D. Metoodika ja allikad

2. INIMESE PLURIPOTENTSETE TÜVIRAKKUDEGA SEOTUD

3.4. Inimese partenogeneetiliste ja indutseeritud pluripotentsete

nende kaubandusliku kasutamise väidetav vastuolu avaliku korra ja moraaliga

Autor järeldas käesoleva töö alapeatükis 2.3, et partenoodid ei ole hõlmatud inimembrüo mõistega direktiivi art 6(2)(c) ja PatS § 7 lg 2 p 3 mõttes. Järelikult ei kohaldu partenootide puhul nimetatud sätetes sisalduv inimembrüo erand.

Kuna tegemist pole partenootide puhul inimembrüotega, ei teki küsimust, kas partenogeneetilised tüvirakud, mida partenootide puhul saadakse, ja nendega seotud leiutised oleksid patendikaitse alt välistatud inimembrüo erandi alusel, kuna nende leiutiste puhul ei saa rääkida inimembrüo kasutamisest tööstuslikul või kaubanduslikul eesmärgil. Samas nõustus autor kohtujuristi Villalóni ette-panekus väljendatud seisukohaga, et direktiivi artikli 6 lõikes 2 sätestatud loet-elu mitteammendavus tähendab seda, et partenoodi väljaarvamine direktiivi artikli 6 lõike 2 punktis c kasutatud mõistest „inimese embrüod” ei takista

674 T 356/93, Plant Genetic Systems, p 15.

675 Special Eurobarometer 340 „Science and Technology“, requested by the Research Directorate-General and coordinated by the Directorate-General for Communication, June 2010. Arvutivõrgus: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_340_en.pdf (8.11.2017).

676 Special Eurobarometer 419 „Public Perceptions of Science, Research and Innovation“, requested by the European Commission, Directorate-General for Research & Innovation (DG RTD) and co-ordinated by the Directorate-General for Communication, October 2014.

Arvutivõrgus: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_419_en.pdf (8.11.2017).

liikmesriiki keelamast patentida partenoote vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1 ehk avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel.677 Seega tuleb järgnevalt hinnata, kas partenogeneetiliste tüvirakkudega seotud leiutiste näol võib olla tegemist leiutistega, mille puhul tuleb kõne alla nende kaubandusliku kasutamise vastu-olu avaliku korra või moraaliga.

Kui mõelda, kas partenootide loomine võiks rikkuda avalikku rahu ja ühis-kondlikku korda (näiteks terrorismiaktide vms kaudu), siis tõenäoliselt ei tekitaks partenogeneetiliste tüvirakkudega seotud leiutiste loomine ja kaubanduslik kasutamine rahutusi, ei rikuks avalikku rahu ega ühiskondlikku korda. Samuti ei saaks ilmselt väita, et leiutiste loomine või nende kaubanduslik kasutamine oleks ohuks keskkonnale. Ka inimeste elu ja tervis ei oleks ohus. Õigust elule ja inim-väärikust ei rikuks see, kui loodaks üksus, mis pole inimeseks oma loomult võimeline arenema. Võib muidugi teoretiseerida, kas kasumi teenimine üksuse arvel, mis on inimpäritolu, on kooskõlas inimväärikuse põhimõttega. Samas ei saaks ainuüksi inimpäritolu materjali olemasolu puhul väita, et vastuolu esineb.

Vastasel juhul peaks olema igasuguse inimpäritolu materjali patentimine ja kaubanduslik kasutamine vastuolus avaliku korraga inimväärikuse põhimõtte rikkumise tõttu. Kui hinnata vastuolu moraaliga, siis erinevalt inimese ES-rakkudest, ei ole vajadust partenogeneetiliste tüvirakkude saamiseks embrüot hävitada, mistõttu kaob ka see argument. See, et partenogeneetiliste tüvirakkude kommertsialiseerimine oleks vastuolus moraaliga, ei ole samuti tõenäoline. Väär-tusi elu, tervis ja nendest tulenevaid põhimõtteid kaubanduslik kasutus ei rikuks.

Seega, kui lähtuda partenootide puhul eeldusest, et tegemist pole embrüotega, siis tõenäoliselt partenogeneetiliste tüvirakkudega seotud leiutiste patentimisel põhjusel, et tegemist on partenootidest pärit leiutistega, avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel probleeme ei tekiks.

Järgnevalt tuleb hinnata seda, kas iPS-rakkudega seotud leiutiste patentimine võiks olla välistatud avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel.

