Digipööre elukestvas õppes

Uue põlvkonna digitaristu (isiklikud digiseadmed, kooli digitaristu, koosvõimelised infosüsteemid,

veebiteenused, pilvelahendused, avaandmed) ja selle kasutamise metoodikad loovad võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks. Digitaalse õppevara kasutamine

õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta ning avardab elukestva õppe võimalusi. Kogu elanikkonna parem tehnoloogia kasutamise oskus ja innovaatilisus aitavad kaasa tootlikkuse kasvule majanduses.

Elukestva õppe strateegia toob selle valdkonna olulisemate probleemidena välja asjaolu, et pea kolmandikul Eesti tööealisest elanikkonnast puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks vajalikud IKT oskused on ebapiisavad; lisaks on õppijate ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara puudulik ja ebaühtlane.

Nende 8. kl õpilaste osakaal kõigist 8. kl õpilastest, kes õpivad

digitaalselt toetavates koolides¹ (%) (11/12.õa)

33 50 65 70 80 90 100

Nende 8. kl õpilaste osakaal kõigist 8. kl õpilastest, kes õpivad

virtuaalse õpikeskkonnaga

1 Allikas: EL „Survey of Schools: ICT and Education“. Digitaalselt toetavateks koolideks loetakse õppeasutusi, kus pakutakse õpetajatele toetusmeetmeid IKT kasutamiseks õpetamisel ja õppimisel (haridustehnoloogiline tugi, õpetajate koolitus jne).

2 Allikas: EL „Survey of Schools: ICT and Education“. Virtuaalne õpikeskkond võib sisaldada erinevaid võimalusi nagu õppetöö ja testide läbiviimine, hindamine, kodutööde tegemine jne ning võib sisaldada viiteid erinevatele materjalidele ja allikatele.

Märkused: * Indikaatori arvutamise metoodikat ja andmeid veel täpsustatakse; '-' sel aastal ei mõõdeta.

Alaeesmärgi 4 elluviimiseks on ellu kutsutud digipöörde programm, mille rakendamise tulemusel saavutatakse ka strateegias kinnitatud digipöörde tulemuslikkust mõõtvad sihttasemed.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 toob välja, et Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on veidi ühekülgne: internetikasutuse mitmekesisuse indeksi kohaselt on Eesti küll Euroopa keskmisel tasemel (6,2 vs. 6,1), ent Põhjamaadega võrreldes on meie näitaja madalam. Eestis kasutatakse internetti eelkõige suhtlemiseks, info otsimiseks ja meelelahutuseks. Vähem on suudetud seda rakendada isikliku konkurentsivõime ja heaolu suurendamiseks targema tarbimise või internetipõhiste enesetäiendamisvõimaluste vms kaudu. Sarnase järelduse võib teha ka õpilaste kohta. PISA 2012 uuringust selgub, et ehkki Eesti õpilasi iseloomustab aktiivne interneti kasutamine ning sotsiaalvõrgustikes osalemine, ei saa koolis pikalt internetti kasutada. 33,3% õpilastest ei kasuta koolis internetti üldse ja 51,4% kasutab kuni tund aega. Oleme sellega riikide edetabelis 14. kohal. Ainetunnis arvuti kasutamises on 2012. aasta tulemused sama nõrgad kui 2009. aastal. Kõige enam kasutatakse e-posti ja surfatakse internetis, aga neidki võimalusi kasutatakse koolides kahjuks 1–2 korda nädalas ning sellega puutub kokku ainult 1/3 vastajatest. Kuigi interneti kättesaadavus on koolis 2009. aastaga võrreldes kasvanud, ei ole see kahjuks tulnud

48

tehnoloogia õppe-eesmärgil kasutamise arvelt õppetunnis.

Eestis puudub kaasaegse digitaalse õppevara järjepideva arendamise süsteem, mis aitaks õpetajaid õppemetoodika rikastamisel ja õppijate individuaalse arengu toetamisel. Riik toetab oma strateegilises planeerimises ning poliitikakavandamises õpetamismeetodite ja õpetajarolli muutumist õpilaste vajadustele ning ajastule vastavaks, kuid selleks vajaliku õppevara soetamine on koolipidajatele üle jõu käiv nii rahaliselt kui ka sisuliselt.

