Kutse, haridus, oskused

PIAACi uuringule vastanud 7586 inimesest on 559-l üks või mitu kutset. 78%-l kutseomanikest oli üks, 16%-l kaks, 4,5%-l kolm ja 1,5%-l neli või enam kutset. Kutseid on kirjeldatud nii vanas (5 tasemega, tähistatud edaspidi rooma numbritega) kui ka uues (8 tasemega, tähistatud edaspidi araabia numbritega) süsteemis. Vana süsteemi tase on märgitud kõigil, uue süsteemi tase aga vaid 399 vastajal. Sajaprotsendilist vastavust uue ja vana süsteemi vahel pole, mistõttu ei saa uue süsteemi tasemeid ka kõigile tuletada. Seetõttu kasutatakse analüüsis vana süsteemi tasemeid.

Nagu näha tabelist 12, on selles valimis veidi üle poole kutseomanike kõrgeim kutsetase vanas süsteemis I tase, uues süsteemis 3. tase, mida haridussüsteemis võiks kõige paremini kirjeldada kui põhihariduse järgset kutseõpet. Järgmise grupi (ca 38-39%) moodustavad need, kellel on vanas süsteemis II või III tase või uues süsteemis 4.-5. tase. Haridussüsteemis võiks neile vastata keskharidus või keskhariduse järgne kutseõpe.

Tabelist 13 nähtub, et antud valimis on enamik kutseomanikest taotlenud endale kutset oma haridustasemest madalamal tasemel. Kui võrrelda haridust ja uut kutsetaset (mille abil saab teha täpsemat võrdlust, kuid kus on väiksem vastajate arv), siis ilmneb, et enamasti on kutse haridustasemest ühe taseme võrra madalamal: üldkesk-, kutsekesk- ja keskhariduse järgse

Edasiõppijate oskused on kõikidel haridustasemetel paremad olenemata sellest, kui palju aega neil lõpetamisest möödas on.

Mida madalam on haridus, seda suurem on edasiõppimise efekt – kõrghariduse jätkamine ei anna oskustele enam nii suurt lisa kui edasiõppimine pärast põhihariduse omandamist.

Veidi üle poole

kutseomanike kõrgeim kutsetase on vanas süsteemis I tase, uues süsteemis 3. tase, mida haridussüsteemis võiks kõige paremini kirjeldada kui põhihariduse

järgset kutseõpet.

Enamik kutseomanikest on taotlenud

endale kutset oma haridustasemest madalamal tasemel.

80

200 220 240 260 280 300 320 340

0-5a 6-10a üle 10a 0-5a 6-10a üle 10a 0-5a 6-10a üle 10a

Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus

Matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus

b) Matemaatiline kirjaoskus

ei õpi õpib

200 220 240 260 280 300 320 340

0-5a 6-10a üle 10a 0-5a 6-10a üle 10a 0-5a 6-10a üle 10a

Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse keskmine tulemus

c) Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskus

ei õpi õpib 200

220 240 260 280 300 320 340

0-5a 6-10a üle 10a 0-5a 6-10a üle 10a 0-5a 6-10a üle 10a

Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus

Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus

a) Funktsionaalne lugemisoskus

ei õpi õpib

Joonis 32 (a-c). Edasiõppimise seos oskustega olenevalt haridustasemest ja kõrgeima haridus-taseme omandamisest möödunud ajast, keskmised tulemused koos 95% usalduspiiridega

kutseharidusega (4. tase) inimeste hulgas on üle poole neid, kel on 3. kutsetase. Kõrgharidusega (6.-8. tase) vastajatest on rohkem kui 2/3-l kutse, mis on madalam nende haridustasemest.

Miks on haridus- ja kutsetasemete vahel nii suur mittevastavus?