Kui hinnata, kas iPS-rakkudega seotud leiutiste loomine ja kaubanduslik kasutamine võiks rikkuda avalikku rahu ja ühiskondlikku korda (nt terrorismi-aktide kaudu), siis tõenäoliselt ei tekitaks selliste leiutiste kaubanduslik kasutus rahutusi, ei rikuks avalikku rahu ega ühiskondlikku korda. Samuti ei saaks ilmselt väita, et leiutiste loomine ja nende kaubanduslik kasutamine oleks ohuks kesk-konnale. Ka inimeste elu ja tervis ei oleks ohus. Küsimusele, kas inimväärikust võiks rikkuda see, et kasutatakse leiutiste loomiseks inimese somaatilisi rakke, millest saadud leiutistest hakatakse kaubandusliku kasutamise läbi tulu teenima, võiks sarnaselt partenogeneetiliste tüvirakkudega seotud leiutistele vastata, et ainuüksi inimpäritolu materjali olemasolu ei saa tuua kaasa seda, et esineb vastu-olu avaliku korraga. Vastasel juhul peaks olema igasuguse inimpäritvastu-olu materjali patentimine ja kaubanduslik kasutamine vastuolus avaliku korraga inimvääri-kuse põhimõtte rikkumise tõttu.

677 EK 17.07.2014, C-364/13, International Stem Cell Corporation vs. Comptroller General of Patents, kohtujurist P. C. Villalón’i ettepanek, p 37.

Autor teeb töö alapeatükis 1.1.2 märgituga sama järelduse, et iPS-rakkudega seotud leiutised ei tekita selliseid moraalist kantud küsimusi, nagu on tõstatatud inimese ES-rakkudega seotud leiutiste patentimise puhul. Kuna iPS-rakkude saamiseks pole vaja embrüot hävitada ja neid rakke saab luua inimese somaati-listest rakkudest, ei teki inimelu või inimväärikuse austamise põhimõtte rikku-mise küsimust. Ka iPS-rakkude kommertsialiseerimine ei tekitaks vastuolu moraaliga. Seega ei ole iPS-rakkudega seotud leiutiste patentimine avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel välistatud.

KOKKUVÕTE

Töö sissejuhatuses seadis autor töö põhieesmärgiks vastata järgmisele põhiküsi-musele: kas inimese pluripotentsete tüvirakkudega (st embrüonaalsete, parteno-geneetiliste, indutseeritud pluripotentsete tüvirakkudega) seotud leiutiste patenti-mine on PatS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud avaliku korra ja moraali üldpiirangu ja PatS § 7 lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud konkreetsete biotehnoloogilisi leiutisi puudu-tavate erandite alusel välistatud? Töö üheks kõrvaleesmärgiks oli teha kindlaks, missuguseid eeldusi tuleb nimetatud piirangute juures patenditavuse hindamisel kontrollida ning kuidas neid eeldusi sisustada. Teiseks kõrvaleesmärgiks oli tuua välja Eesti regulatsiooni kitsaskohad ja esitada omapoolseid ettepanekuid patendi-seaduse täiendamiseks.

Autor püstitas töö sissejuhatuses järgmise hüpoteesi: Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patenditavust ei saa Eesti PatS § 7 lg 1 p 1 ja lg 2 p-de 1 ja 3 alusel välistada.

Esimeses peatükis jõudis autor järeldusele, et patendikaitse tagamine on inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste puhul vajalik, et tagada huvi leiutustegevuse vastu. Kui patendikaitset ei tagata, pole ettevõtjad valmis valdkonda investeerima. Kui valdkonda ei investeerita, valdkonna areng pidur-dub. Samas ei saa patendikaitse olla piiramatu. Liiga laiaulatuslike patentide väljastamine võib hakata töötama vastu patentimise eesmärgile edendada leiutus-tegevust ja innovatsiooni. Seega tuleb leida patendikaitse tagamisel tasakaal, mis aitaks edendada leiutustegevust ja innovatsiooni. Üheks lahenduseks on kohal-dada läbimõeldult avaliku korra ja moraali argumentidel põhinevaid piiranguid.

Samuti aitab tagada leiutustegevuse hoogustumist inimese pluripotentsete tüvi-rakkudega seotud leiutiste puhul kvaliteetne patendikaitse, kus välistatud on kattuvad ja liiga laiaulatuslikud patendid.

