Tabel 3. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja Kutseregistri andmeid kaasavad alavalimid võrd-luses PIAACi valimiga
N Keskmine (min ja max) vanus Naiste osakaal (%) Eesti koduse keelega vastajate osakaal (%) Õppis küsitluse ajal (%) Küsitluse ajal kooliaas- taid kõrgeima haridus- taseme omandamiseks, keskmine (min-max)
Kogu PIAACi valim 7586 40,9
(16-65) 54 72 17 12,0 (3-21)
Info kõrgeima haridustaseme
kohta - EHIS 2656 26,8
(16-65) 54 75 40 12,7 (6-21)
Info riigieksamite
tulemuste kohta - EHIS 1764 25,1
(16-55) 54 72 46 12,8 (7-21)
Info põhikooli (asukoht ja õppekeel) kohta - EHIS*
1400, Info kutsetunnistuse kohta - KR 559 36,4
(16-65) 41 75 23 12,6 (7-17)
Märkus: *Tallinnas on koolis käinud 306, Tartus 99, muudes suuremates linnades 260 ja mujal 731.
Olulised EHISe andmebaasist liidetud tunnused on riigieksamite tulemused, mille puhul võib eeldada erinevaid sisulisi seoseid nii inimese vaimsete võimete, motivatsiooni ja eneseregulatsiooni kui ka infotöötlusoskuste vahel. Eelkõige huvitab meid viimane. Ilmneb, et seos riigieksamite tulemuste ja infotöötlusoskuste vahel on statistiliselt oluline, kuid üllatavalt madal: korrelatsioon erinevate oskuste ja eksamitulemuste vahel varieerub 0,30 ja 0,41 vahel (vt tabel 5). Riigieksamite tulemused pärinevad aastatest 1997-2013. Analüüsides kasutati keskmist riigieksamitulemust, st liideti vastaja kõigi eksamite tulemused ja jagati need sooritatud eksamite arvuga. Kuna erinevate eksamite ja erinevate aastakäikude keskmised tulemused varieeruvad, tähendab see arvutustes ebatäpsusi. Et püüda kinni erinevate aastakäikude keskmiste tulemuste erinevus, on analüüsidesse kaasatud vanus, millel on nõrk, kuid statistiliselt oluline seos keskmise riigieksamitulemusega: vanematel või ka varem eksami sooritanud inimestel on veidi kehvem tulemus. Osaliselt tuleneb see sellest, et 2002. a hakkas kehtima 20-punktine miinimumpiir, mis tähendab, et madalama tulemusega ei saanud riigieksamitel positiivset tulemust kirja. Miinimumi tõstmine kergitas keskmist 10 punkti võrra.
559
0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000
E. Kutseregistri andmed - kutsetunnistused C ja D mõlemad B ja D mõlemad B ja C mõlemad D. EHISe andmed - põhikooli asukoht ja õppekeel C. EHISe andmed - riigieksamite tulemused B. EHISe andmed - kõrgeim haridustase A. PIAACi andmed
Korrelatsioon riigieksamite tulemuste ja infotöötlusoskuste vahel on statistiliselt oluline, kuid üllatavalt madal, varieerudes 0,30 ja 0,41 vahel.
41
Tabel 4. PIAAC uuringus osalenud vastajate haridustase Eesti Hariduse Infosüsteemis (2011. a lõpu seisuga) ja enda määratletud haridustase PIAAC uuringus (2011-2012), %.
Haridustase EHISes
Haridustase PIAACi küsitluses
Põhiharidus Üldkeskharidus Kutse(kesk)haridus Keskhariduse järgne kutseharidus/ keskeri- Rakenduskõrgharidus Bakalaureus 3 a Bakalaureus 4 a või NLi aegne spetsialistiõpe Magister (3+2) Magister (4+2) Doktor
Põhiharidus 93 3 2 1
Üldkeskharidus 91 2 3 1 1
Kutse(kesk)haridus 2 2 78 15 1
Keskhariduse järgne
kutseharidus 1 18 71 3 3
Rakenduskõrgharidus 1 1 72 14 10 2 1
Bakalaureus 3 a 87 10 2 1
Bakalaureus 4 a 1 6 80 7 4
Magister (3+2) või NLi
aegne spetsialistiõpe 1 1 3 64 33
Magister (4+2) 2 6 87 2
Doktor 8 4 88
Märkus: Sinisega on tähistatud EHISes antud haridustasemega võrdsed või vastavad tasemed küsitluses.
Tabel 5. Korrelatsioonid riigieksamite tulemuste ja infotöötlusoskuste vahel
Eesti keele eksam Matemaatika eksam
Sooritatud riigieksamite
keskmine
Funktsionaalne lugemisoskus ,35 ,31 ,41
Matemaatiline kirjaoskus ,33 ,31 ,37
Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas ,30 ,33 ,39
Eesti keele eksam ,51 ,73
Matemaatika eksam ,86
Märkus: Kõik korrelatsioonid on nivool p< 0,001 statistiliselt olulised. Matemaatika eksami puhul n= 710, eesti keele ja keskmise riigieksamitulemuse puhul n= 1519.