Üks võimalus on, et kutsetase on omandatud enne kõrgeimat haridustaset. See hüpotees kehtib eri aastatel 3-15% vastajate kohta. Viimastel aastatel on kasvanud nende hulk, kel on kutse ja kõrgeim haridus omandatud samal aastal. Kui 2000. aastate alguses oli neid kõigist samal aastal kutse saanutest 3-5%, siis aastatel 2010-2012 juba 25-35%. Teine hüpotees on see, et kutseomanikud pole leidnud oma haridusele vastavat tööd ja nende hulgas on enam inimesi, kes leiavad, et nende tänase töö saamiseks piisaks madalamast haridustasemest, kui neil on. Nii see siiski pole: üleharitute osakaal on kutsega ja kutseta inimeste hulgas väga sarnane. Haridustasemest ühe astme võrra madalam kutsetase on Alli (2015) väitel paljuski töömaailma surve kutsesüsteemile, mis väljendab tööandjate ettekujutust, et koolilõpetanutel on madalam võime iseseisvalt töötada ja otsuseid vastu võtta kui nende hariduskvalifikatsiooni tase lubaks arvata. Uue kutsesüsteemiga see muutub ning kutse- ja hariduskvalifikatsioonide tasemed ühtlustatakse.

Tabel 12. Kutsetunnistusega vastajate kõrgeim kutsetase vanas ja uues süsteemis. PIAACi ja kutseregistri ühendatud valimi kirjeldus.

I

Kutsetase vanas süsteemis

Kokku

II III IV V

Kutsetase uues süsteemis

2. 14 1 4 0 0 19

3. 170 11 3 0 0 184

4. 40 60 5 1 1 107

5. 0 1 39 4 0 44

6. 0 0 2 16 1 19

7. 0 0 0 2 8 10

8. 0 0 0 0 1 1

Määramata 68 43 40 16 8 175

Kokku 292 116 93 39 19 559

Enim on kutseomanikke reguleeritud ametites (nt turvatöötajad), kus kutse olemasolu on kas tööle asumise eelduseks või toetab seda palgaastmestik (nt treener). Kutsetunnistuse omamist on toetanud ka kutsega töötajate olemasolu nõue või soovitus riigihangete tingimustes. Nii arvu kui ka osakaaluna vastava valdkonna töötajaskonnast on PIAACi valimis kutseomanikke kõige rohkem haldus- ja abitegevuste valdkonnas, täpsemalt on tegemist peamiselt turvatöötajate ja puhastusteenindajatega. Viimaste puhul võib see olla selgitatav Töötukassa ulatuslikust toetusest kutse omamisele. Järgnevad kunst, meelelahutus ja vaba aeg, kus sagedasim kutse on treener. Võrdselt on kutseomanikke avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse (päästjad, piirivalveametnikud) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (lisaks enim esindatud lapsehoidja kutsele ka sotsiaaltöötajad, massöörid, hooldusõed, farmatseudid, füsioterapeudid jt). Kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas on sagedasim kutse raamatupidaja assistent, lisaks üksikud arhitektid ja insenerid (vt valimi täpsemat kirjeldust tabelis 14).

Enim on kutseomanikke nii arvu kui ka

osakaaluna vastava valdkonna

töötajaskonnast haldus- ja abitegevuste valdkonnas, täpsemalt on tegemist peamiselt turvatöötajate ja puhastusteenindajatega.

82

Tabel 13. Kutsetunnistusega vastajate kõrgeim haridustase. PIAACi ja kutseregistri ühendatud valimi kirjeldus.

Kõrgeim haridustase Põhiharidus

ja põhihari-duse järgne

kutseõpe

Üldkesk-haridus

Kutsekesk-haridus

Keskhari-duse järgne

kutseõpe

Kõrgharidus Kokku

Kutsetase uues süsteemis

1. 0 0 0 0 0 0

2. 3 7 2 6 1 19

3. 51 40 43 32 25 191

4. 15 16 29 33 18 111

5. 0 5 7 7 27 46

6. 0 3 0 0 17 20

7. 0 1 0 0 10 11

8. 0 0 0 0 1 1

Kokku 69 72 81 78 99 399

Osakaal, % 17,3 18,0 20,3 19,5 24,8 100

Kutsetase vanas süsteemis

I 68 57 71 65 31 292

II 11 25 27 32 21 116

III 1 12 16 17 47 93

IV 0 2 0 1 36 39

V 0 1 0 0 18 19

Kokku 80 97 114 115 153 559

Osakaal, % 14,6 17,4 20,4 20,6 27,4 100

Kutsega vastajate

osakaal kogu valimis, % 5,1 5,9 10,2 9,8 7,8 7,4

Märkus: Kuigi üksühest vastavust hariduskvalifikatsiooni ja vana kutsekvalifikatsiooni vahel pole, on hele-sinisega märgitud, millised haridus- ja kutsetasemed võivad olla vastavad.