Samuti jõudis autor esimeses peatükis järeldusele, et PatS § 7 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatu tõlgendamisel biotehnoloogiliste leiutiste direktiivi konformselt on Eesti patendiseaduse vastavate konkreetsete välistuste aluseks avaliku korra ja moraali üldpiirang. Konkreetsed välistused on üksnes näited leiutistest (tegemist on avatud loeteluga), mille puhul esineb vastuolu avaliku korra ja moraaliga.

Tõlgendades patendiseadust kooskõlas direktiiviga, tuleb PatS § 7 lg 2 p 1 ja 3 erandeid sisustades lähtuda definitsioonilisest testist ning hinnata inimese pluri-potentsete tüvirakkudega seotud leiutiste puhul, kas need langevad nimetatud välistuste alla. Kui konkreetset leiutist hinnates jõutakse järeldusele, et tegemist ei ole PatS § 7 lg 2 p-des 1 ja 3 väljendatud erandiga, tuleb pöörduda PatS § 7 lg 1 p 1 juurde ja hinnata konkreetset inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutist täiendavalt avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel. Selleks, et direktiiviga kooskõlas olev tõlgendus nähtuks ka patendiseadusest, tuleb patendiseadust täiendada (vt allpool ettepanek nr 1).

Autor järeldas esimeses peatükis, et tõlgendades patendiseaduse § 7 lg 1 p 1 kooskõlas direktiivi art-ga 6(1) (ja teiste Euroopa ja rahvusvaheliste instru-mentidega), tuleb avaliku korra ja moraali üldpiirangu puhul hinnata leiutise

kaubandusliku kasutamise vastuolu avaliku korra või moraaliga, mitte leiutise enda vastuolu avaliku korra ja moraaliga. Selleks, et välistada patendiseaduse

§ 7 lg 1 p 1 võimalik vastuolu direktiiviga biotehnoloogiliste leiutiste osas ja teiste Euroopa ja rahvusvaheliste instrumentidega kõigi leiutiste osas ning täpsustada ebaselget sätet, tuleks PatS § 7 lg 1 p 1 sõnastust vastavalt muuta (vt allpool ettepanek nr 2).

Lisaks jõudis autor esimeses peatükis järeldusele, et PatS § 7 lg 2 p-s 1 sätes-tatud kloonimise erandi all peetakse silmas nn inimese reproduktiivset klooni-mist, kus eesmärgiks on uue inimese sünd. Seega ei kuulu embrüonaalsete ja muude pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste puhul nimetatud säte kohaldamisele, kui leiutise eesmärgiks pole uue inimese loomine.

Töö teises peatükis jõudis autor järeldusele, et inimese pluripotentsete tüvi-rakkudega seotud leiutiste patentimine ei ole PatS § 7 lg 2 p-s 3 sätestatud embrüo erandi alusel välistatud. Analüüsides PatS § 7 lg 2 p-s 3 sisalduvat inim-embrüo mõistet, järeldas autor, et iniminim-embrüo tekke määratlemisel nimetatud sätte mõttes tuleb lähtuda munaraku viljastumisest, mitte gastrulatsioonist (gast-rulatsioon algab kolmandal rasedusnädalal, kui sügoot, nüüd juba kindlasti embrüo, kinnitub emaka limaskestale). Seda tõlgendust toetab ka KVEKS-i § 3.

Samas ei saa inimembrüo mõiste määratlemisel PatS § 7 lg 2 p 3 mõttes jätta arvestamata uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad luua inimembrüole sarnaseid organisme ka muul viisil kui üksnes munaraku viljastamisel seemnerakuga.

Inimembrüo määratlemisel on mõistlik lähtuda Euroopa Kohtu pakutud kri-teeriumist, et inimembrüoga on tegemist juhul, kui üksusel on loomuldasa olemas võime areneda inimeseks. See kriteerium peaks autori arvates sisaldama aga siiski olulist täpsustust, et „loomuldasa“ hõlmaks ka in vitro viljastamise juhtu-meid. Täpsustuse olemasolu on vajalik just tänapäevaseid tehnoloogiaid arvesse võttes. Vastasel juhul võib kriteeriumile „loomuldasa võimeline arenema ini-meseks“ kohe esitada vastuväite, et ka in vitro viljastatud munarakk vajab mani-puleerimist, et inimeseks saada. Lähtudes kriteeriumist „loomuldasa võimeline arenema inimeseks“, hõlmab inimembrüo mõiste ka totipotentseid tüvirakke, mis on võimelised arenema inimeseks. Inimembrüoks saab pidada ka blastotsüsti kui ühte inimorganismi arengu staadiumi. Selline tõlgendus on kooskõlas KVEKS-i §-ga 3, kuna 4–7 päeva vanune organism (blastotsüst) on varajases arengujärgus. Inimembrüoks tuleb direktiivi art 6(2)(c) ja PatS § 7 lg 2 p 3 mõttes pidada ka inimese viljastamata munarakku, millesse on siirdatud inimese küpsest rakust saadud rakutuum (somaatilise raku tuuma ülekande meetodit rakendades loodud üksus).