2.2. Kes õpivad kauem?
Teoreetilises osas toodud uurimisküsimustest lähtuvalt analüüsitakse, kuidas seostuvad Eestis õpingute pikkusega (vt infokast 4 kooliaastate arvestusest) sugu, kodune keel ning vanemate ja kodu sotsiaalmajanduslik taust (raamatute arv13, vanemate haridus). Lisaks uuritakse, kas koduse sotsiaalmajandusliku tausta kõrval tulenevad erinevused ka kooli asukohast ja õppekeelest ehk kas saab rääkida võrdselt tugevast põhiharidusest. Eraldi analüüsitakse riigieksamite tulemuste seost haridustee pikkusega ja seda, mis ennustab riigieksamite tulemusi.
13 Raamatute arv on näitaja, mida kasutatakse iseloomustamaks vanemate sotsiaalmajanduslikku staatust ja hariduse
42
Analüüsiti kahte erinevat valimit. Esmalt võeti PIAACi valimist 25-65-aastased täiskasvanud, kelle haridustee on suuremas osas lõpetatud, seejärel noorte inimeste valim, kelle kohta oli olemas EHISe info. Esimese analüüsi plussiks on suurem üldistusvõime, kuna valim on suurem ja vanuseliselt varieeruv, samuti asjaolu, et reeglina on tegemist haridustee lõpetanud inimestega. Teise analüüsi suur pluss on võimalus kaasata olulisi ja huvitavaid haridustee pikkust ennustada võivaid tegureid, nagu riigieksamite tulemused, põhikooli asukoht ja õppekeel. Kaasates analüüsi EHISe andmeid peamiselt noorte inimeste kohta, kellest 64%
pole küll veel haridusteed lõpetanud, saab infot haridustee pikkuse kohta tänapäeval, mis on poliitika kujundamise seisukohast ilmselt olulisem kui 50-60-aastaste puhul kehtinud tegurid.
Asjaolu, et osad noored jätkavad veel oma haridusteed, püütakse tasandada, lisades analüüsi kontrollmuutujana vanuse ja õpingute (mitte)jätkamise fakti.
2.2.1. Haridustee erinevates kohortides ja eri gruppide lõikes
Nagu näha jooniselt 5, on haridustee pikkus Eestis kasvanud viimase 40 aastaga keskmiselt ca 1,3 aastat. Kui 60+ vanusegrupis kulutati hariduse omandamiseks 11,6 aastat, siis 40 aastat nooremad inimesed õpivad ligi 13 aastat. Haridustee pikkus on kasvanud kõigis gruppides, kuid kõige vähem muu koduse keelega vastajate hulgas.
Infokast 4. Kooliaastate arvestus Kooliaastad PIAACi baasil
Õpingute pikkust, mida nimetatakse ka kooliaastate arvuks, mõõdeti PIAACis nominaalaas-tate arvuga, mis kulus kõrgeima haridustaseme omandamiseks. Selline arvestus ei anna lisa-aastaid klassikursuse kordamise, osaajaga õppimise, akadeemilise puhkuse või selle eest, kui keegi läbis kaks sama taseme õppekava või õpib alles. Kuna sama haridustaseme omandamiseks on eri aegadel ja eri õppekeeltes kulunud erinev aeg (nt põhiharidust on eri aegadel omandatud 7-9, keskharidust aga kokku 10-12 aasta jooksul), on püütud seda kooliaastate arvestamisel arvesse võtta.
Kooliaastad EHISe baasil
Kuna EHISe andmeid kaasavates analüüsides on sageli tegemist noortega, kellel on õpin-gud alles pooleli, arvutati kooliaastate arv neile ka teisel viisil, liites kõrgeima lõpetatud haridustaseme (EHISe andmetel) nominaalaastatele hetkel käimasolevatele õpingutele kulunud aastad (õpingute algusest möödunud aastate arv kuni 2011. aastani, mil EHISe väljavõte tehti). Võrreldes neid kaht näitajat grupil, kelle kohta on EHISest olemas kõr-geima haridustaseme andmed, selgub, et PIAACi baasil on neil kooliaastaid keskmiselt 12,7 (standardhälve 2,6; min 6, max 21) ja EHISe baasil 13,5 aastat (standardhälve 2,8; min 9, max 26).
Korrelatsioon nende kahe näitaja (kooliaastad PIAACi ja EHISe baasil) vahel oli väga kõrge – 0,86. Kuna EHISe baasil arvutatud kooliaastate hinnang oli veidi täpsem ja variatsioon veidi suurem kui PIAACi baasil arvutatud kooliaastate tunnusel, kasutati EHISe andmeid (riigieksamite tulemusi, kooli asukohta ja õppekeelt) kaasavates analüüsides ka EHISe baasil arvutatud kooliaastate tunnust. Noorte hulgas, kelle õpingud on sageli veel pooleli, võetakse analüüsides lisaks kooliaastate arvule arvesse ka edasiõppimise või mitteõppi-mise fakti. Taustaks kontrolliti, et olulisi erinevusi regressioonanalüüsides kahte erinevat näitajat kasutades ei ilmnenud.
Haridustee pikkus on Eestis viimase 40 aastaga kasvanud keskmiselt ca 1,3 aastat.