• Keine Ergebnisse gefunden

Eri haridustasemega täiskasvanute osakaal riigiti, %

Im Dokument HARIDUS JA OSKUSED (Seite 58-61)

Märkus: Riigid on esitatud tähestiku järjekorras; rakenduskõrghariduse alla kuuluvad nii keskeriharidus keskha-riduse baasil, diplomiõpe kui ka tänapäevane rakenduskõrgharidus. Poola puhul ei ole rakenduskõrghakeskha-riduse gruppi eraldi, kuna seal klassifitseeritakse igasugune keskhariduse järgne kutseõpe kutsekeskhariduse alla ning seetõttu on viimane grupp Poola puhul ka suurem. Rootsi puhul polnud 503 inimese puhul võimalik kindlaks teha, kas nende omandatud keskharidus on kutsesuunitlusega või mitte ning seetõttu on nad analüüsis Rootsi valimist välja jäetud.

Keskmiselt on PIAACi riikide hulgas meeste ja naiste osakaal erinevatel haridustasemetel suhteliselt sarnane, vaid kutsekeskhariduse omandajate hulgas on naisi ligi 5 protsendipunkti vähem kui mehi (vt tabel 8). Eesti puhul on näha, et naiste osakaal on võrreldes meestega väiksem madalamatel haridustasemetel, sh üldkeskhariduse tasemel, kuid tunduvalt kõrgem nii rakendus- kui ka akadeemilise kõrghariduse tasemel. Sarnane trend on ka Rootsis, Soomes ja Poolas, kuid kahes viimases algab naiste ülekaal haridustasemete omandajate hulgas juba üldkeskhariduse tasemel. Hollandis ja Kanadas aga on naiste ja meeste osakaalud erinevatel tasemetel sarnasemad. Kui varem toodi välja, et viimastel aastakümnetel on just naiste haridustee kujunenud pikemaks ja meeste seas on rohkem haridustee katkestajaid, võib sedasama näha ka võrdluseks valitud riikide, eriti Eestile mitmes mõttes kõige lähemate riikide Poola, Soome, Rootsi, aga mitte Hollandi ja Kanada puhul.

18,1

24,7 48,2 21,0 33,0

22,0

21,8 27,3 25,5 22,3 25,7 22,7 22,1

0

Eesti Holland Kanada PIAACi keskmine Poola Rootsi Soome

Põhiharidus ja madalam Kutsekeskharidus Üldkeskharidus Rakenduslik kõrgharidus Akadeemiline kõrgharidus

Bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadiga inimeste osakaal on Eestis paari protsendipunkti võrra madalam kui teistes valitud riikides.

Eesti puhul on näha, et naiste osakaal on võrreldes meestega väiksem madalamatel haridustasemetel, sh üldkeskhariduse tasemel, kuid tunduvalt kõrgem nii rakendus- kui ka akadeemilise kõrghariduse tasemel.

Viimastel aastakümnetel on naiste haridustee kujunenud pikemaks nii Eestis, Poolas, Soomes kui ka Rootsis.

Tabel 8. Keskmine vanus ja naiste osakaal riigiti erinevatel haridustasemetel

Põhiharidus

ja madalam Kutsekeskharidus Üldkeskharidus Rakendus-kõrgharidus

Akadeemiline kõrgharidus

naiste % vanus naiste % vanus naiste % vanus naiste % vanus naiste % vanus

Eesti 42,9 33,3 47,5 42,5 48,2 39,1 64,3 42,6 60,7 42,4

Holland 52,0 42,1 46,9 40,2 52,7 35,6 50,5 46,3 48,7 42,2

Kanada* 47,5 - 49,4 - 49,2 50,3 - 52,4

-PIAACi keskmine 50,1 39,7 45,1 42,4 47,7 36,3 49,6 42,8 51,8 40,4

Poola 44,2 35,6 46,2 43,7 61,1 33,4 58,0 37,7

Rootsi 48,4 39,3 39,9 41,0 48,5 41,2 53,5 43,5 58,2 42,3

Soome 45,4 39,0 41,9 43,8 51,2 30,2 62,1 48,4 56,6 41,1

Märkus: Kanada puhul ei olnud uuritavate vanused PIAACi andmestikus kättesaadavad.