Inimese embrüonaalseid tüvirakke ei saa aga pidada inimembrüoteks PatS

§ 7 lg 2 p 3 (või direktiivi art 6(2)(c)) mõttes, kuna nende tüvirakkude puhul ei saa rääkida loomuldasa olemasolevast võimest areneda inimeseks. Samuti järel-das autor, et partenoodid, partenogeneetilised tüvirakud ja indutseeritud pluri-potentsed tüvirakud pole inimembrüod, kuna need pole eraldivõetuna (ilma lisa-manipulatsioonideta) võimelised arenema inimeseks. Inimembrüo erand ei kuulu indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude ning partenogeneetiliste tüvirakkude

puhul kohaldamisele, kuna nende rakkude loomine ei seondu embrüo äriees-märgil kasutamisega.

Hinnates teises peatükis küsimust, mida tähendavad inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodid patendiseaduse § 7 lg 2 p 3 kontekstis, leidis autor esmalt, et Euroopa Kohtu järeldus, et kui tüvirakkude saamisel on embrüo hävitatud, on tüvirakkudega seotud leiutis inimembrüo erandi alusel patendikaitse alt välis-tatud, ei ole loogiliselt tuletatav direktiivi art 6(2)(c) sõnastusest. Direktiivi art 6(2)(c) ei reguleeri embrüo hävitamist, vaid tööstuslikku või kaubanduslikku kasutamist. Embrüo kasutamise hindamisel nimetatud sätte mõttes ei tohiks tugineda sellele, et inimembrüo on tüvirakkude saamiseks hävitatud. Ka KVEKS-i sätetest (sh §-st 35) ei tulene, et keelatud oleks embrüo hävitamine.

Meetodite puhul, mida peetakse silmas PatS § 7 lg 2 p-s 3, kui viidatakse KVEKS-s keelustatud meetoditele, on eelduslikult tegemist KVEKS-i §-s 35 sisalduvate keelatud toimingutega embrüoga. Täpsuse huvides ja segaduse välti-miseks võiks PatS § 7 lg 2 p 3 sisaldada otseviidet KVEKS-i §-le 35, kui seda on patendiseaduse puhul silmas peetud. KVEKS-i §-s 35 sätestatud keelatud toi-mingute näol embrüoga ei ole tegemist olemuslikult inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetoditega, millele viitab PatS § 7 lg 2 p-s 3 sõnakasutus „seal-hulgas“. Soovides nimetatud toimingud patendikaitse alt välistada, oleks selguse huvides mõistlik sätet vastavalt täpsustada (vt allpool ettepanekud nr 3 ja 4).

Autor jõudis järeldusele, et erialakirjanduses pakutud tõlgendus, mille koha-selt on tegelik inimembrüo erandi mõte ära hoida inimembrüo instrumentali-seerimine embrüo kui toormaterjali otsese kasutamise läbi korduvas (tehnilises) protsessis või alternatiivselt embrüo kommodifitseerimine (kaubastamine) embrüo kasutamise läbi, mis hõlmab rahalist vahetust ja kaubandust, on põhjen-datud. Nimetatud erand hõlmaks inimembrüo korduva kasutamise juhtumeid tehnilises protsessis. See tähendaks, et inimese ES-rakkude eraldamise meetodid blastotsüstist ei oleks inimembrüo erandi alusel patenditavad. Samas inimese ES-rakud kui tooted ja meetodid ES-rakkude kasutamiseks inimembrüo erandi alla ei kuuluks. Seega tuleks inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud leiu-tiste puhul pöörduda avaliku korra ja moraali üldpiirangu juurde, et hinnata, kas tegemist võiks olla üldise piirangu alla kuuluvate leiutistega.