Kutseomanikud on võrreldes kutseta inimestega suurema tõenäosusega tööturul aktiivsed, nende hulgas on rohkem nii hõivatuid (76,9% vs 70,6%) kui ka töötuid (7,3% vs 5,8%) ja vastavalt vähem mitteaktiivseid (15,7% vs 23,5%). Mitteaktiivsed kutseomanikud on peamiselt õppijad.

See on seletatav kutseomanike vanusega, mis on keskmiselt 36 aastat ehk 5 aastat vähem kui PIAAC uuringus keskmiselt. Umbes pooled hõivatud kutseomanikest töötavad selles valdkonnas, milles neil on kõrgeim kutsetase. Eesti koduse keelega inimesi on kutseomanike hulgas 75%, I ja II kutsetaseme omanike hulgas 70%.

Kutseomanikud on võrreldes kutseta inimestega suurema tõenäosusega tööturul aktiivsed.

Umbes pooled hõivatud kutseomanikest töötavad selles valdkonnas, milles neil on kõrgeim kutsetase.

Tabel 14. Kutseomanike osakaal kõigist hõivatutest valdkonniti (vasakpoolne osa). Eri valdkon-dade kutseomanike koguarv ning jaotus hõivestaatuse ja -valdkonna järgi (parempoolne osa).

PIAACi ja kutseregistri ühendatud valimi kirjeldus.

Valdkonna hõivatud, % Kutseomanikud, arv

Kutseta Kutsega Koguarv Töötu Mitte-aktiivne

Hõivatud

kutse- vald-konnas

Hõivatud mujal Põllumajandus, metsamajandus

ja kalapüük 93,7 6,3 34 5 6 10 13

Mäetööstus 95,5 4,5 0 0 0 0 0

Töötlev tööstus 95,5 4,5 31 5 6 12 8

Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus;

kanalisatsioon; jäätmekäitlus

93,9 6,1 14 1 4 1 8

Ehitus 90,6 9,4 37 0 9 17 11

Hulgi- ja jaekaubandus;

mootorsõidukite ja mootorrataste remont

93,0 7,0 41 3 9 20 9

Veondus ja laondus 89,5 10,5 37 3 3 15 16

Majutus ja toitlustus 93,8 6,2 22 4 7 6 5

Info ja side 97,1 2,9 0 0 0 0 0

Finants- ja kindlustustegevus 99,0 1,0 0 0 0 0 0

Kinnisvaraalane tegevus 85,0 15,0 12 0 0 7 5

Kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus 90,2 9,8 48 0 8 14 26

Haldus- ja abitegevused 79,3 20,7 117 12 21 24 60

Avalik haldus ja riigikaitse;

kohustuslik sotsiaalkindlustus 84,6 15,4 46 2 4 33 7

Haridus 93,5 6,5 8 0 0 6 2

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 91,0 9,0 45 5 5 19 16

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 85,3 14,7 60 1 8 17 34

Muud tegevusalad 93,2 6,8 7 1 1 2 3

Veekogumine, -töötlus ja -varustus, kanalisatsioon ja jäätmekogumine

93,6 6,4 0 0 0 0 0

Kokku 91,9 8,1 559 42 91 204 222

Märkus: Tabeli vasakpoolses osas on vaatluse all kõik hõivatud eri hõivevaldkondade lõikes, kutsega hõiva-tutel võib olla kutse nii samas kui ka mõnes teises valdkonnas. Tabeli parempoolses osas on vaatluse all vaid kutseomanikud kutsevaldkonna lõikes, kes on jagatud hõivestaatuse ja selle alusel, kas nad töötavad oma kutsevaldkonnas või mitte.

84

Joonis 33. Funktsionaalse lugemisoskuse keskmine tulemus koos 95% usalduspiiridega kutse- ja

Im Dokument HARIDUS JA OSKUSED (Seite 79-84)