Tekkinud on olukord, kus koolide IKT kasutamise tasemed on erinevad ning digiajastu erinevate võimaluste tõttu on see lõhe veelgi suurenemas. Koolidel on õppevara soetamiseks ebavõrdsed tingimused. Mitmesugust õppevara soetatakse ja arendatakse erinevate ministeeriumide (HTM, MKM, RM) valitsemisalades kohati tegevusi dubleerivalt, võtmata aluseks tulemuspõhist ning terviklikku lähenemist.

Kaasaegne õppevara peab toetama oluliste pädevuste omandamist, õppija iseseisvust ja õppe jõukohasust. Paindlike ja mitmekesiste õppimisvõimaluste tagamiseks ning õppe kvaliteedi tõstmiseks on oluline kaasaegsete innovaatiliste õppematerjalide koostamine ja kasutamine, vastav õpetajakoolitus ning õpilase individuaalset arengut ja vajadusi arvestav õppeprotsess. Innovaatiline õppevara kasutab kaasaegseid tehnoloogilisi ja didaktilisi lahendusi õppimise ja õpetamise tõhustamiseks (audio-video, animatsioonid, interaktiivsed ülesanded, mobiilirakendused, veebikommunikatsioon, virtuaalne koostöö, simulatsioonikeskkonnad, mängud jms) ning soodustab internetiressursside aktiivset kasutamist. Õppetöös aktiivselt IKT lahendusi kasutades on tagatud digipädevuste ootuspärane omandamine.

Paremate õpitulemuste saavutamist toetava ning õpetajatööks vajaliku mitmekesise õppevara kättesaadavaks tegemine üld- ja kutsehariduses tagab õpetajate kompetentsuse tõusu, õppeprotsessi terviklikkuse ja erineva õppemetoodika tulemusliku kasutamise. Riigi tugi õppevara loomisel aitab kaasa ka õppevara kvaliteedi tõusule, õppevaralahenduste mitmekesisemale kasutamisele ning selle paremale kättesaadavusele soovijatele.

Eraldi probleemiks digivahendite laiemal kasutuselevõtul on õpetajate oskused. PIAACi uuringu järgi oli Eesti õpetajate funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase osalenud riikide võrdluses keskmine, probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas – alla keskmise. Hinnanguliselt vaid iga neljas õpetaja võiks olla valmis edukaks toimetulekuks tehnoloogiarikkas keskkonnas (2. ja 3. tase tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemlahendusoskuses), mida on ligi kaks korda vähem kui osalenud riikides keskmiselt (joonis 2.24).

Joonis 2.24. Õpetajate ja võrdluseks kõigi hõivatute probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas. Allikas: PIAAC.

Eraldi probleemiks digivahendite laiemal kasutuselevõtul on õpetajate oskused.

49

Mitte nii hea tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse kõrval on Eesti õpetajad sagedased arvutikasutajad. Kolmeteistkümnes PIAAC uuringus osalenud riigis (16st) kasutab üle 89% õpetajatest tööl arvutit. Osakaal on väiksem Itaalias, Venemaal ja Poolas. Pea kõik (98−100%) õpetajad kasutavad arvutit Jaapanis, Koreas, Norras, Eestis ja Hollandis. Samades riikides hindavad õpetajad ka arvuti kasutamise taset tööl kõrgeks − ligi 90% neist väidab, et nende töö nõuab keskmist või keerukat arvutikasutusoskust²⁸. Itaalias, Poolas ja Venemaal arvab samuti 50% või vähem õpetajatest. Eestis (ja veel 3 riigis) kasutavad õpetajad arvutit sagedamini kui analüüsi kaasatud 16 riigis keskmiselt. Samuti arvavad Eesti õpetajad keskmisest sagedamini, et neil on piisavad arvutikasutusoskused.

28 Küsimus oli järgmine: „Milline on/oli Teie praeguse/viimase töö tegemiseks vajalik arvutikasutamise tase?“:

1 – VÄHENE, näiteks arvuti kasutamine selliste lihtsate tavaülesannete jaoks nagu andmesisestus või e-kirjade saatmine ja vastuvõtmine;

2 – KESKMINE, näiteks tekstitöötlus, tabelarvutus või töö andmebaasidega;

3 – KÕRGE, näiteks tarkvara arendamine või arvutimängude modifitseerimine, programmeerimine selliste keelte nagu java, sql, php või perl abil või arvutivõrgu haldamine.

Pea kõik (98−100%) õpetajad kasutavad arvutit Jaapanis, Koreas, Norras, Eestis ja Hollandis.

50