Töö kolmandas peatükis jõudis autor avalikku korda ja moraali ning avaliku korra ja moraali üldpiirangut patendiõiguses sisustades järeldusele, et kuigi leiutiste hindamisel võib jõuda tulemuseni, et vastuolu esineb nii avaliku korra kui ka moraaliga, tuleb süsteemse käsitluse tagamiseks patendiõiguses avalikku korda ja moraali eraldi käsitleda.

Patendiseaduses pole viidatud sellele, et üksnes leiutise kaubandusliku kasu-tamise keelu olemasolu pole piisav, et välistada leiutis patendikaitse alt avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel. Seega on PatS § 7 lg 1 p 1 selles osas võrrel-des direktiivi, TRIPS-lepingu ja Euroopa patendikonventsiooniga ebatäpne. Kuna säte peaks olema direktiiviga kooskõlas, tuleks PatS § 7 lg 1 p 1 täiendada vähe-masti biotehnoloogiliste leiutiste osas direktiiviga sarnase sõnastusega. Biotehno-loogiliste leiutiste puhul oleks sätte täiendamine oluline seetõttu, et direktiiv käsitleb just biotehnoloogiliste leiutiste patentimise küsimusi. TRIPS-lepingu ja

Euroopa patendikonventsioonis sätetatu õigustaks sätte täpsustamist aga igat tüüpi leiutiste puhul (vt allpool ettepanek nr 5).

Autor järeldas mh Euroopa Patendiameti praktikat arvestades, et avalik kord hõlmab patendiõiguses avaliku julgeoleku kaitset ja isikute füüsilist puutumatust, samuti keskkonna kaitset. Hõlmatud on seega äärmiselt oluliste õigushüvede (inimeste elu, tervise, keskkonna) kaitse. Sarnaselt Saksamaal tunnustatud seisu-kohale on Eesti avaliku korraga hõlmatud õiguskorra kandvad põhimõtted (nt inimväärikuse austamise põhimõte) ja põhiseaduslikult kaitstud õigushüved (nt inimese elu). Autor leidis, et moraali üldpiirangu puhul tuleb samuti arvestada inimelu ning inimväärikuse austamise põhimõtet. Inimelu austamine ja inimvääri-kuse austamine on põhimõtted, mis on sügavalt juurdunud Euroopa kultuuri-ruumis. Nimetatud põhimõtted on sügavalt juurdunud autori arvates ka Eestis.

Analüüsides küsimust, kas inimese ES-rakkudega seotud leiutised ja nende kaubanduslik kasutamine on vastuolus avaliku korra või moraaliga PatS § 7 lg 1 p 1 alusel, järeldas autor kolmandas peatükis, et leiutise kaubanduslik kasuta-mine kui avaliku korra üldpiirangu tegelik sisu õigust elule ilmselt ei rikuks, kui hinnata inimese ES-rakkudega seotud leiutisi avaliku korra üldpiirangu alusel.

Hinnates avaliku korraga vastuolu PatS § 7 lg 1 p 1 kehtivat sõnastust silmas pidades ehk leiutise enda vastuolu avaliku korraga, leidis autor, et põhiseaduse mõttes ei saa välistada eluõiguse esemelise kaitseala laiendamist embrüole.

Blastotsüsti staadiumis olevate embrüote puhul tuleks jaatada üksnes riigi objektiivset kaitsekohustust tulevast elu kaitsta, mitte aga embrüo subjektiivset õigust nõuda selle kohustuse täitmist. Nimetatud objektiivne kohustus on aga avatud kaalumisele erinevatele põhiseaduslikele väärtustele. Autori arvates ei ole mõnepäevase blastotsüsti puhul eluõigus sama kaaluga nagu seda on elu-õigus pärast sündi. Põhiseaduslikud väärtused, mis võiks objektiivse kaitse-kohustuse puhul inimese ES-rakkudega seotud leiutistega seoses kõne alla tulla, on juba sündinud isikute õigus elule (PS § 16) ja tervise kaitsele (PS § 28).

Leiutisi, mille loomisel kasutatakse inimese embrüonaalseid tüvirakuliine, mille loomiseks on varasemal etapil blastotsüst hävitatud, luuakse eesmärgiga ravida inimesi, kes põevad mõnda rasket senini ravimatuks peetud (degeneratiivset) haigust. Leiutiste loomisel on eesmärgiks kaitsta degeneratiivseid haigusi põde-vate isikute inimväärikust. Eeltoodut arvestades leidis autor, et inimese ES-rakkudega seotud leiutiste puhul pole tegemist eluõiguse rikkumisega. Seega ei riku inimese ES-rakkudega seotud leiutised selles osas avalikku korda.

