. Samas on võimalik ajada patendipoliitikat, mis toetab ühiskonda, majandust ja teadus-tööd.¹⁵⁷ Selleks, et näiteks inimese tüvirakkudega seotud teaduslik uurimistöö poleks patendikaitse tõttu takistatud, nõustub autor prof H. Pisukese ja prof A. Kelliga, et patendiomanik saab valida avatusele suunatud lähenemise. Nii nõustuvad nad kirjanduses väljendatud seisukohaga, et kui näiteks ülikoolid patenteerivad leiutisi, mis on tulevaste uuringute jaoks olulised, siis peaks nende litsentseerimispoliitika tagama, et kõik potentsiaalsed teadustöö tegijad saaksid vastavaid leiutisi madala tehingukuluga kasutada.¹⁵⁸

Eelneva alapeatüki alusel saab autori arvates järeldada, et kvaliteetne patendi-kaitse, kus välistatud on kattuvad ja liiga laiaulatuslikud patendid, on vajalik ka inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste puhul.

1.2.4. Patendiseaduses sätestatud avaliku korra ja

Im Dokument MARGIT PIIRMAN Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patentimise piirangud vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga (Eesti patendiõiguse näitel) (Seite 41-45)