Allikas: PIAACi andmed

Riikide vahel on erinevusi ka selles, kuidas seostub oskustega konkreetne haridustase (vt joonis 17). Põhihariduse (ja madalama hariduse) puhul on parimad funktsionaalse lugemisoskuse tulemused kõikides vanusegruppides Soomes, Eestis ja Hollandis, mis viitab nimetatud riikide põhihariduse tugevale tasemele. Poola puhul on näha suurt erinevust noorte ja vanemate inimeste grupi vahel, mis viitab ka PISA tulemuste paranemisega seotud põhihariduse reformile.

Rootsi puhul paistavad silma ka vanemaealiste suhteliselt kõrged oskused.

Kutsekeskhariduse puhul on Eestis eri vanusegruppide tasemed suhteliselt sarnased ja Eesti on PIAACi riikide keskmisel tasemel. Erinevalt üldkeskharidusest ja akadeemilisest kõrgharidusest, kus vanusegruppide vahel on suured erinevused ja Eesti nooremad inimesed on teiste riikidega võrreldes paremas konkurentsipositsioonis võrreldes vanematega, on kutsekeskhariduse seis pigem vastupidine, eriti nt Soomega võrreldes. Nii põhi- kui ka kutsekeskhariduse puhul on meie vanemate inimeste oskused Soomega võrreldaval tasemel, kuid nooremad jäävad üle 10 punkti maha.

Üldkeskhariduses on parimad tulemused Soomel ja Hollandil – nooremas ja keskmises vanusegrupis on nende paremus ülejäänutega võrreldes silmnähtav ja statistiliselt oluliselt erinev. Eesti tulemused on PIAACi keskmise lähedased: noored on üle keskmise, kuid vanemates vanusegruppides, kus keskharidus oli ka kohustuslik, oskused „langevad“.

Rakenduskõrghariduses on Eesti tulemused võrreldes teiste riikidega madalad just vanemates vanusegruppides, noorimas vanusegrupis on tulemused paremad, kuid jäävad enamiku teiste riikide omadele siiski alla. Erinevus oskustes võib tulla erinevatel aegadel antud haridusest – vanemaealised on suurema tõenäosusega keskeriharidusega ning nooremad kaasaegse rakenduskõrghariduse diplomiga.

Ka akadeemilises kõrghariduses paistavad kõrgeimate tulemustega silma Soome ja Holland, Eesti tulemus on PIAACi keskmise lähedane, olles noorimas vanusegrupis selgelt tugevam.

16-29-aastaste hulgas on Eesti akadeemilise kõrghariduse lõpetanute oskused sarnased Rootsi tulemustega, vanemate hulgas Poola tulemustega.

Põhihariduse puhul on parimad funktsionaalse puhul on Eestis eri vanusegruppide tasemed suhteliselt sarnased ja Eesti on PIAACi riikide keskmisel tasemel.

Eesti üldkeskharidusega inimeste oskused on noorimas vanusegrupis üle PIAACi keskmise, vanimas alla selle.

Rakenduskõrghariduses on Eesti tulemused võrreldes teiste riikidega madalad just vanemates vanusegruppides, kus on suur osakaal keskeriharidusega inimesi.

Eesti kõrgharitute lugemisoskus on PIAACi keskmise lähedane, olles selgelt tugevam noorimas vanusegrupis.

16-29-aastaste hulgas on Eesti akadeemilise kõrghariduse lõpetanute oskused sarnased Rootsi tulemustega, vanemate hulgas Poola tulemustega.