Analüüsides inimese ES-rakkudega seotud leiutisi avaliku korra üldpiirangu alusel, järeldas autor inimväärikuse austamise põhimõtte võimalikku rikkumist analüüsides, et inimväärikuse laienemist embrüole ei saa Eesti põhiseaduse kon-tekstis välistada. Samas leidis autor, et kui tegemist on blastotsüsti staadiumis oleva embrüoga, võiks kaalumise võimalust sarnaselt eluõiguse käsitlusega PS

§ 18 puhul jaatada. Kehalise puutumatuse kaitse, mille aluseks on inimvääri-kuse põhimõte, ei ole blastotsüsti puhul niivõrd suure kaaluga, nagu on seda juba sündinud inimesel või eluvõimelisel lootel. Sarnaselt eluõiguse hindamisel tehtud järeldusega, järeldas autor, et inimese ES-rakkudega seotud leiutiste puhul, kus tüvirakkude saamiseks on embrüo mingis etapis hävitatud, ei ole

tegemist inimväärikuse põhimõtte rikkumisega. Järelikult ei riku ES-rakkudega seotud leiutised selles osas avalikku korda. Lisaks leidis autor, et problemaati-line on järeldada, et äärmiselt suurte kasumite teenimine potentsiaalse tulevase elu hävitamise arvel on inimväärikuse austamise põhimõttega kooskõlas, kui jaatada inimväärikuse olemasolu blastotsüsti staadiumis oleva üksuse puhul.

Sellised juhtumid võiks olla lahendatavad konkurentsiõiguse alusel.

Hinnates inimese ES-rakkudega seotud leiutisi moraali üldpiirangu alusel, leidis autor, et utilitarismi aluseks võttes ei saa sellist tüüpi leiutiste kaubandus-likku kasutamist pidada moraaliga vastuolus olevaks. Lähtudes deontoloogilisest lähenemisest, võib jõuda teistsugusele järeldusele. Seega võib erinevate moraali-teooriate kohaldamine patendiõiguses kaasa tuua hoopis erinevad tagajärjed.

Kuna tulemus sõltub sellest, missugust teooriat otsustaja pooldab, sõltub patendi-taotluse lahendamine lahendaja subjektiivsest lähenemisest ning lahendus on patenditaotleja jaoks ennustamatu.

Hinnates inimese partenogeneetiliste ja indutseeritud pluripotentsete tüvi-rakkudega seotud leiutisi avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel, järeldas autor, et nimetatud leiutised ega nende kaubanduslik kasutamine ei oleks vastu-olus avaliku korra või moraaliga. Seega ei ole partenogeneetiliste ja indutseeri-tud pluripotentsete tüvirakkudega seoindutseeri-tud leiutiste patentimine avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel välistatud.

Kokkuvõtteks saab eelnevate järelduste põhjal vastata autori poolt töö sisse-juhatuses püstitatud küsimusele, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega (st embrüonaalsete, partenogeneetiliste ja indutseeritud pluripotentsete tüvirakku-dega) seotud leiutiste patenditavust ei saa PatS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud avaliku korra ja moraali üldpiirangu ja PatS § 7 lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud konkreetsete biotehnoloogilisi leiutisi puudutavate erandite alusel välistada. Seega leidis püstitatud hüpotees kinnitust.

Arvestades eeltoodud järeldusi, tegi autor patendiseaduse täiendamiseks järgmised ettepanekud:

1. Direktiivi art 6 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et konkreetsed biotehnoloogilised leiutised, mis on patendikaitse alt välistatud, on üksnes näitlikustav loetelu leiutistest, mis on kantud avaliku korra ja moraali argumentidest, ja tegemist pole suletud loeteluga. Selleks, et direktiivi art 6 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas olev tõlgendus nähtuks selgelt patendiseadusest, tuleb täiendada PatS § 7 lg 2 p-de 1–4 puhul patendiseaduse teksti järgmiselt: „Patendiga ei kaitsta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel muu hulgas järgmisi biotehno-loogilisi leiutisi [---].“

2. Direktiivi, Euroopa ja rahvusvahelistest instrumentidest tuleneb, et avaliku korra ja moraali üldpiirangu puhul tuleb hinnata leiutise kaubandusliku kasutamise vastuolu avaliku korra või moraaliga. PatS § 7 lg 1 p 1 järgi ei kaitsta leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga. Selleks, et välistada patendiseaduse § 7 lg 1 p 1 võimalik vastuolu direktiiviga bio-tehnoloogiliste leiutiste osas ja teiste Euroopa ja rahvusvaheliste instrumenti-dega kõigi leiutiste osas ning täpsustada ebaselget sätet, tuleks autori arvates muutagi selle sätte sõnastust järgmiselt:

„Patendiga ei kaitsta: 1) leiutisi, mille kaubanduslik kasutamine on vastuolus avaliku korra või moraaliga.“

3. Kui seadusandja soov on välistada patendikaitse alt PatS § 7 lg 2 p 3 alusel leiutised, mis sisalduvad kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses, oleks selguse huvides mõistlik sõnastada patendiseaduse § 7 lg 2 p 3 selli-selt, et kasutada sõna „sealhulgas“ asemel sõna „ja“. See välistaks segaduse, et keelatud meetodid KVEKS-is peaksid olema ärieesmärgil kasutamise meetodid. Seega võiks patendiseaduse § 7 lg 2 p 3 täpsustada lisaks eelne-valt pakutud sõnastusele järgmiselt:

„Patendiga ei kaitsta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel muu hul-gas järgmisi biotehnoloogilisi leiutisi: 3) inimembrüo ärieesmärgil kasuta-mise meetodeid ja meetodeid, mis on keelustatud kunstliku viljastakasuta-mise ja embrüokaitse seadusega.“

4. Kui PatS § 7 lg 2 p-s 3 sätestatud meetodite all, mis on keelatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses, peetakse silmas just KVEKS-i §-s 35 sätestatud keelatud toiminguid embrüoga, võiks patendiseaduses sisalduda vastav otseviide KVEKS §-le 35. Seega võiks lisaks eelnevale täiendada PatS § 7 lg 2 p 3 järgmiselt:

„Patendiga ei kaitsta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel muu hul-gas järgmisi biotehnoloogilisi leiutisi: 3) inimembrüo ärieesmärgil kasuta-mise meetodeid ja meetodeid, mis on keelustatud kunstliku viljastakasuta-mise ja embrüokaitse seaduse §-s 35“.

5. Patendiseaduses pole viidatud sellele, et üksnes leiutise kaubandusliku kasutamise keeld pole piisav, et välistada leiutis patendikaitse alt avaliku korra ja moraali üldpiirangu alusel. Seega teeb autor ettepaneku PatS § 7 lg 1 p 1 vastavalt täiendada. PatS § 7 lg 1 p 1 tuleks täiendada juba eespool paku-tule järgmiselt:

„Patendiga ei kaitsta: 1) leiutisi, mille kaubanduslik kasutamine on vastuolus avaliku korra või moraaliga. Sellest hoolimata ei loeta kasutust vastuolus olevaks üksnes selle tõttu, et see on õigus- või haldusnormiga keelatud.“

Exceptions to patentability of inventions related to human pluripotent stem cells due to conflict with public order and morality (on the example

of Estonian patent law) SUMMARY

A. Definition of the research problem and the relevance of the topic Imagine a future where we could regrow an organ to replace the damaged one, or regenerate damaged tissue or organs, cure diabetes or other similar neuro-degenerative diseases such as Alzheimer’s and Parkinson’s. Researchers hope to find a way to combat these diseases by research into human pluripotent stem cells.678 At the same time one cannot deny the fact that such research requires enormous financial investments. In order to motivate biotechnology enterprises to invest in the field, it is necessary to offer them something in return – the

A. Definition of the research problem and the relevance of the topic Imagine a future where we could regrow an organ to replace the damaged one, or regenerate damaged tissue or organs, cure diabetes or other similar neuro-degenerative diseases such as Alzheimer’s and Parkinson’s. Researchers hope to find a way to combat these diseases by research into human pluripotent stem cells.678 At the same time one cannot deny the fact that such research requires enormous financial investments. In order to motivate biotechnology enterprises to invest in the field, it is necessary to offer them something in return – the

Im Dokument MARGIT PIIRMAN Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patentimise piirangud vastuolu tõttu avaliku korra ja moraaliga (Eesti patendiõiguse näitel) (Seite 156-200)