60

Joonised 17 (a-e). Funktsionaalse lugemisoskuse keskmised tulemused koos 95% usalduspiiridega riigiti haridustasemete ja vanusegruppide kaupa

Märkus: Rakendusliku kõrghariduse alla kuuluvad nii keskeriharidus keskhariduse baasil kui ka tänapäevane rakenduskõrgharidus ja diplomiõpe; akadeemilise kõrghariduse alla kuuluvad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe ning nõukogudeaegne diplomeeritud spetsialistiõpe. Tulemuste paremaks eristamiseks ühe haridus-taseme sees on joonised esitatud erineva vahemikuga telgedel.

2.3.2.2. Haridustasemete võrdlus Eestis

Vaadates detailsemalt haridustasemete erisusi Eesti sees, püütakse muuhulgas hinnata ka viimaste kümnendite jooksul Eesti hariduses toimunud muutusi. Kuna vanus seostub tugevalt oskustega ning kõiki haridusliike pole saanud kõigis vanusegruppides omandada, võetakse oskuste võrdlemisel erinevatel haridustasemetel arvesse ka vanuse efekti. Erinevate haridustasemete võrdlusel võetakse võrdluspunktiks nende inimeste oskused, kes on omandanud põhi- või sellest madalama hariduse. Analüüsides on haridustasemed jaotatud kolmeteistkümnesse gruppi (vt tabel 9).

210

16-29 30-49 50-65 Koos

a) Põhiharidus ja madalam

PIAACi keskmine Kanada Eesti

Soome Holland Poola

16-29 30-49 50-65 Koos

c) Üldkeskharidus

PIAACi keskmine Kanada Eesti

Soome Holland Poola

16-29 30-49 50-65 Koos

e) Akadeemiline kõrgharidus

PIAACi keskmine Kanada Eesti

Soome Holland Poola

16-29 30-49 50-65 Koos

b) Kutsekeskharidus

PIAACi keskmine Kanada Eesti

Soome Holland Poola

16-29 30-49 50-65 Koos

d) Rakenduslik kõrgharidus

PIAACi keskmine Kanada Eesti

Soome Holland Rootsi

Tabel 9. Erineva haridusega vastajate jaotus PIAACi valimis ja vastava grupi suurus elanikkonnast

Haridustase Vastajate

arv

Esindatava grupi suurus kogu elanikkonnast*

Osakaal (%)*

Põhiharidus ja madalam, sh kutseharidus, kui

sisseastumisel ei nõutud põhiharidust (võrdlusgrupp) 1 294 148 463 16,7

Üldkeskharidus 1 652 196 235 22,1

Kutseharidus põhihariduse baasil

(nii õppekava alla 2 aasta kui ka 2 ja enam aastat) 350 39 772 4,5

Kutsekeskharidus põhihariduse baasil (sh ka keskeriharidus) 1 118 130 452 14,7

Kutsekeskharidus keskhariduse baasil 434 50 646 5,7

Keskeriharidus keskhariduse baasil 735 85 572 9,6

Rakenduskõrgharidus (sh kutsekõrgharidus ja diplomiõpe) 377 45 532 5,1

Bakalaureusekraad 3+2 süsteemi järgi

(alustatud pärast 2002. aastat) 252 31 628 3,6

Bakalaureusekraad 4+2 süsteemi järgi

(alustatud enne 2002. aastat) 270 33 713 3,8

Nõukogudeaegne kõrgharidus ehk spetsialistidiplom 728 83 928 9,4

Magistrikraad 3+2 süsteemi järgi 174 21 305 2,4

Magistrikraad 4+2 süsteemi järgi 132 16 639 1,9

Doktorikraad (sh kandidaadikraad) 36 4 438 0,5

Kokku 7552 888324 100%

Märkus: * PIAACi kaalutud andmed.

Joonis 18. Funktsionaalse lugemisoskuse keskmised tulemused koos 95% usalduspiiridega

Im Dokument HARIDUS JA OSKUSED (Seite 58-61)